Mehaaniline liikumine - sarnased materjalid

teepikkus, trajektooriks, teepikkuseks, mõõtühik, graafik, graafik, spidomeeter, mehaaniline
2
...s*cos See ongi töö üldvalem. Töö tegijaks on kõik kehad. Kui keha ei oma tähtsust, siis töö tegijaks on F. Et tõsta massi m kõrgusele h, tuleb rakendada selle raskusjõuga võrdne jõud F(algul veidi suurem, lõpul väiksem). Seega A=Fh=|Frh|=mgh Võimsus nim. ajaühikus tööd. N= A/t, ühik 1W=1J/1s, 100W=100J/1s. Kuna A=Fs, siis N=Fv seega võimsus on kiiruse ja jõu korrutis. Vanad võimsuse ühikud: 1hj (hobujõud Ida- Euroopas =735W); 1HP(Anglo-Ameerika hobujõud=745W). Mehaaniline energia tähendab maksimaalset tööd, mida keha antud tingimustes võib teha (kuid pole veel teinud). Tähis E, ühik 1J. Liigid: 1)kineetiline energia, omavad kõik liikuvad kehad 2)potentsiaalne energia, seda omavad ülestõstetud kehad, deformeerunud kehad (kokku surutud õhk, pingule tõmmatud vedru) ja kõik teised kehad, mis võivad teha tööd mingi muu vastasmõju tõttu. Energia jäävuse seadus mehaanikas: Energia ei te...
Märksõnad: laine, mehaaniline, võnkumised, võimsus, mehaaniline energia, võnkesagedus, hõõrdejõu, resonants, võnkumine, elastsusjõu, välismõju
Füüsika - Keskkool
62 allalaadimist, 0 arvamust
9
1 Kinemaatika on mehaanika osa mis uurib kehade liikumist ruumis kusjuures ei ole oluline mis seda liikumist esile kutsub Seda joont mida mööda keha liigub nimetatakse trajektooriks Kulgeval liikumisel on kõikide kehade punktide trajektoorid ühesuguse kujuga Pöörleva liikumise korral on keha punktide trajektoorid erinevad Ühtlane sirgjooneline liikumine ehk ühtlane liikumine on  HYPERLINK http://et wikipedia org/wiki/Keha o Keha keha või  HYPERLINK http://et wikipedia org/wiki/Masspunkt o Masspunkt masspunkti  HYPERLINK http://et wikipedia org/w/index phptitle=Sirgjooneline liikumine&action=edit&redlink=1 o Sirgjooneline liikumine pole veel kirjutatud sirgjooneline liikumine mille puhul keha  HYPERLINK http://et wikipedia org/wiki/Massikese o Massikese massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete  HYPERLINK http://et wikipe...
Märksõnad: gaas, soojus, kiirendus, konstant, vektor, trajektoor, laine, füüsikaline suurus, mõõtühik, teepikkus, soojushulk, raskus, kelvin, mergeformatinet
Füüsika - Keskkool
288 allalaadimist, 15 arvamust
41
.... Seetõttu ei saa nad üksteist tasakaalustada. Newtoni kolmas seadus kehtib inertsiaalsüsteemides. 8. Impulss Anname Newtoni teist seadust väljendavale valemile  EMBED Equation.3  uue kuju, pidades silmas, et kiirendus võrdub keha kiiruse muutumise kiirusega:  EMBED Equation.3 . Pannes kiirenduse avaldise Newtoni teise seaduse valemisse, saame:  EMBED Equation.3 , kus  EMBED Equation.3  on kiiruse muut ja t aeg, mille vältel kiiruse muutumine toimus. Kuid t on ka jõu mõjumise aeg, sest kiirus muutub ainult jõu mõjumise tulemusena. Valemi  EMBED Equation.3  põhjal avaldub kiiruse muut:  EMBED Equation.3 . Näeme, et üks ja sama jõud  EMBED Equation.3 , mis võrdub mingi kindla aja t vältel, põhjustab erineva massiga kehadel erineva kiiruse muudu. Kirjutame valemi  EMBED Equation.3  järgmisel kujul:  EMBED Equation.3 . Selle võrduse paremal pool on suuruse  EMBED Eq...
Märksõnad: molekul, laine, vektor, molekulid, raskus, kiirendus, moodul, newton, elastsus, elastsusjõu, füüsik, võrrand, rist, elastsusjõud, korrutis, trajektoor
Füüsika - Keskkool
971 allalaadimist, 31 arvamust
27
... 2 - v4 = -1 m/s s = vt - 0 - / / / / / / / / - 2 4 6 8 t(s) t ( s) joon. 1 joon. 2 Liikumisgraafiku põhjal saab otsustada ka keha liikumise kiirus üle. Mida suurem on kiirus, seda suurema tõusuga on graafik, s.t. seda suurem on nurk graafiku ja ajatelje vahel. Joonisel 1 on kujutatud mitu erinevatele kiirustele vastavat liikumisgraafikut. Graafikud 1, 2 ja 3 kirjeldavad keha liikumist x-telje suhtes positiivses suunas. Keha, mille graafikuks on sirge 4, liigub vastupidises suunas. Kasutades kiiruse graafikut, võib määrata ka teatud ajavahemikul läbitud teepikkuse. Joonisel 2 on kujutatud kiiruse graafik. Et leida mingi aja jooksul läbitud tee pikkus...
Märksõnad: kiirendus, laine, rist, graafik, raskus, gravitatsioon, hõõrde, potentsiaalne, nihe, teepikkus, potentsiaalne energia, ringjoon, hõõrdejõu, trajektoor
Füüsika - Kutsekool
105 allalaadimist, 1 arvamus
2
MEHAANILINE LIIKUMINE Antud keha asendi muutumist teiste kehade suhtes nimetatakse mehaaniliseks liikumiseks.Kehade mehaanilisi liikumisi on mitmesuguseid. Tähed, planeedid, udusulg, inimesed jne. - need kõik on mehaanilise liikumise näited. Mehaanilist liikumist iseloomustavad füüsikalised suurused on: • Teepikkus • Aeg • Trajektoor • Kiirus Trajektooriks nimetatakse punkti, mida mööda keha liigub. Teepikkus on füüsikaline suurus, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mida mööd...
Märksõnad: teepikkus, trajektoor, keha kiirus, ühtlane liikumine, füüsikaline suurus, mõõdud, kineetiline, kineetiline energia, impulss, liikumise suhtelisus
Füüsika - Kutsekool
50 allalaadimist, 2 arvamust
26
...kus olla 0. Tähis ? Nihe – kaugus keha algus – ja lõppasukohast, mis mõõdetakse mööda sirgjoont. Nihe on keha ? algasukohast lõppasukohta suunatud vektor. Tähis: s Taustsüsteem koosneb: 1 Taustkeha, 2 Taustkehaga seotud koordinaadistik, mõõtühikud ja mõõtesuunad 3 Aja mõõtmise süsteem(ühikud, alghetk) Kehade vastastikmõju tulemusena muutub kas keha kiirus, liikumise suund või keha kuju. Vastastikmõjus peavad osalema alati kaks keha. Gravitatsiooniline vastastikmõju – avaldub massi omavate kehade vastastikuses tõmbumises. Raskusjõud on gravitatsiooni üks ilming. Ta on universaalne ja talle alluvad kõik kehad, isegi valguskiirde ja raadiolained. Gravitatsioon on seotud keha massiga ja avaldub suurte vahemaade tagant ainult tõmbumises. On märgatav siis, kui ühe keha mass on suur. Vaba langemine – kehade kukkumine, kui õhutakistus puu...
Märksõnad: soojus, gaas, laine, molekul, molekulid, kiirendus, impulss, faas, soojushulk, siseenergia, võnkumine, ringjoon, entroopia, pindpinevus, trajektoor
Füüsika - Keskkool
435 allalaadimist, 11 arvamust
12
...ine. Mõõtmine on ühe suuruse võrdlemine teise suurusega, mis kokkuleppeliselt on võetud mõõtühikuks. Füüsikalised suurused võivad olla skalaarsed ja vektoriaalsed. a) skalaarsed suurused on need suurused, millede iseloomustamiseks piisab ainult arvulisest väärtusest (mass, aeg, vanus). a)Vektoriaalsed suurused – need on suurused, millede määramiseks ei piisa ainult arvulisest väärtusest vaid on vaja teada ka suunda (kiirus, jõud). Füüsikalised suurused jagunevad põhisuurusteks – suurusteks, mille abil saab arvutada ka kõiki teisi suurusi. Mehaanika põhisuurused on 1. mass 2. aeg 3. pikkus. Põhisuurused ning nende mõõtmiseks kasutatavad põhiühikud ja nendest tuletatud ühikud on koondatud spetsiaalsetesse süsteemidesse. Tänapäeval kasutatakse rahvusvahelist mõõtühikute süsteemi (Si), mis koosneb seitsmest põhiühikust ja kahest täiendühikust 1. Pikkus (meeter 2. Mass (kilogramm) 3. Aeg (s...
Märksõnad: kiir, laine, võnk, molekul, gaas, kiirendus, füüsik, molekulid, hääle, hõõrde, milli, raskus, keha mass, newton, gravitatsioon, hõõrdejõu
Füüsika - Keskkool
111 allalaadimist, 0 arvamust
13
Märksõnad: gaas, molekul, kiirendusiseenergia, teepikkus, laine, füüsikaline suurus, vektor, faas, trajektoor, molekulid, hõõrdejõuiseenergiat, hõõrdejõud
Füüsika - Keskkool
55 allalaadimist, 1 arvamus
1
Kordamine KT-ks • Mehaaniline liikumine, trajektoor, teepikkus, kiirus, keskmine kiirus • Teepikkuse kujutamine graafikul • Võnkliikumine, sagedus, võnkeperiood, amplituut, täisvõnge, tasakaalu asend • Keha inertsus, inertsuse iseloomustamine, keha mass • Kehade vastastikmõju, jõud, jõudude tasakaal Kordamisküsimused 1. Võrrelda ühtlast ja mitteühtlast liikumist. Sarnasus, erinevus Liikumist,kus keha kiirus ei muutu nimetatakse ühtlaseks liikumiseks.Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks. 2....
Märksõnad: keha kiirus, asend, inertsus, keha inertsus, teepikkus, keha mass, trajektoor, mõõtühik, amplituudasend, füüsikaline suurus, sirg, koormis
Füüsika - Põhikool
12 allalaadimist, 0 arvamust
21
Kulgliikumine Punktmass Taustsüsteem Nihe Liikumise suhtelisus Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul Mehaaniline liikumine on suhteline Ühe ja sama keha liikumine erinevate kehade suhtes on erinev Keha liikumise kirjeldamiseks tuleb näidata millise keha suhtes liikumist vaadeldakse Seda keha nimetatakse taustkehaks Taustkehaga seotud koordinaatide süsteem x y ja z telg kulgliikumisel ka vaid x telg ja kell aja arvestami...
Märksõnad: kiirendus, raskus, vektor, newton, graafik, telgu, keha kaal, elastsusjõu, raskusjõud, keha kiirus, trajektoor, sirge, gravitatsiooni
Füüsika - Keskkool
94 allalaadimist, 0 arvamust
7
...hõlbus määratleda funktsiooni abil, mis kirjeldab keha asukoha sõltuvust ajast. Selleks vaadeldakse koordinaatide alguspunktist keha asukohta viiva kohavektori sõltuvust ajas. Seda sõltuvust võib ka kirjeldada kolme erineva funktsiooni abil, mis näitavad keha asukoha kolme koordinaadi x = x(t), y = y(t), z = z(t) sõltuvust ajast. Selle vektorfunktsiooni (või selle mõne ristprojektsiooni) esimene tuletis aja järgi on hetkkiirus, teine tuletis aja järgi on hetkkiirendus. Kui kiirusvektor ei muutu, siis on tegemist ühtlase sirgjoonelise liikumisega. Ühtlase sirgjoonelise liikumise kiirendus on null. Kui kiirusvektor aja jooksul muutub, siis on tegemist kiirendusega liikumisega. Kiirendusega liikumise puhul on kiirendus nullist erinev. Kiirendusega liikumise näited on vaba langemine ja ühtlane või ebaühtlane ringliikumine. Liikumise trajektoor Materiaalse punktina vaadeldava keha asukohad liikumisel moodusta...
Märksõnad: newton, sirg, kiirendus, füüsik, mehaaniline, mehaaniline liikumine, mehaanika, gravitatsioon, trajektoor, mehhaanika, kulgliikumise, liikumise suhtelisus
Füüsika - Keskkool
31 allalaadimist, 0 arvamust
4
Märksõnad: kiir, elektrilaeng, füüsikaline suurus, pinge, teepikkus, optilise, voolutugevus, laetud keha, elektrivool, valguskiir, elektrilaenguõõrdejõu, fookus
Füüsika - Põhikool
91 allalaadimist, 5 arvamust
10
2 ja 3. peatükk kordamine Füüsikaliste suuruste tähised ja mõõtühikud. NIHE- s ; m TEEPIKKUS- l või s ; m KIIRUS- v ; m/s VABA LANGEMISE KIIRENDUS- g ; m/s² ALGKIIRUS- v? ; m/s LÕPPKIIRUS- v ; m/s KIIRENDUS- m/s² AEG- t ; s AJAVAHEMIK- ?????? Põhimõisted MEHAANILINE LIIKUMINE- keha asukoha muutumine ruumis aja jooksul SIRGJOONELINE LIIKUMINE- liikumine, mille trajektoor on sirge KÕVERJOONELINE LIIKUMINE- liikumine, mille trajektoor pole sirge ÜHTLASELT AEGLUSTUV LIIKUMINE- liikumine, kus kiirus aeglustub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra ÜHTLASELT KIIRENEV LIIKUMINE- liikumine, kus kiirus kiireneb mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra TRAJEKTOOR- kujuteldav joon, mida mööda keha liigub KIIRUS-...
Märksõnad: soojus, gaas, molekul, molekulid, laine, siseenergia, kiirendus, soojushulk, tõmbejõud, teepikkus, tahkis, mool, trajektoor, dünamomeeter, soojusmasin
Füüsika - Keskkool
22 allalaadimist, 0 arvamust
8
...s? ? Hetkkiiruseks nimetatakse kiirust, mida keha omab antud hetkel antud trajektoori punktis. 16. Kirjeldada liikumisgraafikut. ? Liikumisgraafikuks nimetatakse sellist graafikut, mis näitab keha koordinaadi sõltuvust ajast. ? Kui keha liigub ühtlaselt, siis on liikumisgraafikuks sirgjoon. ? Liikumisgraafiku põhjal võib otsustada mitte ainult keha koordinaadi, vaid ka kiiruse üle. ? Mida suurem on kiirus, seda suurema tõusuga on graafik. 17. Kirjeldada kiirusegraafikut. ? Kiirusegraafikuks nimetatakse sellist graafikut, mis näitab keha kiiruse sõltuvust ajast. ? Kiiruse graafiku järgi võib teada saada ka keha poolt sooritatud nihet. 18. Milline liikumine on mitteühtlane liikumine? ? Mitteühtlaseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille korral keha läbib võrdsetes ajavahemikes erineva pikkusega teed. ? Mitteühtlase liikumise iseloomus...
Märksõnad: kiirendus, graafik, hõõrdejõud, keha kiirus, mehaanika, trajektoor, keha kaal, projektsioon, taustsüsteem, impulss, toereaktsioon, taustkeha, võimsus
Füüsika - Keskkool
13 allalaadimist, 0 arvamust
9
... NÄHTUS – igasugune muutus looduses (protsess). Füüsikaliste nähtuste korral ei toimu aine muundumist. Näiteks: liikumine, sulamine, jäätumine 4. Milleks kasutatakse füüsikalisi suurusi? FÜÜSIKALINE SUURUS – võetakse kasutusele nähtuse või keha omaduste täpseks iseloomustamiseks Füüsikalistel suurustel on tähised ja ühikud. Näiteks: Füüsikalised suurused on mass, kiirus, rõhk, teepikkus, jõud jne. 5. Mis on mõõtmine? MÕÕTMINE – füüsikalise suuruse võrdlemine tema ühikuga 6. Mis on optika ehk valgusõpetus? OPTIKA – füüsika osa, mis uurib valgusnähtuseid 7. Mis on valgusallikas? VALGUSALLIKAS – keha, mis kiirgab valgust. Näiteks: päike, lambipirn, lõke, küünlaleek. *VALGUSKIIR – valguse suuna kujutamiseks on võetud kasutusele valguskiire mõiste. *Ühetaolises (homogeenses) keskko...
Märksõnad: hõõrdejõu, fookus, optilise, teepikkus, vedelikus, gravitatsioon, silm, fookuskaugus, trajektoor, kujutis, hõõrdejõud, võnkesagedus, valguse kiirus
Füüsika - Põhikool
193 allalaadimist, 8 arvamust
34
...Ujukoma arv on kümne astmete kujul esitatud reaalarv, nt. 6,5346324 ? 104. Ujukoma arve kasutatakse hästi suurte või hästi väikeste suursuste iseloomustamiseks, kui ümardamisel on otstarbekas kas arvu alguse nullide või arvu lõpu kirjutamata jätmine. Omavahel on püsikoma- ja ujukoma arv seotud järgnevalt: 6,5346324 ? 104=6?104+5?103+3?102+4?101+6?100+3?10-1+2?10-2+4?10-3=65346,324 Loeng 2 Suurused: pikkus, aeg, kiirus, kiirendus. Nende ühikud.  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Pikkus" pikkus – füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha lineaarseid mõõtmeid. Tähis: l. Ühik: 1 m (meeter). Meeter on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis 1/299 792 458 sekundiga.  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Aeg" \l "F.C3.BC.C3.BCsika" aeg – aegruumi osan, aegruumi 4. mõõde, millel on mitmeid ruumimõõtmetega ühiseid omadusi. Absoluutset aega ei ole olemas, aeg on relatiivne suurus, mis sõltub vaatleja liikum...
Märksõnad: mergeformatinet, vektor, kiirendus, soojus, gaas, võrrand, reaal, kompleksarv, molekul, integraal, funktsioon, reaalarv, konstant, mool, gravitatsioon
Füüsika - Eesti Maaülikool
94 allalaadimist, 3 arvamust
21
FÜÜSIKA PÕHIVARA Liikumine 1. Mehaaniliseks liikumiseks nim. keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. 2. Kulgliikumisel sooritavad keha k?ik punktid ühesugused nihked (trajektoori). 3. Keha v?ib lugeda punktmassiks, kui tema m??tmed v?ib ülesande tingimustes jätta arvestamata, s. t. kulgliikumisel ja kui liikumise ulatus v?rreldes keha m??tmetega on suur. 4. Liikumine on ühtlane, kui keha kiirus ei muutu, s. t. keha läbib v?rdsetes ajavahemikes v?rdsed teepikkused (sirgjoone...
Märksõnad: kiir, laine, pinge, tuum, soojus, magneti, pöör, gaas, molekulid, induktsioon, voolutugevus, kiirendus, faas, elektron, takistuse, aatom, peegel
Füüsika - Keskkool
447 allalaadimist, 18 arvamust
1
...tumise kiirust.) 9. Mis on trajektoor? Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. Nt: maantee, mida mööda sõidab auto. 10. Mida näitab keskmine kiirus? Keskmine kiirus näitab kogu läbitud teepikkuse ja selleks kulunud kogu aja suhet. Nt: l1=30km, t1=20min, l2=20km, t2=25min. Vkeskmine=lkogu jagatud tkoguga 11. Selgita liikumise suhtelisust näitega. 12. Kiiruse valem, tähtede tähendused, ühik? V=s(l)/t v- kiirus, s(l)- läbitud teepikkus(nihe), t-aeg (nihkeks kulunud aeg), ühik: m/s, km/h, km/s. 13. Kiirenduse valem, tähtede tähendused, ühik? a=v-vo/t, a- kiirendus, v-kiirus, vo- algkiirus, t- aeg, ühik: m/s2, km/h2. 14. Lõppkiiruse valem ühtlaselt muutuva liikumise jaoks. v=vo +at 15. Teepikkuse valem ü.m.l-i jaoks? s=vo*t-+gt2/2 16. Vabalangemise kiirendus, tähis? g=9,8m/s2 17. Ülesanne ühtlase liikumise peale. 18. Ülesanne ühtlaselt muutuva liikumise peale. 19. Ülesanne...
Märksõnad: teepikkus, kiirendus, sirge, graafik, trajektoor, ühtlane liikumine, taustsüsteem, hetkkiirus, keskmine kiirus, muutuv liikumine, nihe
Füüsika - Keskkool
8 allalaadimist, 0 arvamust
4
...nähtusi ja kehade omadusi. 2. Mis on keha? Keha on mis tahes uuritav objekt N: vooluallikas, energiaallikas. 3. Mis on nähtus? Nähtus on igasugune muutus(protsess)looduses. N: Liikumine, soojenemine Sulamine. 4. Milleks kasutatakse füüsikalise suurusi? Füüsikaline suurus võetakse kasutusele füüsikalise nähtuse või keha omadusi täpseks iseloomustuseks. Iga füüsikaline suurus on mõõdetav. N: Kiirus aeg, jõud . 5. Mis on mõõtmine? Mõõtmine on füüsikaline suurus võrdlemine tema ühikuga. 6. Mis on optika? Optika on füüsikaline osa, mis uurib valgusnähtusi. 7. Mis on valgusallikas? Valgusallikas on keha, mis kiirgab valgust. N: lamp. 8. Miks näeme kehi? Me näeme kehi valguse silma langemise sihitis. 9. Millal paistab keha valgena? Keha paistab valgena, kui enamus talle peale langevast valgusest peegeldub. 10.Millal paistab keha mustana? Keha paistab mustana kui...
Märksõnad: optilise, vedelikus, fookus, optiline tugevus, optiline, teepikkus, läätse fookus, raskus, fookuskaugus, silm, võnkesagedus, rõhk, deformatsioon, jõus
Füüsika - Põhikool
65 allalaadimist, 3 arvamust
18
..., mis kordub perioodiliselt ja samal trajektooril. Eristatakse vabavõnkumisi ehk omavõnkumisi, mis toimuvad süsteemisiseste jõudude mõjul, ja sundvõnkumisi, mis toimuvad välise perioodilise jõu mõjul. Kui nende sagedused kokku langevad, siis toimub võnkeamplituudi järsk kasv ehk resonants. Kui võnkumist kirjeldab siinus- või koosinusfunktsioon, siis on võnkumine harmooniline.  EMBED Equation.3  Võnkeperiood T on aeg, mille jooksul tehakse üks täisvõnge. Kui on teada võngete arv n ja kogu aeg, siis  EMBED Equation.3 . Võnkesagedus f on ajaühikus sooritatud võngete arv.  EMBED Equation.3 . Hälve x on võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. Maksimaalne hälve  EMBED Equation.3  on amplituud. Pendlivalem  EMBED Equation.3 . Laine on võnkumise levimine elastses keskkonnas. Keskkonna osakesed ei kandu lainega kaasa. Puitklots veelainetel kandub alati edasi tuule tõttu, muidugi ka ve...
Märksõnad: kiir, laine, elektron, aatom, gaas, tuum, elektronid, kiirendus, raskus, vektor, optika, fotoefekt, voolutugevus, faas, molekul, pinge, rõhk, neutron
Füüsika - Keskkool
1117 allalaadimist, 42 arvamust
3
Kontrolltöö kordamine Mehaaniline liikumine; Liikumise kujutamine graafikul; Võnkumine; Inerts ja vastastikmõju Mehaaniline liikumine 1.Mis on liikumise põhiomadus? Keha asukoha muutus (kui keha asukoht ei muutu ei ole tegemist liikumisega) 2. Millised suurused (4) iseloomustavad liikumist? Trajektoor, teepikkus, aeg, kiirus 3. Milline võib olla keha trajektoor? Sirgjooneline või kõverjooneline 4. Kas järgmised kehad liiguvad sirgjooneliselt, või kõverjooneliselt? a)Kuu Maa suhtes b)Kuul püssirauas c)Kellaosuti otspunkt d)Liinibuss Tartu linnas e)Õun tuulevaiksel päeval puu otsast alla kukkudes 6. Mis on trajektoor? Joon, mida mööda keha liigub. 7. Aga kuidas nimetame me trajektoori, mis on ära mõõdetud? Keha trajektoori pikkus on teepikkus. 8. Teepikkuse tähis ja ühik? Tähis – ...
Märksõnad: teepikkus, trajektoor, inerts, inertsus, jalgrattur, keskmine kiirus, võnkumine, mehaaniline, amplituud, mehaaniline liikumine, njuuton, njuuton
Füüsika - Põhikool
34 allalaadimist, 0 arvamust
25
...Ujukoma arv on kümne astmete kujul esitatud reaalarv, nt. 6,5346324 ? 104. Ujukoma arve kasutatakse hästi suurte või hästi väikeste suursuste iseloomustamiseks, kui ümardamisel on otstarbekas kas arvu alguse nullide või arvu lõpu kirjutamata jätmine. Omavahel on püsikoma- ja ujukoma arv seotud järgnevalt: 6,5346324 ? 104=6?104+5?103+3?102+4?101+6?100+3?10-1+2?10-2+4?10-3=65346,324 Loeng 2 • Suurused: pikkus, aeg, kiirus, kiirendus. Nende ühikud. pikkus – füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha lineaarseid mõõtmeid. Tähis: l. Ühik: 1 m (meeter). Meeter on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis 1/299 792 458 sekundiga. aeg – aegruumi osan, aegruumi 4. mõõde, millel on mitmeid ruumimõõtmetega ühiseid omadusi. Absoluutset aega ei ole olemas, aeg on relatiivne suurus, mis sõltub vaatleja liikumiskiirusest ja teda ümbritsevast gravitatsiooniväljast. Tavamõistes on aeg pidevalt kulgev (voolav), ...
Märksõnad: vektor, kiirendus, soojus, gaas, võrrand, reaal, molekul, funktsioon, kompleksarv, reaalarv, integraal, konstant, mool, gravitatsioon, tuletis, korrutis
51 allalaadimist, 1 arvamus
12
...use tähis on N Võimsuse ühik on 1W (vatt). Võimsus on üks vatt, kui keha teeb ühe sekundi jooksul tööd ühe džauli. N=A N – võimsus – 1W 1W = 1J t A – tehtud töö – 1J 1s t – aeg – 1s VÕIMSUSE ÜHIKUKS SI-süsteemis on 1 W (vatt). Ühik on tuletatud võimsuse definitsioonvalemist. Võimsus on töö tegemise kiirus, tehtud töö ja selleks kulunud aja suhe. N=A N – võimsus – 1W t A – tehtud töö – 1J t – aeg – 1s 1W = 1J 1s Võimsus on üks vatt, kui keha teeb ühe sekundi jooksul tööd ühe džauli. AINEHULK – Ainehulgaks nimetatakse aine kogust moolides. Ainehulga tähis on ?, ühik on 1mol. Kuna aineosakesi on nii palju, võetakse kasutusele ainehulga ühik 1mool. 1 mol on ainehulk, mill...
Märksõnad: soojus, vedelik, kiirendus, keha mass, siseenergia, trajektoor, molekulid, entroopia, võimsus, newtoni i, füüsikaline suurus, pindpinevus, soojushulk
Füüsika - Keskkool
948 allalaadimist, 39 arvamust
105
...isiis on juba esimestes mõttearendustes palju harjumatut Jõudu edaspidiseks!  INCLUDEPICTURE http://www hot ee/kinemaatika/img2 gif * MERGEFORMATINET  INCLUDEPICTURE http://www hot ee/kinemaatika/ blnk gif * MERGEFORMATINET  INCLUDEPICTURE http://www hot ee/kinemaatika/ blnk gif * MERGEFORMATINET  INCLUDEPICTURE http://www hot ee/kinemaatika/img3 gif * MERGEFORMATINET  RINGLIIKUMINE HYPERLINK http://www physic ut ee/~ly/xklass/pt2 html t top  INCLUDEPICTURE http://www physic ut ee/~ly/xklass/pt1/e jpg * MERGEFORMATINET    HYPERLINK http://www physic ut ee/~ly/xklass/pt1/ringl htm l 1  INCLUDEPICTURE http://www physic ut ee/~ly/xklass/pt1/y jpg * MERGEFORMATINET 1 1 ÜHTLANE RINGLIIKUMINE JA PÖÖRDLIIKUMINE HYPERLINK http://www physic ut ee/~ly/xklass/pt1/ringl htm l 12#12  INCLUDEPICTURE http://www physic ut ee/~ly/xklass/pt1/a jpg * MERGEFO...
Märksõnad: mergeformatinet, laine, loengud, newton, inerts, kiirendus, füüsik, võimsus, pinge, inertsi, action, taustsüsteem, võrrand, asend, mõõtühik
Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
134 allalaadimist, 1 arvamus
6
...epinna pindala jagatisega. ? Tähis: p ? Mõõtühik: 1Pa (paskal) ? Valem: p = F / S o Resultantjõud – jõud, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse. o Kehade vastastikmõju tõttu muutu vastastikmõjus olevate kehade kiirus, kusjuures suure massiga keha kiirus muutub vähem kui väikese massiga keha kiirus. Jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. o Raskusjõu arvutamine: F = m * g o ? Töö ja energia o Töö on füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. ? Tähis: A ? Mõõtühik: 1J (džaul) ? Valem: A = F s o Võimsus on füüsika...
Märksõnad: mõõtühik, optilise, füüsikaline suurus, teepikkus, gaas, üleslükkejõud, keha kiirus, fookus, kujutis, valguskiir, valgusallikas, vedelikus, õhurõhk
Füüsika - Põhikool
39 allalaadimist, 0 arvamust
15
...üsteemis. §4.Vastasmõjud.1)gravitatsiooniline~10-40 2)Elektromagnetiline?10-3 3)Tugev?1 4)Nõrk?10-14 . Vastasmõjuga hoitakse kehi seoses. Väljendub energia kaudu. §5.Vektorid ja skalaarid ning tehted nendega. Vektoriks nim. sellest liiki suurust nagu nihe, s. o. suurus, mida iseloomustab arvväärtus ja suund ning mille liitmist teostatakse (joon.1)näidatud reegli järgi. Vektorite hulka kuuluvad kiirus, jõud ning mitmed teised suurused. Vektori määrab ära suurus ? a?, suund a? ja rakenduspunkt ? a?. Skalaarideks nim. suurusi, mille määramiseks piisab ainult arvväär-tusest (temp., mass, tihedus). Siia hulka kuuluvad tee, aeg ja mass jne. Vektori moodul on alati positiivne skalaar. Vektori kirjeldamine: vektoreid , mis on suunatud mööda paralleelseid sirgeid (samas või vastupidises ), nim. kollineaarseteks. Vektoreid, mis on paralleelsed ühe ja sama tasapinnaga, nim. komplanaars...
Märksõnad: vektor, molekul, laine, võrrand, seks, mine, gaas, soojus, vedelik, molekulid, kiirendus, ting, järg, tegur, rõhk, avaldis, amplituud, sete, aatom
Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
701 allalaadimist, 9 arvamust
8
...m = 720 mm 1mile = 1609m 1toll = 2,54cm 2.Pindala ühikute teisendamine 0,15 ha2 = 1500 m2 250cm2 = 0,025m2 0.8 m2 = 80 dm2 100 toll2 = 2,54 * 2,54 / 10 000 = 0,0645 m2 4.Ajaühikute teisendamine 13 min = 60 * 13 = 780 s 0.2h = 0.2 * 60 * 60 = 720 s 2160 s = 2160 / 60 / 60 = 0,6 h 5.Kiiruseühikute teisendamine2160 90 km/h = 90 * 1km/1h = 90 * 1000m/3600 s = 90 * 1/3,6 m/s = 90/3,6 m/s = 25 m/s • Mehaaniline liikumine, selle põhimõisted ja põhisuurused. Mehaaniliseks liikumiseks nimetataksekehade asukoha või asendi aeg-ruumilist muutumist teste kehade suhtes. Mehaanilise liikumise põhiomadusteks on suhtelisus. Liikumise suhtelisus seisneb selles, et üks ja sama keha võib samaaegselt ühtede kehade suhtes liikuda, teiste kehade suhtes aga olla paigal. Mehaanilise liikumise kirjeldamisel kasutatakse järgmisi põhimõisteid: 1. Punktmass. Liikumise uurimise lihtsustamiseks vaadeltakse liikuvat...
Märksõnad: kiirendus, punktmass, trajektoor, taustkeha, kinemaatika, teisendamine, mehaanika, liikumise suhtelisus, nihe, teepikkus, raskuskiirenduse, cons
Füüsika - Kutsekool
5 allalaadimist, 0 arvamust
3
Märksõnad: potentsiaalne energia, potentsiaalne, mehaaniline energia, kineetiline, keha mass, kineetiline energia, mehaaniline, siseenergia, pall, vihik, vihik
Füüsika - Kutsekool
4 allalaadimist, 0 arvamust
29
...üsteemist teise on võimalik Galilei teisenduste abil Olgu keha asukoht määratud mistahes kordinaatidega: x;y;z Aeg kulgeb mõlemas süsteemis ühtemoodi x=x’+Not x kordinaat ; No kiirus I suhtes ; t aeg y=y’ z=z’ t=t’ Keha kiirus esimeses süsteemis:  EMBED Equation 3 Keha kiirus teises taustsüsteemis:  EMBED Equation 3  Ühtlane sirgliikumine: Füüsikaliselt kõige lihtsamalt kirjeldatav liikumine: trajektoor on sirge kiirus ei muutu! Ühtlasel liikumisel läbitakse mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused: v = konstantne Nt:Tegelikkuses on ühtlast sirgliikumist väga raske saavutada kiirus saab olla muutumatu ainult mingil lõigul sest liikumise alguses ja lõpus peab kiirus olema ikkagi null keha hakkab liikuma ja jääb seisma Ühtlaselt muutuv sirgliikumine: Ühtlaselt muutuv sirgliikumine o...
Märksõnad: gaas, pinge, soojus, võrrand, elastsus, moodul, quote, normaal, faas, vektor, kiirendus, elastsusmoodul, laine, soojuse, konstant, tuletis, siseenergia
Füüsika - Tallinna Tehnikakõrgkool
119 allalaadimist, 0 arvamust
5
...a ruumis. Liikumise kirjeldamisel tuleb arvestada ka aega. Raadiusvektor- Punkti raadiusvektoriks nimetat. koordinaatide alguspunktist antud punkti tõmmatud vektorit . Raadiusvektor r määrab üheselt punkti asukoha ruumis. Vektoriks nim. sellest liiki suurust nagu nihe, s. o. suurus, mida iseloomustab arvväärtus ja suund ning mille liitmist teostatakse näidatud reegli järgi. Vektorite hulka kuuluvad kiirus, jõud ning mitmed teised suurused. Vektori määrab ära suurus ?  a®, suund a® ja rakenduspunkt ? a®. Vektori moodul on alati positiivne skalaar. Vektori kirjeldamine: vektoreid , mis on suunatud mööda paralleelseid sirgeid (samas või vastupidises ), nim. kollineaarseteks. Vektoreid, mis on paralleelsed ühe ja sama tasapinnaga, nim. komplanaarseteks. Samasuunalisi võrdsete moodulitega kollineaarseid vektoreid nim. võrdseteks. Vektorite liitmine. Olgu antud kaks vektorit A ja B(joon.2). Re...
Märksõnad: vektor, kiirendus, impuls, taustsüsteem, seks, raskus, gravitatsiooni, inertsi, trajektoor, nurkkiirus, newtoni i, skalaar, keha kaal, korrutis, teepikkus
91 allalaadimist, 0 arvamust
12
...üsteemi mehhaaniliseks, soojus ja siseenergiaks. Kinnise süsteemi koguenergia ei saa muutuda. Energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. F- jõud, m – keha mass, a – kiirendus, k – jäikustegur, ?l – nihke suurus deformatsioonil, µ - hõõrdetegur, F(N) – rõhumisjõud, G- gravitatsioonikonstant, r- kaugus graviteeruvate kehade vahel, p- impulss, v- keha kiirus, g-vabalangemise kiirendus, h – kõrgus, A – töö s – nihe, ? – nurk jõuvektori ja nihkevektori vahel, N – võimsus Perioodiline liikumine Ringliikumine – Ringliikumine on  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Kulgliikumine" \o "Kulgliikumine" kulgliikumine mööda  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Ringjoon" \o "Ringjoon" ringjoonekujulist  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Trajektoor" \o "Trajektoor" trajektoori. Nurkkiirus – Nurkkiiruseks ringliikumisel n...
Märksõnad: kiir, laine, aatom, action, title, tuum, elektron, elektromagnet, vektor, prooton, neutron, elektrilaeng, aatomituum, kiirendus, pinge, nukleon
Füüsika - Keskkool
406 allalaadimist, 10 arvamust
1
...alt kuni peatumiseni. Leia keskmine kiirus kogu liikumise vältel. Kirjuta liikumisvõrrandid, nihke võrrandid, kiiruste võrrandid, kiirenduste võrrandid. Visanda graafikud. Ülesanne : Veoauto liikumisvõrrand on x = -10t + 0,4t2 , jalakäija liikumisvõrrand aga x = 3 + 5t . Kirjelda liikumisi, joonesta graafikud. Kas auto ja jalakäija kohtuvad? Kui jah, siis kus ja millal? Ühtlane ringjooneline liikumine : periood, sagedus, joonkiirus, nurkkiirus, kesktõmbekiirendus., kesktõmbejõud Ülesanne: Hüdroturbiini tööratta raadius on auruturbiini töörattta raadiusest 8 korda suurem, pöörlemissagedus 40 korda väiksem. Võrrelda nende turbiinide rattapöia punktide joonkiirusi, nurkkiirusi ja kiirendusi. Harmooniline võnkumine : võnkumise võrrand , periood, sagedus, omavõnkesagedus, amplituud, hälve, matemaatiline pendel, vedrupendel, nende perioodid . JÕUD JA IMPULSS Vastastikmõjud : VM-de liigid, nähtus, suurus...
Märksõnad: kiirendus, võrrand, graafik, liikumisvõrrand, võrrandid, elastsusjõu, hõõrdejõu, keha mass, kraana, keha kaal, hõõrdetegur, newtoni i
Füüsika - Keskkool
10 allalaadimist, 0 arvamust
2
...?m • Gravitatsiooniseadus – Fg = G 1 2 2 • F – jõud, (N) R • Keha kaal – ülekoormus - P = m(g + a) • t – aeg, (s) • Hooke’i seadus – Fex = – kx • v – kiirus; joonkiirus, (m/s) • Hõõrdejõud – • a – kiirendus, (m/s2) Fh = µN • A – töö, (J) • Raskusjõud – F = mg • ? – sagedus, (Hz) F • p – rõhk, (Pa) • Rõhk – ...
Märksõnad: vedelik, rõhk, võimsus, üleslükkejõud, samba, keha tihedus, keha kiirus, deformatsioon, lihtmehhanism, hõõrdejõuaalne energia, rõhk p
Füüsika - Keskkool
131 allalaadimist, 7 arvamust
11
Märksõnad: kiirendus, gravitatsioon, mehaanika, võimsus, keha mass, inerts, hõõrdejõu, impulss, taustkeha, vektoriaalne suurus, teepikkus, raskusjõud
Füüsika - Keskkool
29 allalaadimist, 3 arvamust
5
...2.Füüsikaline suuruste korrutamisel või jagamisel saadakse uus Füüsikaline suurus. 3. Mõõtühikutega sooritatakse tehteid samade eeskirjade järgi nagu arvväärtustega. 7. Kuidas jaotub klassikaline mehaanika? Staatika,kinemaatika ja dünaamika. 8. Mida uurib kinemaatika? uurib kehade liikumist, aga mitte selle tekkepõhjusi 9. Mida uurib dünaamika? Uurib liikumise tekkepõhjusi ja seda, kuidas liikumine mingite jõudude toimel muutub 10. Mida uurib staatika? uurib kehade tasakaalu tingimusi 11. Mida nimetatakse füüsikas kehaks? Mehaanika objektiks ehk selleks, mida uuritakse 12. Mis eraldab klassikalise mehaanika relativistlikust mehaanikast? Kui kehade liikumiskiirused on väga palju väiksemad valguse kiirusest vaakumis, siis on tegemist klassikalise mehaanikaga. Kui kehade liikumiskiirused saavad võrreldavaks valguse kiirusega, siis kasutatakse relativistlik...
Märksõnad: hõõrdejõud, mehaanika, inerts, mateeria, inertsusirendus, trajektoor, mateeria põhivormid, deformatsioon, põhivormid, impulss, füüsikaline suurus
Füüsika - Keskkool
21 allalaadimist, 0 arvamust
1
Mehaanika – Mehaanikaks nimetatakse füüsika osa mis tegeleb kehade liikumise põhjuste ja paigalseisu uurimisega Kinemaatika – Kinemaatikaks nimetatakse füüsika osa mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel Mehaaniline liikumine – Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse ühe keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes Mehaanika põhiülesanne – Mehaanika põhiülesandeks on määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel Kulgliikumine – Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist mille korral liiguvad keha kõik punktid ühesuguselt Punktmass – Punktmassiks nimetatakse keha mille mõõtmed võib antud liikumise tingimustes arvestamata jätta Taustkeha – Taustkehaks nimetatakse keha mille suhtes vaadeldakse meid huvi...
Märksõnad: taustsüsteem, gravitatsiooni, kiirendus, mehaanika, inertsi, keha kiirus, trajektoor, taustkeha, füüsikaline suurus, pöördvõrdeline
Füüsika - Keskkool
88 allalaadimist, 1 arvamus
1
Mehaaniline liikumine. Keha asukoha muutmine teiste kehade suhtes. Trajektoor. Joon, mida mööda liigub keha punkt [sirg-kukkuv kivi, pliiatsi teravik sirgjoont tõmmates, auto või rong sirgel teeotsal. Kõver-lendav lind, kaaslasele vastu pead visatud pall, kurvis sõitev auto, liuglev paberileht.] Teepikkus. Trajektoori pikkus, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Ajavahemik näitab liikumise kestust. Kiirus. Füüsikaline suurus, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja j...
Märksõnad: asend, keha kiirus, teepikkus, amplituud, füüsikaline suurus, sirg, amplituudasend, trajektoor, tasakaaluasend, koormis, inertsus, kehade vastastikmõju
Füüsika - Põhikool
123 allalaadimist, 2 arvamust
33
...uidas konstrueeritakse ühikvektor ja miks see on vajalik? Ühikvektori konstrueerimist on vaja, et valmistada hetkel vajaliku suunaga vektorit. 13. Mis on vektorite skalaarkorrutis? Tooge kursusest kaks näidet. 14. Mis on vektorite vektorkorrutis? Joonis ja kaks näidet kursusest. 15. Mis on taustsüsteem? Taustsüsteem on targalt väljavalitud keha, millega on seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise viis. 16. Mis on hektkkiirus, keskmine kiirus? Kuidas arvutatakse teepikkust üldiselt? Hetkkiirus on kohavektori muutumine ajaühikus ehk kohavektori tuletis aja järgi ja on puutujasuunaline antud trajektoori punktis. Keskmine kiirus nihke järgi: Üldjuhul teepikkus arvutatakse, kui integraal. 17. Mis on liikumisvõrrand? Mis on liikumiste sõltumatuse printsiip? Ainepunkti asukoht on määratud kolme koordinaadiga ja punkti liikudes kujutavad need endast kolme ajast sõltuvat võrrandit. Need on liikumisvõrrandid. On ...
Märksõnad: soojus, vektor, võrrandaine, gaas, potentsiaal, kiirendus, faas, vedelik, newtoni i, soojushulk, newtoni ii, taustsüsteem, pöördliikumise, mool, aatom
Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
225 allalaadimist, 5 arvamust
6
Märksõnad: magnet, füüsikaline suurus, peegel, fookus, soojushulk, elektrivool, magneti, kujutis, siseenergia, seade, aineosake, aineosakeste, elektrilaeng, jõus
Füüsika - Keskkool
14 allalaadimist, 0 arvamust
2
Füüsika konspekt Skaalariks nimetatakse suurust, mis on täielikult iseloomustatav üheainsa arvuga(arvväärtuse ja mõõtühikute abil). Skalaari puhul ei ole suund oluline. Näiteks keha mass, ruumala, tihedus ja temperatuur. Vektoriks nimetatakse suurust, millel on lisaks väärtusele ka kindel suund. Näiteks jõud, kiirus, kiirendus. Nihe Nihkevektor ehk nihe on vektoriaalne suurus(on olemas kindel suund). Nihe on liikumine algpunktist lõpppunkti(punktist A punkti B). Nihke tähis on s, mille peal on nool. Aeg, Ruum ja Mateeria Põhjuslikkuse tagajärje seos: Kui 1 sündmus kutsub esile teise, siis on esimene sündmus teise põhjuseks, teine sündmus aga esimese tagajärjeks. Põhjuslikult seotud sündmuste jada nimetatakse protsessiks, mis toimub kindlas kohas ja ajas. Nii saame maailmast, kui tervikust ...
Märksõnad: delta, mateeria, nihe, suletud süsteem, homogeensus, tiirlemine, sirgjooneline liikumine, sirgjooneline, kiiruse, ringliikumine, pöördumatu
Füüsika - Keskkool
4 allalaadimist, 0 arvamust
2
...Töö käik: 1. Sidusin kummipaela külge kilekoti ning kinnitasin selle kapile. Kinnitasin kummipaelale nööpnõela, millest sai tulevane osuti. Kleepisin kapile pabeririba. Ajal, millal kott veel tühi oli märkisin paberile tulevase skaala nullpunkti. 2. Hakkasin kilekotti täitma kindlate veekogustega, iga kord 100 g ning märkisin skaalale iga osutinäidu peale vee lisamist. Vee mass (ml) Kaugus 0-st (cm) 100 0, 2 200 0,5 300 1,1 400 2,0 500 2,9 600 3,9 3. Vee lisamise lõpetasin 600 ml juures, sest kummipael ei veninud enam. (Kummi elastsuspiirkond oli ammendatud) 4. Tühjendasin kilekoti veest ja määrasin keha massi (telefon), mis oli ~ 125 g. 5. nr m (kg) F (N) ?l (m) 1. 0,1 0,1 * 10 = 1 0.2 / 100 = 0,002 2. 0,2 0,2 * 10 = 2 0,5 / 100 = 0,005 ...
Märksõnad: kummi, jäikus, elastsusjõu, hooke, microsoft, keha mass, skaala, kilekott, shape, teoreetiline, deformatsiooniks, uurimine, graafik, mõõtühik
Füüsika - Keskkool
59 allalaadimist, 2 arvamust
1
...tuud (..on võnkuva v=s/t g ? 10 m/s2 visatud keha liikumine f=n/t keha suurim kaugus tasakaalu- g ? -10 m/s2 3) Joonkiirus v (m/s) asendist.) x 0 (m) 2)Nihe (nihe on keha algasukohast v=l/t 3) Võnkeperiood (aeg, mille jook- lõppasukohta suunatud sirglõik.) 4) Nurkiirus ? (rad/s) sul keha teeb ühe täisvõnke.) 1) Kiirendus (kiirendus on kiiruse muudu ja ?=?/t T (s) selleks kulunud aja suhe.) g=v-v 0/t 5) Kesktõmbekiirendus ak (m/s2) 4) Võnkesagedus (…näitab, mitu ...
Märksõnad: mine, võnkumine, mehaaniline, kiirendus, mehaaniline liikumine, suhe, jook, nihe, mehaaniline võnkumine, joonkiirus, võnkeperiood, võnkeamplituud
Füüsika - Keskkool
74 allalaadimist, 4 arvamust
18
Märksõnad: määramatus, etalon, sisend, dispersioon, tegur, skaala, ruut, põhiühik, ühikud, tähist, funkts, laiendmääramatus, standardhälbe, seade, normaal
Mõõtmine - Tallinna Tehnikaülikool
116 allalaadimist, 2 arvamust
54
...nder x-telje ümber pindalaga S. Olgu selles vedelik, milles on mingi aine heterogeense kontsentratsiooniga. Liikudes mööda silindrit pikkuse dX võrra muutub konts. dC võrra. dC/dX nimetatakse kontsentratsiooni gradiendiks. Kontsentratsioon üritab end võrdsustada kogu silindris (et oleks tasakaal). ?.) Gradiendi kohta kehtib järgmine seadus nn. Ficki I seadus. See seadus tähendab, et ainekoguse liikumiskiirus, mis liigub kontsentratsiooni tasakaalustamiseks on võrdeline kontsentratsiooni gradiendiga. Samas kirjeldab ainekoguse liikumiskiirust ka järgmine seadus Paneme selle kokku ülaloleva valemiga. Siis saame, et ?.) Kirjeldame nüüd ühe osakese liikumist mööda x-telge kontsentratsioonigradiendi suunas. Nagu näha Ficki seadusest, on liikumine seda kiirem, mida suurem on konts. gradiendi muutus. Sellest tulenevalt on ka osakest liikuma panev jõud kasvab seda kiiremini suurem, mida suur...
Märksõnad: ioon, kolloid, lahus, faas, ioonid, adsorptsioon, kolloidkeemia, lott, potentsiaal, molekul, sade, pindpinevus, isoterm, koagulatsioon, kontsentratsioon
16
.... 93. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage Boltzmanni jaotusseadus. Ellimineerige ka gaasi universaalkonstant. 94. Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised. d? ?M = ?D ?S ? ?t dx 95. Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised. 96. Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised. 97. Mis on vabadusastmed ideaalse gaasi molekulidele rakendatuna? Vabadusaste on keha sõltumatu liikumine. Sõltumatu siis teistest liikumistest. Näitab, mitme telje suunas keha saab liikuda. Molekuli vabadusaste ideaalses gaasis on 3. 98. Teades ühe vabadusastme kohta tulevat energiat, andke ideaalse gaasi siseenergia valem. 1 Wi = kT 2 99. Milline on termodünaamika I seadus? Valem ja tähiste seletused. 100. Lähtudes töö valemist, tuletage gaasi töö valem. dA = F ? dh 101. Mis on soojusmahtuvus, erisoojus, moolsoojus? Valemid. Soojusmahtuvus on soojushulk...
Märksõnad: laine, võrrand, gaas, faas, soojushulk, entroopia, graafik, mool, amplituud, tsükkel, termodünaamika, dünaamiline, erirelatiivsusteooria, lainefront
Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
329 allalaadimist, 7 arvamust
8
...elektromotoorjõudude algebraline summa võrdne selle kontuuri takistustel esinevate pingelangude algebralise summaga.  Takistuste järjestikühendus        Takistuste paralleelühendus      Erandid: -n ühesugust takistust R1 R= R1/n -2 takistust  EMBED Equation.3  Elektrolüüs  Elektrivool kui laengute liikumine vedelikes kujutab endast ioonide liikumist. Näitena on toodud ioonide liikumine keedusoola NaCl lahuses. Vooluahela sulgemiseks läbi vedeliku paigutatakse sinna metallist nn. elektroodid (plaadid, vardad). Positiivsema potentsiaaliga elektroodi nimetatakse anoodiks ja negatiivsemat elektroodi katoodiks. Vees lahustudes tekivad keedusoola molekulidest naatriumi positiivsed (Na+) ja kloori negatiivsed (Cl-) ioonid. Elektrivälja E' mõjul hakkavad positiivsed ioonid liikuma katoodi poole (k...
Märksõnad: pinge, akud, ioon, metall, ioonid, vooluallika, potentsiaal, elektrivool, hõbe, elektrienergia, takistuse, ristlõike, vatt, võimsus, vooluring, naatrium
Füüsika - Keskkool
292 allalaadimist, 3 arvamust
2
Tuumafüüsika. Põhifaktid:*Aatomid koosnevad + metall-leht kaitseb, tekib ? lagunemisel, kui elektron lendab laenguga tuumast ja selle ümber kihtidena paiknevatest välja tuumast ja tuumast muutub prooton ? kiirgus- elektronidest* 99,95% aine massist asub tuumades *1mm elektromagnetlainetus, kõige läbitungivam. Teke a) koosneb pikkusel lõigul mahub 10milj keskmist aatomit *Tuumad on ? lagunemistega b)koosneb mõnede ? lagunemistega c) aatomitest kuni 100 000korda väiksemad. Seda tõestas eraldub ? radioakt...
Märksõnad: tuum, tuumad, neutron, radiorooton, aatom, elektron, nukleon, neutronid, seoseenergia, röntgen, ühikud, mõõtühik, heelium, gravitatsiooni, tuumajõud
Füüsika - Keskkool
324 allalaadimist, 4 arvamust
1
Elektromagnetism Elektromagnetiline induktsioon • Elektromagnetilise induktsiooni nähtus – nähtus, mille puhul muutuv magnetväli tekitab elektrivoolu • Magnetvoog (tähis, valem) - füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja mõju kehale. Tähis: (Fii), ühik: 1 Wb (veeber), põhivalem • Elektromagnetilise induktsiooni seadus – induktsiooni elektromotoorjõud on võrdne magnetvoo muutumise kiirusega • Elektromagnetilise induktsiooni nähtuse rakendused – magnetsalvestuse lugemine, andurid, mikrofon, dünamo • Lenzi reegel – magnetvälja muutused tekitavad voolu sellise suunaga, et tekkiva voolu magnetväli püüab tekkim...
Märksõnad: vahelduvvool, induktsioon, pinge, pooli, elektromagnetilise, elektritakistus, elektrivool, induktsiooni seadus, mahtuvus, transformaator, mida põhjustab
Füüsika - Keskkool
23 allalaadimist, 0 arvamust
11
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 18 OT VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrupendli vabavõnkumise perioodi sõl- Vedrud, koormised, ajamõõtja, mõõteskaala, anum tuvuse uurimine koormise massist ja vedru veega. jäikusest. Vedrupendli sumbuvusteguri ja logaritmilise dekremendi määramine Töö teoreetilised alused. Lihtsamaks võnkumise liigiks on harmooniline võnkumine. Antud töös on selleks võnkumiseks vedrupendli vaba võnkumine õhus. Vedru otsa riputatud koormis on tasakaaluasendis siis, kui temale mõjuv raskusjõud mg on suuruselt võrdne vedru elastsusjõuga k ?l: ...
Märksõnad: koormis, võnkeperiood, sõltuvus, jäikusmplituud, võnkumine, graafik, hõõrdejõu, võnkeamplituud, harmooniline, hõõrdejõud, koormised, võrrandid
Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
268 allalaadimist, 4 arvamust
2
Konspekt + valemid
Märksõnad: magnet, pinge, laine, vahelduvvool, trafo, voolutugevus, elektromagnetlaine, elektrienergia, võnkering, skaala, elektromagnetlainete skaala, generaator
Füüsika - Keskkool
17 allalaadimist, 0 arvamust
2
Kvant optika nähtused - valguse levimisega ja valguse ning aine (v elementaarosakeste) vastastikmõjuga seotud nähtused, mida on võimalik mõista vaid valguse korpuskulaarse olemuse alusel. Fotoefekt – elektronide väljumine ainest valguse toimel. Seda seletatakse footoni neelamisega elektroni poolt, mille tulemusena elektroni energia suureneb sedavõrd, et suudab ainest väljuda. Töö mis kulub elektroni välja löömiseks ainest nimetatakse väljumistööks. ...
Märksõnad: pinge, elektronid, laine, punapiir, anood, katood, reaktsioonid, küllastus, kvandi energia, voolutugevus, sõltuvus, graafik, valguse rõhk, rõhk
Füüsika - Keskkool
189 allalaadimist, 3 arvamust
2
1.  1) v=m/M=N/NA nüü­ainehulk m­mass M­molaarmass N­osakeste(molekulide) arv NA­Avogadro arv­6,02*1023 2) m=m0*N m­mass m0­ühe molekuli mass N­molekulide arv 3) roo=m/V roo­rõhk m­mass V­ruumala 4) p=1/3*m0*n*v2 p­gaasi poolt tekitatud rõhk m0­ühe molekuli mass n­konsentratsioon(aatomite v molekulide arv) v2­ruutkeskmine kiirus 5) p=2/3*n*E p­gaasi poolt tekitatud rõhk n­konsentratsioon E­energia 6) p=n*k*T p­rõhk k­Boltzmanni konstant 1,38*10­23 J/K T­temperatuur Kelvinites, T=t+273 2. Milline on antud füüsikalise suuruse mõõtühik? 1) Ainehulk­tähis­ (nüü) ; ühik­ mol 2) Temperatuur­tähis­ T ; ühik ­ K 3) Rõhk­ tähis­ p ; 1Pa=1N/m2 4) Ruumala­tähis­ V ; ühik­ 1l = 1 dm3 ja 12l=0,012 m3 5) Tihedus­tähis­ roo ; ühik­ kg/m3 Molaarmass­tähis­ M ; ühik­ g/mol Mass­tähis­ m ; ühik­ kg 3. Ideaalse gaasi olekuvõrrand: m/M*R=p1*V1/T1, sellest: M=m*R*T/p*V p*V=m/M*R*T m=M*P*V/R*T V=m*R*T/p*M T=M*p*V/m*R p­rõhk (Pa) V­ruumala (m3) T­temp (K) m­mass(kg) M­molaarmass(kg/mol) R...
Märksõnad: gaasde arv, graafik, molaarmass, isotermiline, boltzmann, suhe, isohooriline, molekulaar, isobaariline, konstant, ainehulk, konsentratsioon
Füüsika - Keskkool
57 allalaadimist, 0 arvamust
6
..., mis tekib helilaine levimisel gaasis või vedelikus. See on akustiliste võnkumiste poolt tekitatud rõhk p pinnale. Inimkõrvas kuulmisaistinguttekitav minimaalne rõhk on 10-5 Pa. See on 1010 korda väiksem atmosfäärirõhust. Valuaistingut tekitab helirõhk ligikaudu 100 Pa. Tähis: p, mõõtühik paskal (Pa) Õhurõhk Õhurõhk on õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. Õhu liikumine mõjutab õhurõhku enamasti väga vähe, mistõttu võib enamasti kasutada mudelit, milles õhk on liikumatu ning õhurõhk võrdub kõrgemal asuva õhu kaalust tingitudhüdrostaatilise rõhuga. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Seda väljendatakse tavaliselt hektopaskalites või millimeetrites elavhõbedasammast. Keskmine õhurõhk merepinna kõrgusel keskmisel temperatuuril 15 °C on 1013,25 hPa. Õhurõhu kahanemine kõrgusega on väikeste kõrgusvahemike korral arvutatav ligika...
Märksõnad: samba, vedelikus, õhurõhk, helirõhk, archimedese jõud, kõrgusest, paskal, archimedese, kiirendus, sõltuvus, pascali seadus, pascali
Füüsika - Põhikool
21 allalaadimist, 2 arvamust
13
... )?? M0 + Mn ? M 0 ? ? ? ? ? ? n? Kus Mt on töömasina takistusmoment nurkkiirusel ?, N.m, M0– töömasina takistusmoment nurkkiirusel ?=0, N.m, Mtn– töömasina takistusmoment niminurkkiirusel, N.m, x – astmenäitaja, mis iseloomustab takistusmomendi sõltuvust nurkkiirusest, ?n– niminurkkiirus, rad/s. Andes astmenäitajale x mitmesuguseid väärtusi, saame nelja liiki töömasinaid, mille tunnusjooned on järgmised Kui x = 0, siis töömasina takistusmoment ei sõltu nurkkiirusest, kõver 1 (joon. 2.1), Sellesse rühma võib arvata kõik töömasinad, millel on ülekaalus hõõrdetakistus, sest see ei sõltu oluliselt nurkkiirusest 2. Kui x = 1, siis saame Töömasina takistusmoment kasvab lineaarselt nurkkiirusega, kõver 2. Sellise tunnus...
Märksõnad: mootor, pinge, ühend, ajam, võimsus, sünkroon, mähis, trafo, rootor, asünkroonmootor, koormus, vooluring, nurkkiirus, vooluringi, tunnusjoon, talitlus
120 allalaadimist, 1 arvamus
2
MEHAANIKA • kõige vanem füüsikaharu • mehaanika lõi Isaac Newton, inglise füüsik, nö „füüsika isa“ • ta kasutas teiste saavutusi kuid süstematiseeris ja lõi kompaktse teaduse – füüsika Mehaanika jaguneb kolmeks: • Kinemaatika- kuidas kehad liiguvad? (MEHAANILINE LIIKUMINE) • Dünaamika- jõud, miks kehad liiguvad? (LIIKUMISE PÕHJUSED) • Staatika- uurib paigalseisu ja tasakaalutingimusi Füüsika uurib loodust kuid on tehnoloogia aluseks. Uuurimismeetodid: • Vaatlus • Katse • Andmetöötlus Kasutatakse rahvusvahelist mõõteühikutesüsteemi SI: • aeg (s) • pikkus (m) • mass (kg) On ka tuletatud kiirusi, nt kiirus (m/s) LIIKUMINE Liikumine on keha asukoha muutus teiste kehade suhtes mingi aja jooksul ruumis. Et liikumist kirjeldada, valitak...
Märksõnad: vektor, füüsik, mehaanika, taustkeha, teepikkus, nihe, iseloomustavad suurused, liigitamine, sirgjooneline, kõverjooneline, nähtamatu, trajektooriks
Füüsika - Keskkool
12 allalaadimist, 1 arvamus
33
...p peab sulgema õhu silindrisse sisseliikumisel. Kolvivarda sisseliikumise kiiruse reguleerimiseks tuleb drossel ühendada nii, et sisseminev õhk liiguks silindrisse vabalt, väljaminev õhk aga läbi drosseli. 72. Kahepoolse toimega silindri liikumiskiiruse reguleerimine (skeemid seletustega). Pneumoautomaatikas kasutatakse peamiselt silindrist väljuva õhu vooluhulga reguleerimise skeemi Kui piirata sisenevat õhku siis liikumine on hüppeline. 73. Pneumaatiline „JA“ („AND“) loogikaelement. Toopohimote (skeemiga), tingmark ja rakendusnaide. Koige lihtsaim viis loogilise „JA“ funktsiooni realiseerimiseks pneumokomponentidega tuleb analoogiast elektriskeemidega – tuleb kaks normaalselt suletud 3/2 suunaventiili uhendada jadamisi Mõningatel skeemidel seda ei õnnestu teha. Arvestada tuleb, et väljundisse pääseb madalama rõhug...
Märksõnad: pneumo, ventiil, kompressor, torustik, ventiilid, suunaventiilid, andur, õli, signaal, pneumotorustik, skeemid, seletustega, konstruktsioon, regulaator
22
...idest on Ve vahemikus 30 – 45 %. Venitatavus ja rabedus sõltuvad temperatuurist. Temperatuuri tõusul Ve suureneb ja rabedus väheneb. 5. Libisemispinnad. Metallide tugevdamise meetodid (5.4, 5.5), antud joon 5-9 ja 5-13 5.4 Plastiline deformatsioon ja libisemispinnad Metallide plastiline deformatsioon just dislokatsioonide liikumise kaudu. Illustratsioon ääredislokatsiooni liikumise kohta jõu toimel on joonistel 5-9. Dislokatsiooni liikumine läbi kristalli on analoogiline kapsaussi liikumisele. Deformatsioon saab toimuda ka vintdislokatsiooni liikumisel. Metalli tugevus seejuures ei vähene, kuna katkevate sidemete asemel tekivad uued. Sellist plastilist deformatsiooni nimetatakse libisemiseks. Pinda, mida mööda dislokatsioon liigub, nimetatakse libisemispinnaks. Dislokatsioonid ei liigu kõigil kristallograafilistel pindadel ühesuguse kergusega. Iga kristallstruktuuri korral on eelistatud pinnad, mis ongi libisemispin...
Märksõnad: metall, sulam, kristall, deformatsioon, polümeer, pinge, juhtivus, polümeerid, aatom, võre, teras, difusioon, malm, sulamid, süsinik, sõltuvus, valu
29
... teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, veerežiim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus ja selgitab mulla kujunemist nende mõjul; Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusrežiimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsem...
Märksõnad: sfäär, kivim, vulkaan, kliima, laama, rahvastik, gaas, maak, muld, atmosfäär, mets, mandri, maakoor, laamad, nõlva, tsüklon, mulda, äike, suremus
Geograafia - Keskkool
409 allalaadimist, 14 arvamust
37
...meetodid. 5.4 Plastiline deformatsioon ja libisemispinnad Teoreetiliselt peaks täiuslike kristalsete ainete mehaaniline tugevus olema tunduvalt suurem kui katseliselt saadud. Selle üheks põhjuseks on dislokatsioonide esinemine kristallides. Nimelt toimub metallide plastiline deformatsioon just dislokatsioonide liikumise kaudu. Illustratsioon ääredislokatsiooni liikumise kohta jõu toimel on joonistel 5-9 ja 5-10. Dislokatsiooni liikumine läbi kristalli on analoogiline kapsaussi liikumisele. Makroskoopiliselt näeb see välja nii, nagu näidatud joonisel 5-11. Deformatsioon saab toimuda ka vintdislokatsiooni liikumisel (joon 5-12). Metalli tugevus seejuures ei vähene, kuna katkevate sidemete asemel tekivad uued. Sellist plastilist deformatsiooni nimetatakse libisemiseks. Pinda, mida mööda dislokatsioon liigub, nimetatakse libisemispinnaks. Dislokatsioonid ei liigu kõigil kristallograafilistel pindadel ühesuguse kergu...
Märksõnad: metall, sulam, plast, aatom, kristall, deformatsioon, võre, polümeer, lisand, difusioon, pinge, teras, ioonid, polümeerid, lahus, malm, sulamidsinik
Materjaliteaduse üldalused - Tallinna Tehnikaülikool
51 allalaadimist, 0 arvamust
30
...id: lähtekivim, kliima, reljeef, veerežiim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus ja selgitab mulla kujunemist nende mõjul; MULLATEKKETEGURID: Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusrežiimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsem...
Märksõnad: sfäär, kivim, laama, nõlva, maak, vulkaan, muld, gaas, maakoor, atmosfäär, mets, mineraal, laamad, mandri, maavärin, tsüklon, magma, mullad, äike
Geograafia - Keskkool
9 allalaadimist, 1 arvamus
53
Kontrolltöö küsimuste vastused 1. Pneumaatika – definitsioon. Suruõhu omadused – eelised ja puudused. PNEUMAATIKA - teadus õhu liikumisest ja kasutamisest, kaasajal suruõhu kasutamisest energiaülekandes. Eelised- 1. Kättesaadavus 2. Transporditavus (suruõhu energia ülekandmise võimalus suhteliselt suurtele kaugustele) 3. Suruõhu akumuleerimise võimalus 4. Pneumoajamite konstruktsioon (konstruktsiooni ning hoolduse lihtsus) 5. Pneumaatilise energia lihtne muundamine nii lineaar- kui ka pöördliikumiseks 6. Kõrged töökiirused 7. Reguleer...
Märksõnad: kompressor, ventiilorustik, ventiilid, õli, pneumotorustik, suunaventiilid, seletustega, jahutus, skeemidingmärk, konstruktsioon, voolava, funktsioon
Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia - Tallinna Tehnikaülikool
91 allalaadimist, 4 arvamust
86
............................................................................................... 54 2.3.3. Survetöötlemise mahtvormimisprotsessid.................................................................................. 55 2.3.4. Survetöötluse lehtvormimisprotsessid........................................................................................ 57 2.4. Keevitamine, jootmine, termolõikamine ja -pindamine ...................................................................... 59 2.4.1. Keevitusprotsesside liigitamine .................................................................................................. 59 2.4.2. Metallide keevitatavus ................................................................................................................ 59 2.4.3. Tähtsamad keevitusmeetodid .................................................................................................... 60 2.4.4. Jootmine ...............................................................................
Märksõnad: metal, metall, sulam, võre, teras, plast, aatom, kõvadus, kont, pinge, raua, süsinik, sulamid, soojus, juhtivus, tehno, koormus, ultraheli, magnet
- Kutsekool
125 allalaadimist, 0 arvamust
49
...ide tugevdamise meetodid (5.4, 5.5), antud joon 5-9 ja 5-13 Teoreetiliselt peaks täiuslike kristalsete ainete mehaaniline tugevus olema tunduvalt suurem kui katseliselt saadud. Selle üheks põhjuseks on dislokatsioonide esinemine kristallides. Nimelt toimub metallide plastiline deformatsioon just dislokatsioonide liikumise kaudu. Illustratsioon ääredislokatsiooni liikumise kohta jõu toimel on joonistel 5-9 ja 5-10. Dislokatsiooni liikumine läbi kristalli on analoogiline kapsaussi liikumisele. Makroskoopiliselt näeb see välja nii, nagu näidatud joonisel 5-11. Deformatsioon saab toimuda ka vintdislokatsiooni liikumisel (joon 5-12). Metalli tugevus seejuures ei vähene, kuna katkevate sidemete asemel tekivad uued. Sellist plastilist deformatsiooni nimetatakse libisemiseks. Pinda, mida mööda dislokatsioon liigub, nimetatakse libisemispinnaks. Dislokatsioonid ei liigu kõigil kristallograafilistel pindadel ühesugu...
Märksõnad: metall, sulam, plast, polümeer, deformatsioon, pinge, kristalleras, difusioon, polümeerid, lisand, aatom, sõltuvus, võre, malm, ioonid, süsinik, siid
Materjaliteaduse üldalused - Tallinna Tehnikaülikool
42 allalaadimist, 0 arvamust
58
...mendiga Tr . Redutseeritud inertsmomendi arvutus lähtub tingimustest, et redutseerimislüli kineetiline energia võrduks tegeliku mehhanismi kineetilise energiaga. Kui redutserimislüli kineetiline energia  EMBED Equation.2  , kus  EMBED Equation.2  - redutseerimislüli nurkkiirus ja tegeliku mehhanismi kineetiline energia  EMBED Equation.2  , kus mj - lüli j mass, vsj - lüli j masskeskme sj kiirus, Isj - lüli j inertsmoment masskeset sj läbiva telje suhtes, mis on rööpne pöörlemisteljega,  EMBED Equation.2  - lüli j nurkkiirus , siis nende energiate võrdsusest  EMBED Equation.2  . ... 3.9 Seoses 3.9 on  EMBED Equation.2  - raskuskeskme sj joonkiiruse analoog,  EMBED Equation.2  - lüli j nurkkiiruse analoog (vt. p. 2.1). Ir on kiiruste analoogide kaudu redutseerimislüli paigutuse  EMBED Equation.2  funktsioon. Andes viimasele ko...
Märksõnad: mehhanism, mehhanismid, kiirendus, võrrand, asend, vektor, lülide, nurkkiirus, tegur, moodul, rist, telg, analoog, sirge, reaktsioon, inertsjõud, profiil
Masinatehnika - Tallinna Tehnikaülikool
340 allalaadimist, 5 arvamust
5
Uus kunstistiil – Art Nouveau Mandri-Euroopas omandas 19.sajandi viimasel kümnendil keskse koha uus dekoratiivne kunstistiil, mis oli algtõuke saanud Inglismaalt. Prerafaeliitide ja "Arts&Crafts" liikumise esteetika enam kui veerandsajandiline järk-järguline pidev areng oli 1890-ndateks loonud pinna uue stiili loomiseks. Stiili hakati nimetama Art Nouveau – uus kunst. Inglismaal hakati uut stiili nimetama Style Modern . Inglismaa põhiline osa Art Nouveau arengus oli uuele stiilile tee rajamine. Art Nouveau oli internatsionaaln...
Märksõnad: juugend, kunst, plakat, graafik, graafika, kunstnik, motiiv, väljendus, kaas, münchen, arts, jugend, eugene, disainerid, plakatid, vormide, juugendstiil
Kunstiajalugu - Keskkool
6 allalaadimist, 0 arvamust
11
...lassifikatsioon. Agregaatolek, ainete püsivus/lagundatavus, bioakumuleeruvus, ohtlikkus 107. Bioakumulatsioon. On nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained kiiremini, kui neid metabolismi käigus organismist eritatakse. Näiteks pliiühendite akumuleerumine inimorganismi, lõpptulemusel võib inimene surra. 108. Toksilisust mõjutavad tegurid. Aine keemiline koostis, organismi sattunud aine hulk, manustamise viis, ekspositsiooniaeg, eksponeeritu individuaalsed omadused 109. Ökotoksikoloogilised mõjusid organismidele. Ökotoksikoloogia on teadusharu, mis uurib mürgiste kemikaalide toimet ökosüsteemide elementidele (sh inimesele) ja ka nendevahelist seost. Mõjusi saab klassifitseerida järgmiselt: Otsene ja kaudne mürgisus: ? Otsene – mürk kutsub organismis esile biokeemilisi muutusi ? Kaudne – mürkaine faktorid ei ole otseselt organismi sisekeskkonnaga seotud Pöörduv ning pöördumatu: ? Pöö...
Märksõnad: ioon, lahus, ühend, molekul, metall, proov, kompleks, elektro, ioonid, molekulid, lämmastik, vesinik, sool, kont, keemia, lahustuvus, element, orgaanilised
Keskkonnakeemia - Eesti Maaülikool
44 allalaadimist, 2 arvamust
3
...imist iseloomustab tagasiside puudumine ajamiväljundilt mootori töö piiratud ajal. See aeg on väiksem, kui on vajalik mootori soojenemiseks püsiva temperatuurini. juhtaparatuurile. Juhttoime liigub ainult ühes suunas, juhtseadmelt mootorile. Käsitsi juhtimisel puudub täpne Tööperioodile järgneb nii pikk jahtumisaeg, et masin jõuab jahtuda keskkonna temperatuurini. Selles ülevaade, kas siirdeprotsessid kulgevad meile soovitud või mitte soovitud suunas. Erilise osa moodustav talitluses nim. mootori nimivõimsuseks sellist võimsust, mida mootor võib arendada teatud aja jooksul ...
Märksõnad: mootor, pinge, võimsus, mähis, ajam, talitlus, rootor, sünkroon, koormus, faas, trafo, ühend, staator, asünkroonmootor, aktiiv, pöörlemiskiirus
Elektrimaterjalid - Tallinna Tehnikakõrgkool
57 allalaadimist, 1 arvamus
12
... vähem koormatud, kett ei saa läbi libiseda, ühe ketiga saab käitada mitut võlli. Puudused on keti väljavenimine liigendite kulumise tagajärjel, täpse kooste nõue, keti ebaühtlane kiirus, ülekande keerukam ja kulukam hooldamine. Jõuülekandeis on kasutusel põhiliselt rull- ja hammasketid. Rullketid võivad olla ühe-, kahe- või kolmerealised. 64. Vedrud. Liigitus ja kasutusalad. Konstruktsiooni järgi eristatakse...
Märksõnad: pinge, võll, rihm, liited, telg, tegur, liide, koormus, konstruktsioon, teras, võllid, jõusüsteem, reduktor, väsimus, avast, ülekandearv, tolerants
Masinatehnika - Tallinna Tehnikaülikool
120 allalaadimist, 0 arvamust
9
...– võimsus (W) A – töö (J) t – töö tegemise aeg (s) • Mehaanilise energia jäävuse seadusi: energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise. • Kesktõmbekiirendus näitab, millise kiirusega muutub kiiruse vektor suunda. Kesktõmbekiirendus on alati suunatud ringi keskpunkti poole. , milles ak - kesktõmbekiirendus v – keha kiirus, joonkiirus r – raadius • Võnkeperiood on ühe täisvõnke arv ringi ajaühikus. Tähis f ja ühik (1Hz) • Hälve on keha kaugus tasakaaluasendis. • Võnkeamplituut on maksimaalne hälve. SOOJUÕPETUS IDEAALNE GAAS JA TERMODÜNAAMIKA ALUSED • Ideaalne gaas on gaas, mille molekulid on punktmassid, molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed ning molkulide vahel ei ole vastastikmõju. • Termodünaamika esimene seadus:...
Märksõnad: kiir, laine, voolutugevus, soojus, gaas, pinge, kiirendus, elektromagnet, molekulid, magnetinduktsioon, kondensaator, suhe, mahtuvus, elektrilaeng
Füüsika - Keskkool
42 allalaadimist, 0 arvamust
28
...ja peegelgunud kiire vahel. Polarisatsiooniks nim valguslaine elektrivälja tugevusvektori (E) võnkumist mingil kindlal ajal muutumatul viisil. Peegeldumisseadus – langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes ja samas tasapinnas; peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. Soojuskiirgus on pideva spektriga elektromagnetkiirgus, mida põhjustab kiirgavas kehas toimuv soojusliikumine. Täieliku peegelduse piirnurgaks ?0 nim langemisnurka, millele vastav murdumisnurk on 90°. Täielikuks peegelduseks nim nähtust, mis seisneb selles, et valguse üleminekul optiliselt tihedamast keskkonnast hõredamasse peegeldub valgus teatud langemisnurgast alates täielikult tagasi tihedamasse keskkonda. Tasapeegel – kiirtekimp säilitab tasapeeglis peegeldumisel oma iseloomu; kujutis on näiline ning näib asetsevat sama kaugel peegli taga kui ese peegli ees. Valguse sirg...
Märksõnad: kiir, laine, aatom, soojus, tuum, induktsioon, voolutugevus, vektor, korrutis, potentsiaal, elektronid, pinge, füüsikaline suurus, normaal, kiirendus
Füüsika - Põhikool
480 allalaadimist, 8 arvamust
1
Märksõnad: trajektoor, keha kiirus, täisvõnge, keha mass, inertsus, herts, keskmine kiirus, teepikkuseks, trajektooriks
Füüsika - Keskkool
131 allalaadimist, 0 arvamust
2
...rus, mis võrdub jõu ja selle mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. ? Mehhaanilist töd tehakse siis kui keha liigub mingi jõu mõjul. ? Töö suurus sõltub ? Kehale rakendatud jõust. ? Jõu mõjul läbitud teepikkusest. Valem, tähised, ühikud A=F*s A-töö(J- džaul) F-jõud (N-njuuton) s-teepikkus (m -meeter) Tehtud töö on 1J, kui jõud 1N mõjul läbib keha teepikkuse 1m. 1J=1N*1m Näited: 1. Traktor veab atra. 2. Kivi tõstmine lauale jne. Võimsus ? Võimsus – füüsikaline suurus, mis võ...
Märksõnad: teepikkus, võimsus, potentsiaalne, kineetiline, potentsiaalne energia, ühikud, lihtmehhanism, vatt, rakenduspunkt, kineetiline energia, jõu rakenduspunkt
Füüsika - Keskkool
21 allalaadimist, 0 arvamust
12
... aeg pikkus rõhk ruumala energia temperatuur Vektoriaalne suurus on üldjuhul esitatav kolme arvuga + mõõtühik Need on vektori koordinaadid Vektoriaalsetel suurustel on suund olemas näit kiirus kiirendus jõud Mehaanika on füüsika osa mis uurib liikumist Kinemaatika on mehaanika osa mis kirjeldab liikumist tundmata huvi selle põhjuste vastu Kinemaatika püüab vastata vaid küsimusele Kuidas keha liigub Liikumine on keha asukoha muutumine teise keha suhtes Teist keha nimetatakse sel juhul taustkehaks Avaldist mis suvalisel ajahetkel määrab vaadeldava keha kauguse taustkehast koordinaadi x nimetatakse liikumisvõrrandiks x = x t Taustsüsteem = taustkeha + koordinaadistik + ajamõõtja Punktmass on keha mille mõõtmed võib antud ülesande juures arvestamata jätta Sel juhul võib vaadelda keha massi koondununa ühte punkti Punktmass see on keha kui tervik Trajektoor on keha pun...
Märksõnad: mergeformatinet, loengumaterjalid, laine, soojus, gaas, delta, kiirendus, faas, elastsus, vektor, siseenergia, molekulid, amplituud, mool, asend, lambda
Füüsika - Keskkool
85 allalaadimist, 2 arvamust
6
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mehaaniline liikumine Sissejuhatus Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. 2 Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse mitmeid mõisteid: 1. Trajektoor. 2. Teepikkus. 3. Ajavahemik ehk aeg. 4. Kiirus. Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju järgi saab liikumist liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. Teepikkuseks nimetatakse trajekto...
Märksõnad: teepikkus, trajektoor, võnkeperiood, hõõrdejõud, keha kiirus, võnkesagedus, koormis, raskusjõud, keha mass, hõõrdumine, pöördväärtus
Füüsika - Kutsekool
5 allalaadimist, 0 arvamust
18
...jooneliselt Valguse levimisel õhust klaasi on murdumisnurk langemisnurgast väiksem Kui valgus langeb pinnaga risti siis valgus ei murdu kõikidel ülejäänud langemisnurkade korral on murdumisnurk väiksem langemisnurgast Valguse levimisel klaasist õhku murdub valguskiir pinna ristsirgest eemale   Valguse levimise suuna muutumisel vastupidiseks jääb valguskiire tee samaks Kas selline joonisel kujutatud valguskiirte liikumine on võimalik  On küll! Siin kehtib valguse levimise pööratavuse seaduspärasus   Valguse levimine prismas Valguse levimisel läbi prisma murdub valgus prisma aluse poole   Valguskiir valgusenergia levimist näitav joon Päikesevarjutus tekib kui Kuu oma liikumisel ümber Maa on varjanud Päikese Kuuvarjutus tekib kui Kuu on sattunud Maa varju koonusesse Valguse peegeldumine Korrapärane peegeldumine tekib siis kui pinna konaruse mõõtmed on lainepikkusest väiksemad Haju...
Märksõnad: kiir, tuum, ioon, aatom, laine, soojus, elektron, pinge, reaktsioon, takistuse, vedelikus, elektrivool, elektrilaeng, juhtivus, valguskiir, elektronid
Füüsika - Põhikool
29 allalaadimist, 2 arvamust
1
KINEMAATIKA: ÜHTLANE SIRGJOONELINE LIIKUMINE Ühtlane sirgjooneline liikumine- lihtsaim liikumise mudel. Liikumine, mille trajektooriks on sirge ja mille jooksul kiirus ei muutu. KIIRUS Kiirus- peamine füüsikaline suurus, mis iseloomustab liikumist. MUUTUVA LIIKUMISE KIIRUS I II hetkkiirus = keha kiirus mingil konkreetsel ajahetkel. ÜHTLASELT MUUTUVA LI...
Märksõnad: kiirendus, füüsikaline suurus, sirgjooneline liikumine, sirgjooneline, kiirendus näitab, mõõtühik, kiirenev liikumine, nihe, ühtlaselt kiirenev
Füüsika - Keskkool
56 allalaadimist, 1 arvamus