Metssiga (0)

Keskkool - Loodus - Loodus õpetus

1 Hindamata

Punktid

Lõik failist

Tartu Forseliuse Gümnaasium

Uurimustöö
Metssiga

Koostaja : Hendrik Hiiop
Juhendaja : Ester Oja

Tartu 2012
Sisukord

Sissejuhatus

Tutvustus

Toitumine ja eluviis

Vaenlased

Kokkuvõte

Lisa

Kasutatud allikad

Sissejuhatus

Tutvustus
Eestis elab umbes 30 tuhat metssiga. Põrsad on neljanda elukuuni heledad ja triibulised.
Kuldid tähistavad oma territooriumi kihvadega puudele jutte vedades ja end nende vastu sügades.
Metssead armastavad võtta mudavanne, sest kehale jääv mudakiht kaitseb putukate eest.
Metsseal on 44 hammast . Kultidel arenevad välja võimsad silmahambad ( kihvad ).
Kõige paremini arenenud meel on metsseal haistmine , ta võib tunda toidu lõhna isegi 70 cm sügavuselt kõdu seest.
Messiga võib teha väga madalaid jorisevaid häälitsusi, mis asjatundmatu inimese võivad päris ära hirmutada.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Vasakule

Paremale

Metssiga #1

Metssiga #2

Metssiga #3

Metssiga #4

Metssiga #5

Metssiga #6

Metssiga #7

Metssiga #8

Metssiga #9

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

viinuska Õppematerjali autor

Kontrollitud

PDF

TXT

Metssiga bioloogia

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Pärandkoosluste loomastik

Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Pärandkoosluste loomastik Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Putukad pärandkooslustel........................................................................................................4 Selgroogsed ( Rannaniitude selgroogsed)............................................................................14 Karjatamine pärandkooslustel...............................................................................................30 Pärandkoosluste linnustik (Matsalu rahvuspargi näitel).......................................................

Pärandkooslused

Eesti imetajad

Grupp püsib tavaliselt oma territooriumil. Lahkub vaid siis, kui toiduvarud on otsakorral. Veekogu lähedus on neile väga tähtis ja seda teadmist kasutavad ära ka jahimehed. Metssead suhtlevad omavahel, kasutades eri sagedusega röhatusi, karjeid ja möirgeid. Neid häälitsusi kasutatakse territooriumi tähistamisel, paaritumisel ning võitlustel. Suheldakse ka üksteise kehaeritisi nuusutades. Metssead on tuntud oma agressiivse temperamendi poolest. Kui metssiga üllatada või teda nurka suruda, siis ta kaitseb ennast kogu oma jõuga. Isegi kui metssiga on kurnatud või vigastatud, ründab ta kõhkluseta. See kehtib eriti just emise puhul, kes on koos oma põrsastega. Isased ja emased ründavad erinevalt, kuna nende kihvad on erinevad. Isaste kihvad ulatuvad suust välja, nemad ründavad pea madalal sööstes. Emased metssead, kelle kihvad pole nähtavad, hammustavad oma vaenlasi

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

Registreeri ja teeni
10 punkti

Nõustun reeglitega

Konto olemas? Logi sisse

Info

K & V
Mäng
Eraõpetajad
Meist
Kuidas saada punkte?
KKK
Reklaam
Uudistevoog
Sitemap

Kontakt

Saada kiri
kiri

annaabi.ee
Telefon: +372-569-80010
Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
Kasutustingimused
Privaatsustingimused

Sõnastikud

Mõisted Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto

Püsiühendus(es)

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun