Kõik arvame teadvat, mis on ajaleht. Oleme seda lugenud, katsunud, krabistanud, sellega tuba tapeetinud, tuld süüdanud, kasutanud seda olulises kambris. Reporteri põhitöö on teavet koguda ja sellest erinevates anrites lugusid kirjutada. Toimetaja toimetab reporterite kirjutatud lugusid, annab neile viimase lihvi. Sõnastab vajaduse korral ümber, lühendab, nõuab reporterilt lisateavet, jälgib erapooletust ja tasakaalustatust. Kannab hoolt grammatiliselt õige ja korrektse keelekasutuse eest. Mõnikord paneb loole ka uue pealkirja. Kogu tema töö seisneb lugude selgemaks, arusaadavamaks ja täpsemaks tegemiseks. Uudisel on miljon määratlust nagu armastuselgi. Mis on ühele uudis, pole seda teisele mitte. Väidetakse: uudis on see, mis huvitab laiu masse ja millest pole varem räägitud. Või materjal, mida peab teadma ja mis aitab probleemi mõistusepäraselt lahendada. Ning teave, mis aitab meelt lahutada. KES tegi, kellele tehti, kellega juhtu...
Kommunikatsioon: · Communio = ühendan · Kommunikatsioon on ühiskonna olemasolu alus inimeste võime üksteisega suhelda, üksteisest aru saada, oma kogemusi, mõtteid, elamusi teistele edasi anda on eelduseks ühiskonna tekkele ja arengule. Kommunikatsiooni uurimise probleemid: · Kuidas on see võimalik? (Küsimus märkidest, keelest) · Mil viisil see toimub? (Küsimus vahendajatest, meediast) · Kuidas on see korraldatud? (Küsimus intuitsioonidest) · Kuidas see toimub ja mõjub? (Küsimus suhtlejatest, nende suhetest) · Mis on selle sisu ja tähendus? (Küsimus tunnetusest, teadmistest) Teadused, mis tegelevad kommunikatsiooni uurimisega: · Lingvistika, semiootika · Sotsioloogia · Psühholoogia · Filosoofia · Informaatika · Küberneetika · Politoloogia · Ajalugu · jne... Kommunikatsiooni revolutsioon: 1. Kiri 2. Trükikunsti leiutamine (15. saj.) 3. Raadio (1895, Popov) 4. Liikuvad ...
Arvustus Jaan Krossi ajaloolise romaani ,,Keisri hull" näidendi viimane etendus esitati 10. Märts 2008 Vanemuise teatris. Tegemist oli külalisesinemisega. Näitetrupp oli tulnud Viljandist Ugala teatrist. Näidendis mängiti väga palju ajaga. Etendus ise algas raamatusündmuste lõpuga, millest liiguti sujuvalt üle varasemastele sündmustele ja taaskord mingi ajast ette. Selline ülesehitus muutis näidendi põnevaks, kuid inimesele, kes pole varem end teosega ,,Keisri hull" kurssi viinud, võis näidendi sisu segaseks ja arusaamatuks jääda. Raamat on kirjutatud reaalselt elanud inimeste põhjal. Peategelane aadlik Timothues von Bock on Viljandimaal Võisiku mõisas elanud ning hulluks kuulutatud. Ta abiellus toatüdruk Eevaga. Näitlejate kohta võib öelda, et nad said oma rolliga väga hästi hakkama. Meeldejäävamad karakterid on: Peeter Tammearu, kes mängis Timotheus von Bocki ning ühtlasi ka lavastas selle nä...
Samas jätkub arutelu ka näiteks selle üle, mida teha juhul, kui avalikkuses puudub huvi mõne teema vastu, mille käsitlemine mõnest teisest vaatepunktist on oluline (nt kauges riigis toimepandud genotsiid). Ajakirjaniku eetika tegeleb ajakirjaniku professiooniga seotud eetiliste normidega. Ajakirjaniku eetika küsib, milliseid eetilisi norme ajakirjanik oma töös peaks järgima. Tõerääkimise teema all käsitletakse meedia objektiivsust ja erapooletust, tõde ja valetamist. Siit leiate nii ajakirjanduse tõetruudust kui ka üldisemaid tõekontseptsioone puudutavaid materjale. Ajakirjandusvabaduse valdkonda on koondatud info sõnavabaduse, tsensuuri, omandisuhete ning ajakirjanduse vastutuse kohta. Meediapubliku alateemas uuritakse meedia suhteid publikuga ning küsitakse, milliseid sõnumeid õigupoolest ajakirjandus edastama peaks.
Reklaam internetis Aitame paljudel ettevõtetel saavutada paremaid tulemusi reklaamikampaaniate korraldamisel. Meie reklaamikandjaks on internet. Seda hästi lihtsal põhjusel - Reklaam internetis on efektiivne ja odav. Üha tähtsamaks muutub võimalikult odavate, samas efektiivsete kampaaniate läbiviimine. Tähtis on oma sihtrühma võimalikult täpne tabamine neile meelepärasel moel. Pole ju mõtet raisata reklaamiraha miljoni inimeseni jõudmiseks, kui vajaminev osa sellest on võibolla vaid mõni protsent. Internet on see, mille abil on võimalik oluliselt odavamalt kampaania läbi viia, kusjuures selle efektiivsus pole mitte ainult võrdväärne suurema summa eest traditsioonilises meedias korraldatuga, vaid suurem. TNS Emori internetikasutuse uuringud näitavad, et 15-74-aastastest eestimaalastest kasutab internetti juba 55%, mis teeb interneti vahendusel suhtleva kogukonna suuruseks 575 000 inimest. Aasta varasemaga on internetikasutajate arv s...
valimisreklaamid. Ideereklaam reklaam, mis ei ole konkreetse toote reklaam. Ideereklaamid on erinevad maailmavaadete ja mõttelaadide reklaamid, nagu näiteks ,,Eelista Eestimaist" ; ,,Welcome to Estonia" jne. Ostjakeskne reklaam reklaam, mis on ostja hüvanguks, ostjale ei määrita midagi pähe. Ostja heaolu rõhutav reklaam. Selle alla kuuluvad igasugused allahindluse, sooduspakkumiste ja muu sellise reklaamid. Meediategelikkus meedia kujutab tegelikkust valikuliselt erinevatest huvidest lähtuvalt. Erinevate huvide alla võime lugeda väljaande poliitika, ajakirjanduslikud valikud, ka ajakirjaniku maailmavaate. Meedial on omad tööstuslikud huvid, milleks on raha teenimine ja sellest tulenevad iseärasused tegelikkuse meediakujutises.
Mida kinkida kõige kallimale jõuludeks? Jõulud on üks väga ilus püha, kus ollakse koos inimestega keda armastad. See on aeg mil peetakse meeles kõiki lähedasi, kallimat, sõpra ja ühtlasi on see ettevõtete aeg. Jõulud on ukse ees ning seega tuleks mõelda mida kingituse tegemine üldse tähendab, miks kinke üldse tehakse ning mis sellega kaasneb... Kui küsida inimestelt, et mida kinkida kallitele inimestele jõuludeks, siis paneb ikka mõtlema küll. Head kinki on teha väga raske. Loomulikult peab kingi saajat väga hästi tundma ja teadma, mis just teda õnnelikuks teeb. Iga kingi puhul peaksime mõtlema, mida tahame kingiga öelda, kellele see kink läheb (kas kallimale, pereliikmetele või sõbrale), kas kingitav asi, tegu või viis, kuidas kink saajani jõuab väljendab seda mõtet. Õigesti valitud kink on tähelepanuavaldus, mis tekitab rõõmu. Alatihti kingivad mehed naistele ehteid, sest neil pole kunagi neist küllal...
Piret Järvis Joanna Tkats 10a Piret Järvis Piret Järvis sündis 6. veebruaril 1984 Ta on eesti muusik, ansambli Vanilla Ninja kitarrist ja laulja ning televisiooni saatejuht Piret on ka paljude Vanilla Ninja laulude sõnade autor Elulugu Piret on sündinud ning üles kasvanud Tallinnas Ta hakkas muusikaga tegelema juba lasteaias: laulnud koorides ja õppinud klaverit. Õppis Tallinnas 21. Keskkoolis, kus ta oli Katrin Siska pinginaaber ning koos temaga mõtles teha bändi. Astus õppima Concordia Ülikoolis meediat ja suhtekorraldust, kuid õpingud jäid seal pooleli. Vabat aega üritab Piret jagada sõprade ja perekonnaga Tema suurimad eesmärgid on seotud eelkõige tööga, ta tahab oma töös edukas olla ja kaugele jõuda. Piret elab veel koos perega, kuna ta pole piisavalt jõukas, et eraldi elama kolida. Peres on tal isa Enno ja ...
Eesti telekanalite positiivsed ja negatiivsed küljed Meedia erinevatest vormidest on kahtlemata populaarseim televisioon. See on muidugi ka loogiline, sest enamus inimesi on oma loomuselt laisad. Teleka ees lösutamine ei nõua pingutamist ja on väga meelelahutuslik. Firmade jaoks on televisioon tähtsaim reklaamimisvõimalus, sest juba iidsetest propagandaaegadest on teada, et liikuval pildil on eriline võim. Kuna aga Eesti inimene veedab keskmiselt päevas 3,5 tundi teleka ees, siis on ülimalt tähtsad telekanalite näidatavad saated. Muidu on võimalus, et järgmine generatsioon huvitub sellest, kas ,,Lihtsa Elu" Triinul on rinnaimplataadid, mitte oma riigis toimuvast. Minule seostub ETV kultuuriga, Kanal 2 ja TV3 aga lõpmatute reklaamidega ja vaimuvaesete saadetega. Erinevalt ETV-st, ei rahasta Kanal 2-te ja TV3-e riik, seetõttu on reklaam vältimatu- kuidas muidu saaks telekanal end ülal pidada. Kuid need on ületanud ...
Eesti Raadiod Elizabeth Grünbaum Raadio Kuku * esimene erakapitalil baseeruv raadiojaam Eestis * levib Tallinnas, Tartus, Viljandis, Paides, Haapsalus, Otepääl, Pärnus, Kärdlas ja Kuressaares * palju jutu- ja probleemsaateid, mahukas uudisteprogramm * eestikeelne, kommertsraadio Raadio Elmar * eestikeelne raadio * levib üle kogu Eesti * mängib enamuses muusikat * kommertsraadio Raadio Uuno * muusikaraadio (põhirõhk 90'ndate, sajandivahetuse ja ja viimase 8 aasta kõige kuumematel hittidel) * ei puudu ka uudised (meelelahutusuudised, igapäevaselt oluline informatsioon) * eestikeelne * levib Tallinnas, Tartus, Pärnus, Võrus, Põlvas, Kesk-Eestis, Saaremaal, Rakveres, Lääne-Eestis, ...
Tasakaal ajakirjanduses Eesti näitel Minu silmis on tasakaal ajakirjanduses peamiselt see, kui kõikidele osapooltele, kes antud teemas käsitlust leiavad, võimaldatakse võrdselt sõna. See tähendab, et asjaga seotud osapooled saaksid meedias enda arvamust avaldada ja lugeja saaks neutraalselt ise otsustada, kuidas asi talle tundub. Ajakirjandus saab olla tasakaalus, kui see on erapooletu, tõele vastav ja ei püüa omakasupüüdlikult ühiskonda teatud suunas vormida. Eesti ajakirjandust võib üldiselt pidada tasakaalustatuks, kuigi võrreldes Lääne-Euroopaga, on areneda meil veel palju. Samas 18 aastaga ei saagi midagi üleloomulikku tahta, kuna vabaajakirjanduse traditsioonid on lihtsalt napid. Näiteks poliitika valdkonnas olen tihti meie ajakirjanduses täehele pannud, kuidas mõnele erakonnale pakutakse laialdast ja kriitikavaba katet, teisi aga kujutatakse enamasti negatiivselt või vähemalt üldjoontes üritatakse ...
Eesti ringhäälingu algusaastad (Peatükke Eesti ajakirjanduse ajaloost, Sigrid Kaasik 127-141) Meedia 11. klassile Kersti Jürgenson Eesti ringhäälingu algusaastad 1.1 Righäälingu tekkimine Eesti ajakirjanduse algus on tihedalt seotud soovi ja vajadusega rahvast harida ja valgustustööd teha. Juba äkamisaegsed ajakirjanikud tegelesid ka rahvavalgustamisega, poliitikaga, haridusega. Ligi sajand pärast trükiajakirjanduse algust sündis Eestis raadioringhääling (RH). Hoolimata sellest, et aeg oli edasi läinud, sarnanes raadio esialgne peamine funktsioon trükiajakirjanduse algaastate omaga. Eelkõige nähti raadios uusi võimalusi hariduse ja kultuuri levitamises eriti neisse piirkondadesse, mis jäid keskustest kaugele. Uued võimalused avaldusidki aegruum mõõtmes lisaks geograafilisele ...
"Ühelt poolt on õige väita, et reklaam on kunsti kõrgeim vorm, aga teiselt poolt on see õudseim nähtus üldse" Pe ter Lamborn Wibon Meie kaasaegses ja arenevas maailmas aina rohkem saab kuulsaks reklaam. Aga mida me mõtleme reklaami all? Kas see on tükike läikivat paberit ahvatlevate pakkumistega või kellegi originaalne võimalus saada rikaks? Nagu teatmik ütleb, reklaam (prants. reclame - lad. reclamo hõikuma) on teave, mida avalikustatakse toodete või teenuste müügi suurendamise, ürituse või idee edendamise või mõnes muu...
Meediakanalit võib iseloomustada kui allikat , millel puudub vahetu kontakt ja massikommunikatsioonil on teatav ettemääratus , seisund või olemus. Vastuvõtjale on esitatud maksimaalne mõjutatavus ja võitlus psühholoogiliste hoikakutega. Meediakanalilt levib info järgmisena: on olemas teave või sõnum , mis on selleks infoks mida tahetakse edastada , siis on olemas kanal , mis koostab selle info kohta teate ja edastab selle vastuvõtjale , kes mõtestab info lahti ja saab aru. Üheks meedia osaks on ka kommunikatsioon. Kommunikatsioon on dünaamiline protsess , mis ei seisa paigal ja on kui üks staatiline üksus. See on pidevalt jätkuv ja ilma kindla lõpu ning alguseta. Kommunikatsioon kandub edasi ringlevalt. Kommunikatsioon on kordumatu sarnasusega ja kommunikatsiooni mõju on võimatu ette ära proovida. Seda ei saa ka tagsi pöörata algusesse. Kommunikatsioon on üsna kompleksne ja võimaldab palju kommunikatsioonivariante.
POSITSIONEERIMINE (kuidas inimestele pähe pugeda ) Positsioneerimine on korrastatud systeem, mis aitab leida aknaid inimeste peas. See on rajatud põhimõtetele, et kommunikatsioon saab toimuda ainult õigel ajal ja õigetel tingimustel. Lihtne viis inimeste teadvusesse jõudmiseks on jõuda sinna esimesena Selle põhimõtte paikapidavust saab tõestada esitades endale mõned lihtsad kysimused, kes oli su esimene õpetaja , kes oli teine kes astus esimese inimesena kuu pinnale (loomulikult Neil Armstrong, kes oli teine , siit tuleneb , et meie peas ja mõtteis esimesena positsiooni sissevõtvat infot kohaltliigutada on raske. nÄITED *fotograafias Kodak *Koopiamasinates Xeroks *Koolajookides Coca-cola *Siit tuleneb esimene asi, mida on *"sõnumi igavesest ajast igavesti mällu söövitamiseks !" vaja ei ole üldsegi mitte sõnum vaid teadvus. Mälu , millele ei ole jätnud jälge kellegi teise brändi. MIKS OLLA ESIMENE ? * raske viis ennast kellegi mällu...
Manipuleerimise 7 klassikalist võtet Sildikleepimine- Inimese maine kujundamiseks kasutatakse negatiivse varjundiga nimetust. Keegi kuulutatakse kellekski põhjendusi esitamata. Sildid võivad olla näiteks: eetilised (rongaema) poliitilised (kommunist) juriidilised (pettur, varas) jne jne sädelev umbmäärasus Esineb nii otseses sõnakasutuses kui ka tekstide üldises ülesehituses. Liialdatakse õilsate mõistetega, kasutades neid inimesest rääkides valimatult. Näiteks: "meie kodumaa rajaja ja vaimne isa"; "kurjategija kui vaba turumajanduse produkt ja demokraatia alustalade kõigutaja" enesekindel väide Antakse suuliselt edasi vastava hääletooniga, tekstis kindla kõneviisiga, kuigi väidet oleks vaja ka tõestada. Näide: "asjatundjad (või nt briti teadlased) väidavad, et 61%-l esineb vähem kaariest" "omad poisid" Selle võttega püütakse vähendada distantsi auditooriumiga, end publikuga sama...
oleks ta seal ise viibinud. 9.Aga so what? No ja mis siis, et ta mõtles mingeid lugusid välja? Mis selles siis nii hullu oli? Mida halba võib fiktsiooni esitamine faktide pähe meedias teha? Glass eksis rängasti ajakirjanduseetika vastu. Ta pettis oma kaastöötajaid ja avalikkust ning tegi sellega kahju ajalehele. Seega pettis ta kõiki inimesi, kes tema lugusid lugesid. Tänu tema eksimusele, kaotas leht usaldatavuse. Mõni inimene kindlasti kogu usalduse ajakirjanduse või meedia vastu. Leht kaotas kindlasti mingil määral ka lugejaskonda. 10.Mida võiks noortel ajakirjanikel Glassist õppida, mida ta hästi tegi? Ma arvan, et noortel ajakirjanikel on Glassist õppida seda, et kunagi ei tohi valetada ja fakte tuleb kontrollida. Valed tulevad alati välja. Lisaks sellele, ei tohiks noor ajakirjanik võtta endake kuuga palju kohustusi, mida ei jaksa täita, nii tulevadki probleemid, nagu Glassil. Arvan, et Glass oskas päris hästi petta, kuid seda ei tohiks
Meedia tänapäevamaailmas Meedia on tänapäeva üks igapäevasemaid ning loomulikumaid eluvaldkondi. Meediat kohtame kõikjal, nii tänavatel, kaubanduskeskustes kui ka koolis. Meedia on viimase sajandi üks arenenumaid valdkondi ja selle kallal näevad tuhanded inimesed iga päev vaeva. Nii võime väita, et meedia on vallutanud maailma, sest meedia käes on võim ja teave. Kui liikuda tänavatel, jäävad meile silma erinevad plakatid ning teabelehed. Tänu neile teame, mis maailmas toimub, kuidas keegi elab, mis on kõige populaarsem pesupulber või kui vana on tegelikult Pamela Anderson. Nii võimegi öelda, et meedia kujundab meie silmaringi ja teadmisi. Meedia kõige tähtsamaks ülesandeks ongi inimestele info jagamine. Üheks põhjuseks, miks inimesed vaatavad telereid ning loevad ajalehi ongi teabe
Retsensioon ,,Detsembrikuumus" Lähteandmed · Filmi nimi : ,,Detsembrikuumus" · Valmimise põhjus : EV 90. juubeli puhul · Rezissöör : Asko Kase · Stsenaarium : M. Ulman, L.Vahtre · Operaator : K. Lagerroos · Peaprodutsent : A. Talvik · Peaosalejad : S.Vares, T. Kork, L. Koikson, M. Malmsten · Valmimisaasta : 2008 · Zanr : draama · Põhiteema : 1.dets. riigipöördekatse Sisu Hoiti ära riigiköörde katse Venemaa poolt, mis toimus kõik ühe öö jooksul. Kindral Põdder oli see, kes sai esimesena haisu ninna mässust, kuid paraku ei tahtnud keegi teda uskuda ning kindral Unt lausa keelas tal olukorda sekkumast. Rünnakust ei teadnud keegi, see justkui tuli taevast nagu välk. Rüüstati nii Riigikogu hoone Toompeal, sõjakool Tondil kui ka Kaitseministeerium. Selgusele jõutakse siis, kui mäss on pea terves linnas juba maha surutud. Eesti saatus sõltub vai...
Meediast ammutatud informatisoonil võib olla meie mõttemaailmale nii positiivne kui ka negatiivne mõju. Tihti ei omanda me vajalikku teavet vaid kasutut. Nimelt meelelahutus saitidelt saadud info osutub meile täiesti ebavajalikuks, kuigi see on meile kindlasti mingilmääral oluline lõõgatumiseks ja enda väljaelamiseks. Halb mõju kajastub tavaliselt negatiivsetes emotsioonides ja käitumismustrites. Kuid mitte kuidagi ei saa me elada nii, et meedia ei mõjutaks meie elu. Ja just selletõttu peame me õppima eristama ja sorteerima infot. Ning mõistma , et kõik mida kajastab meedia ei vasta alati tõele. Meedia juhib meid, kuid kui palju me laseme ennast juhtida, on juba meie endi otsustada !
Milliseid artikleid loetakse ja kommenteeritakse tänapäeval kõige enam? Ajalehte lugedes vaatavad meist enamus ainult pealkirju. Pealkiri peab olema tabav ning lugejas huvi äratama. Kui tiitel saab oma ülesandega hakkama, vaadatakse järgmiseks juhtlõiku. Terve artikkel loetakse läbi, kui pealkiri kui ka juhtlõik lugejale huvi pakuvad. Kõige enam loetakse päevakajalisi artikleid ning lugusid elust enesest, neile on ka kõige suurem tagasiside. Kolmanda märtsi online Postimehes ilmunud artiklit `'Toiduajakiri Köök solvas venelasi'' on võrreldes teiste samal päeval ilmunud uudistega kõige enam kommenteeritud. Põhjuseks on kindlasti see, et lugu on juhtunud tavalise inimesega meie keskelt, kes valesid sõnu kasutades põhjustas palju segadust. Inimesi huvitab see, kuidas teistel halvasti läheb, tunduvalt väiksem on huvi nende artikklite vastu, kus kirjutatakse...
Ekskursioon telemajja 27. veebruaril käisime meedia tunni raames ekskursioonil telemajas, mille põhiideeks oli tutvuda hoone ruumidega ning seal toimuva tööga. Algas sellega, et pidime iseseisvalt jõudma telemaja ette, kus kohtusime õpetajaga, kes meid sisse juhatas. Viisakas ''tere'' ning üleriided garderoobis, võis ekskursioon alata. Pooleteise tunni jooksul oli meil võimalus tutvuda telemaja ruumidega, näha mõningate saadete valmimist ning kohata nii mõndagi televiisorist tuttavat nägu. Põnevaks tegi asja see,
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Ruth Püss ETV teadustaja, tädi Ruth väikeste vaatajate hea sõber. Uurimistöö Kati-Ly Lippus 12A klass Juhendaja: Heidi Tammar Tallinn 2009 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 1.ELUKAAREL................................................................................................... 1.1. Vanemad ja pere, sünnikoht............................................................... 1.2. Koolid ja koolitajad............................................................................ 1.3. Olulised inimesed ja tähtsad otsused........
Eesti lipp Lipp on ristkülik, millel on kolm võrdset horisontaalset värvilaidu: sinine, must ja valge. See võeti kasutusele Tartu Ülikooli Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna ning pühitseti 4. juunil 1884. Hiljem seostus see eesti rahvuslusega ning seda kasutati riigilipuna, kui 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Ametlikult võeti lipp riigilipuna kasutusele 21. novembril 1918. Eesti lipp vapiga Eesti lipp Eesti lipp Pikas Hermanis
Juurdelõikaja Kanga juurdelõikamine eg . Kangas läheb lõikamiseks Klamber mille abil materjal kinnitatakse joonisega Saak mille abil suur joonis pükstega tehakse väikesteks tükkideks Saak mille abil lõigatakse püksid Püstol mille abil pannakse etikettid pükste külge Käib pükste lõikamis protsess Masin mille abil tehakse auke Puhkan puhketoas Materjali tükkideks lõikamine Nööpide auke valmistav masin Nööpe külge panemis masin
Loe läbi alljärgnev selgitus allikate kasutamise kohta ning soorita 3.leheküljel paiknev harjutus. ALLIKATE KASUTAMINE Allikatest leitava informatsiooni ära kasutamiseks oma uurimuses on peamiselt kaks viisi. Refereerimine Infoallikana kasutatava teksti lugemine, mõistmine ning edastamine omas sõnastuses. Kirjalike allikate kasutamiseks peamine võte. Refereerimisel ei pea ära kasutama kogu teksti, kuid allikas öeldut tuleb edasi anda sisuliste väärtõlgendusteta. Rfereerimine on peamine viis allikmaterjali kasutamiseks. (Suuliste allikate korral kasutatakse terminit: parafraseerimine e. ümbersõnastamine) Tsiteerimine: Infoallikast leitud materjali sõna-sõnaline esitus. Autoritekstist eristatakse tsitaat jutumärkide abil. Tsitaadina ei esitata suuremahulist materjali vaid kõige iseloomulikumad seisukohad, faktid, väited, või ütlused. Seega: tsiteerida on otstarbekas vaid väikeses mahus üks lause kuni üks lõik. Viitamine Nii ref...
Meedia Meedia alla kuuluvad ajakirjandus, raadio, telekas ja Internet. Meedia on: 1. koguaeg muutuv, 2. massi teabe vahend (massi suhtlus vahend). Meedia kui institutsioon suunab ja reguleerib protsesse, mis on ühiskonna arengu seisukohalt olulised. Meedia kui fiktsioonide (kujutiste, väljamõeldiste) looja: - kõige mõjutatavad on 10-13 aastased; - meedia kasutab kujutlusi tegelikkuse loomiseks. Taasloodud tegelikkus tundub meile tõene, see kujundab teadmisi, hoiakut ja käitumist. Meedia ülesanded on järgmised: 1. pakkuda uudislikku ja praktilist teavet; 2. vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti; 3. mõjutada riiklike ja ühiskondlike institutsioonide tegevust; 4. kujundada ühiseid arusaame ning käitumisviise; 5. kujundada avalikku arvamust; 6. vahendada teadmisi; 7. pakkuda meelelahutust. Olulisem:
Kosmos Sõda Taimed Riigid 50 50 50 50 100 100 100 100 300 300 300 300 500 500 500 400 Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvilak Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvillak
Meedia mõju ühiskonnale Igal inimesel on õigus avaldada oma arvamust ning seisukohti meie ümber toimuvast. Keegi ei saa meile ütlema tulla, kas need on õiged või väärad, kuid ei saa välistada, et meid keegi selles osas mõjutada ei saa ega tohiks. Mõjutada võivad meid teised inimesed, sündmused jne. 21.sajandil on selles väga suur roll meedial. Arvatavasti ilma meediata me enam toime ei tuleks. Meedia alla kuuluvad kõik televisioon, raadio, ajakirjandus jne. Igapäev näeme ja kuuleme teleritest uudiseid ja meelelahutussaateid. Igal kanalil on oma uudistesaade ning paljusid uudiseid näidatakse inimestele erineva vaatenurga alt. Lisatakse rohkem või vähesemal määral oma kommentaare, mis hakkab kohe tavainimese arvamust ja seisukohti tahest tahtmata mõjutama nii, et inimene sellest ise arugi ei saa. See on üks hea näide sellest, kuidas meedia võib inimestega manipuleerida
Kodutöö Kui mina töötaksin noorte saates ja juhtuks selline äpradus, et teema kukuks alt ära, siis mina kutsuksin saatesse enda sõbranna, kellega saaks teha intervjuud sellisest valdkonnast, millest meile rääkida meeldib. Näiteks : ,,Armastus esimesest silmapilgust". Minu arvates väga hea valdkond noortele. Küsimused- (täiendvastustega) · Egle: Kuidas tekib suhe kahe inimese vahel? · Kaisa: Ma arvan, et suhe kahe inimese vahel tekib siis, kui nad on teineteist tundma õppinud, omavahel suhelnud, arutlenud jpm. · Egle: Kas see väide peab paika, et armastus tekib esimesest silmapilgust? · Kaisa: Ei, mina arvan, et see ei ole nii. Kunagi ei saa hakata armastama inimest esimesest kohtumisest peale. · Egle: Kui sa näed, et ta on kena ja veetlev noormees, siis miks mitte? · Kaisa: Siiski ma arvan, et see on võimatu, sest ...
Kuninglikud uinakud ja kodujuust - üks päev minu elust Hommik Ärkan selle peale, kui peremees mind õue kutsub. Ma ei viitsi ennast liigutada, kuna see armsaks saanud diivan tundub täna kuidagi eriti pehme ja soe. Olen ise tavaliselt äratajarollis hommikuti olnud, aga õues on talv ja minu karvkate on nii õhuke, et kardan ära külmuda. Ma saan oma peremehe toonist aru, et tal on tööle minekuga kiire ja mina hoian teda kinni. Tõusen vaikselt ja sirutan oma pikad koivad välja ja teen ühe suure ringutuse ja lippan ukse juurde. Jälle see piinav kaelarihm, mille sinine värv mulle kohe üldse ei istu. Kui peremees vähemalt korrakski silma minu pealt laseb, siis meelega seda närides loodan, et see katki läheb ja mulle uus ostetakse. Oma esimesed käpad uksest välja tõstes tunnen ma külma, mis mind kramplikult kokku tõmbab ja värisema sunnib. Jään seisma ja tahaksin tuppa tagasi joosta, aga piinav põis vajab tühjendamist ja hambaid...
kollaseks ajakirjanduseks. Viimast mõistet kasutatakse just eelkõige ajalehtede iseloomustamiseks. Tiheda konkurentsi ning paljude muude põhjuste, näiteks elutempo kiirnemise tõttu, hakkab aga mainitud piir aina ähmastuma kuna taotletakse väljaandeid, mis oleksid ka harimata lugejale meelepärased ja pakuksid meelelahutust. Neid ajalehti, mis tegelikult täidavad kvaliteetajalehe tingimusi on vähe ja üldjuhul on need rahvusvahelised (nt. New York Times). Tavaliselt väiksemate riikide meedia antud tasemele ei küündi ja väljaanded on ikkagi mingil määral kollased. Sellist kollasust on võimalik määrata väga paljude erinevate skaalade järgi. Kvaliteetajalehe (nii öelda ,,valge ajalehe") kriteeriumid on küllaltki ranged. Kollasuse vältimiseks peaksid olema kõik kriteeriumid alates sisust kuni formaadini täidetud. Peamised teemad, mis seda tüüpi meedias kajastust leiavad on majandus, poliitika ning erinevad aktuaalsed probleemid. Üldjuhul on sellises
Vabadus teeb keele lõdvaks Mihkel Mutt on nimetanud meediat "oma ajastu südametunnistustuseks". Ajakirjanduse kaudu on meil võimalik aru saada, mida ühes või teises ühiskonnas väärtustatakse ja kuidas tervik toimib. Kõige lihtsam on vaadelda käimasolevaid protsesse, eriti keelelisi ja kultuurilisi, just meedia vahendusel. Kõik, mida ksutab meedia jõuab inimesteni ja muutub normaalsuseks. Demokraatliku ühiskonna tunnuseks on sõnavabadus. Tõenäoliselt ei kujuta paljud ette, kuidas oleks võimalik elada nii, et oma arvamust pole võimalik mitte mingil moel väljendada. Samas on olnud aegu ja praegugi veel eksisteerib teatud piirkondi, kus sõnavabadust ei ole või on osaliselt piiratud ja kohati lausa inimeste endi huvides. Muutes arvamuse avaldamise väheke keerulisemaks, hakkavd inimesed selle peale mõtlema
Reklaamid televisiionis. Reklaam on üks turunduse tähtsamaid instrumente, mille eesmärgiks on teavitada läbi erinevate meediate tarbijat toodetest, rakendusdest, ideedest ja selle läbi muuta reklaami sihtgrupi suhtumist, teadlikkust ja/või tarbimisharjumusi soovitud suunas. Tuntud Eesti telekanalid Kanal 2 ja TV3 edastavad enne iga filmi või saadet, filmi pauside ja pärast filmi mitmeid minuteid reklaame. Mõeldakse küll, et suudetakse reklaamidest üle olla ja nende ohvriks mitte langeda, sest need vihastavad alati inimest, kui põneval hetkel film jäetakse 15 minutiks pooleli. Kuid alateadlikult, tegutsetakse ikkagi reklaamide järgi. Kui esitatakse uut toodet, siis poes tekib ikka soov see järgi proovida, kuigi toode, mida eelnevalt kasutati oli igati sobiv ja ei omanud omadusi, mille üle oleks saanud nuriseda. Vaatasin Kanal 2 uudisesaadet Reporter+. Reklaamipausi ajal, mis kestis 9 minutit, reklaami...
Fotograafia ajalugu 1727.a. avastas Saksa teadlane J.H.Schulze hõbenitraadi valgustundlikkuse. 1802.a. tekitas inglane T.Wedgwood hõbenitraadilahusega immutatud paberil kujutise, kuid ei leidnud moodust selle kinnistamiseks. Hiljem avastati teiste hõbedasoolade valgustundlikkus. Edasi arenes fotooptika objektiivide täiustamise suunas. Vähenesid fotoaparaadi mõõtmed ja mass, aparaadi kasutamise võimalused laienesid. Rasketelt ja kohmakatelt ateljee- ja reisikaameratelt, millega sai võtteid teha ainult statiivilt, mindi järk-järgult üle väikestele fotoaparaatidele, mis oli varustatud fotograafi tööd lihtsustavate ja kergendavate abiseadistega. Kõrvuti proffessionaalidele ja amatööridele määratud aparaatide täiustamisega hakati konstrueerima ka eriotstarbelisi fotoaparaate. Fotograafia sünnipäevaks loetakse 19.augustit 1839, kui füüsik D.F.Arago tegi Pariisi Teaduste Akadeemias ettekande L.J.M.Daguer...
Referaat Talis Bachmann,Reklaamipsühholoogia Tallinn 2009 Reklaamipsühholoogia Mis siis on reklaamipsühholoogia? Reklaamipsühholoogia kui tegevus on psühholoogia oskusteabe ning vaimuelu nähtuste ja inimkäitumise alaste kogemuste kasutamine reklaami tulemuslikkuse suurendamiseks. Enamik nendest seaduspärastustest ja võtetest, mis on kasutatavad reklaamialal, on kasutatavad ka poliitilises propagandas ja olmelises psühholoogilises mõjustamises. Reklaami ja propagandainformatsioon on mõjustav/informeeriv ning kuulub kellelegi kui autorile. Reklaami edastamise vahendeid on palju Internet, raadio, TV, ajalehed, ajakirjad, plakatid, pakendid, tooted ise, reklaamiprospektid, reklaamkirjad, videokassetid jm. Reklaami esmaseks funktsiooniks on eristada produkti või teenust teiste hulgast ning teha seda toote jaoks soodsalt. Reklaam peab ärgitama tarbijaid kasutama uusi tooteid/teenuseid, kaasa ait...
Portreefotograafia Portree võtted : Üksikportree Grupiportree Näoportree Pool pikkuses potree Täispikkuses portree jne. Lähivõte = üksikportree Lähivõttel on näha modelli õlgu ja pead, vahel ka vähem. Parim jäädvustamaks ilmeid. Pilt peaks olema hästi valgustatud Hea on kui pildistattav oleks heledam kui taust. Ülakehafoto = poolpikkuses portree Saab lisada tausta Kasutatakse rohkem ametlikude piltide tegemisel Keskkonnaportree Pildid, mis näitavad fotografeeritava elu. Üldjuhul sisaldab suurt osa modelli kehast, kes võtab osa tööst, hobist, igapäeva elust. Jutustava sisuga pilt. Grupi portreefoto Inimesed tuleb paigutada fotole nii, et nad ol...
Haritud lihttööline Kui mainida Räästa Gümnaasiumis ringi käies nime Fred Kivistik, öeldakse, et tegemist on targa ja tagasihoidliku abituriendiga, kellel ees helge tulevik. Koolikaaslastele ja teistele lähedastele tundub ta tõesti sellisena aga Fredi iseloomu kohta saan kõige paremini teada temalt endalt. Lapsena lõbu laialt Oma lapsepõlve kohta ütleb Fred, et ta oli nagu iga teine laps. ,,Elasin vanemate ja noorema õega kahetoalises korteris, teistes majades elasid kõik mu sõbrad ja tuttavad. Kogu vaba aja veetsin õues sõpradega ringi hullates. Vahel läksin hommikul kell 9 õue ja tulin tagasi tuppa õhtul kell 11." Fred räägib oma lapsepõlvest nagu elu parimatest aastatest, mida kohutavalt taga igatseb. Kui küsin, miks ta enam niiviisi õues ringi ei mölla, on Fredil vastus juba olemas. ,,Olen suureks kasvanud ja elu on muutunud. Nüüd on mul kohustused ja pole enam aega elust mõnu tunda." Meel läheb kurvaks nii Fredil kui ka mul seda l...
-enterprise who develops and markets telecommunication and information technology related services, solutions and environments. EMT was founded in 1991 as an Estonian- Swedish-Finnish joint company, on April 28 EMT started its operation. In June the first EMT 450 client was able to call with a mobile phone in Estonia. EMT develops and markets telecommunication and information technology related services, solutions and environments in Estonia and increasingly for export. EMT owns and operates telecommunications networks in the domestic Estonian market. Main brands are quality and clear communication. Main products are mobile phones, laptops, internet and some other electronical machines (photo and video cameras, MP3- players and so on) EMT's mission is to create for its customers' opportunities to be successful in ...
Viimaste aastate jooksul on Tartusse ehitatud mitmeid uusi ning erinevate võimalustega spordiklubisid. Tuntumad neist on Arctic Sport Club, Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi ning Eesti Maaülikooli Spordiklubi. Spordiklubide populaarsusest võib järeldada, et tartlased hoolivad oma tervisest ning hoiavad seda. Järgnevalt püüame välja selgitada, milline hiljuti valminud spordiklubidest on kõige sobilikum inimestele hindade ning võimaluste poolest. EMÜ Spordiklubi 2009 aasta sügiseks valmis Tartus Eest Maaülikooli spordihoone, mis paistab silma oma välimusega eelkõige väljavenitatud ilme tõttu, tekitades nii efektsust ning huvitavaid vaateid. Kuigi spordiklubi tegutseb eelkõige EMÜ tudengkonna ning töötajate teenindamise eesmärgil, on treeningutele oodatud kõik spordist huvitatud inimesed nii Tartust kui mujalt Eestist. EMÜ spordiklubi pakub: · kolm pallimängusaali poole tuhande vaatajakohaga · ...
Marilyn Monroe ·Marilyn Monroe ( sündinud Norma Jean Mortesen, ristitud Norma Jean Baker) ·Sündinud 1. juuni 1926suri 5.august 1962 ·Ta veetis palju oma lapsepõlvest kasuperedes. ·Monroe alustas karjääri mis tõi talle kaasa filmilepingu. ·Ta etendused olid alguses väikesed kuid neid võeti hästi vastu. ·Temast sai Hollywoodi üks glamuursemaid ja populaarsemaid esinejaid. ·Ta võitis ka kuldgloobuse . ·Viimastel aastatel oli ta haige ja tal oli palju isiklike probleeme. Perekond ja varajane elu ·Monroe sündis Los Angeleses . ·Ta isa oli Edward Mortenson ·Ema oli Gladys Baker ·Kogu elu Monroe eitas et Mortenson on tema isa kuna ta ema näitas talle pilti millel ta tunnistas et Marilyni isa on Charles Stanley Gifford. ·Vaimselt ebastabiilne ema andis väikse tütre kasuperedesse rändama. ·Ema viidi haiglasse ning laps anti ema sõbranna hoole alla (Grace McKee) tema oligi see kes ütles, et Marilynist saab ühel päeval...
Mis on reklaam? Esimene loogiline samm sellele ksimusele vastuse leidmiseks oleks avada mni turunduspik ja lugeda: * Turunduse eesmrk on tarbija vajaduste ja soovide rahuldamine toodete ja teenustega. * Reklaam on osa ettevtte turunduskommunikatsioonist. * Turunduskommunikatsioon on ettevtte suhtlus olemasolevate ja potentsiaalsete tarbijatega. Lisaks reklaamile kuulub selle miste alla palju tegevusi alates suhtekorraldusest kuni telepoeni. Reklaam on massimeedias tasu eest edastatav kommunikatsioon ettevtte, organisatsiooni vi ksikisiku ideede, kaupade vi teenuste kohta eesmrgiga veenda vi mjutada vljavalitud auditooriumi ostukitumist ja/vi mttemalle. Lisaks majandusteadlastele huvituvad reklaamist sotsiaal- ja humanitaarteadlased. Kui me ksiksime reklaami mratlust viimaste kest, saaksime vib-olla selliseid vastuseid nagu jrgnevas loetelus. Semiootik viks elda, et reklaam pab tootele uusi thendusi lisada. Kultuuriteadla...
Kõiki reegleid rikkudes Mida maailma parimad juhid teisiti teevad? Marcus Buckingham, Curt Coffman Maailma edukaimatel juhtidel pole kuigi palju ühist. Nad on erinevas eas, erinevast soost ja rahvusest. Nende stiilid ja eesmärgid erinevad suuresti. Aga midagi ühist neil siiski on: esimese asjana keeravad nad selja tavatarkuse reeglitele. Nad ei arva, et iga inimene võib saavutadakõike, mis kord ette võtab ega ürita aidata inimestel tema nõrkustest üle saada. Nad ei järgi reeglit ,,Ära tee teistele seda, mida tahad, et sinule ei tehtaks". See raamat viib inimesi juhtide mõttemaailma ja aitab neid mõista, kuid ei õhuta neid järgima. Raamat põhineb kahel mahukal uurimusel, mille Gallup on kümnete aastate jooksul läbi viinud. Esimene neist kirjutab töövõtjatest ja mida andekaimad töötajad töölt ootavad. Gallup uuris rohkem kui miljonit töötajat kõige erinevate et...
Meediajumalad Tänapäeval on meedia kõikvõimas, meil on raadio, televiisor, ajalehed, ajakirjad ning internet. Internet on muutnud uudiste edastamise veel kiiremaks. Internetti jõuavad uudised igaltpoolt üle terve maailma ja me saame neid lugeda oma väiksest arvutist. Minu arust on meediajumalad need inimesed, kes on kuulsad,kes on elus palju saavutanud ja meedia jälgib igat nende sammu. Ma arvan et nii on raske elada, kui igat sinu lauset kommenteeritakse, igat sinu sammu ja liigutust jälgitakse ja paparazzod jälitavad sind kõikjal. Selline kuulsus on näiteks Michael Jackson ,kes elab meedias edasi, vaatamata sellele,et ta on surnud. Negatiivses mõttes meediajumalaks võib pidada Paris Hiltonit tibi ikooni.Teda tehakse maha igas asjas ,ütleb ta midagi, riietub ta kuidagi .
2010 aasta Kuldsuude kõnevõistluse juubel toimus Põltsamaa Ühisgümnaasiumis 26. veebruaril toimus Vabariiklik kõnevõistlus Kuldsuu 2010 Põltsamaa Ühisgümnaasiumi aulas, kus võistluse patrooniks oli Riigikogu esimees Ene Ergma. Võistlustulle astus 11 julget osalejat: Terje Jürvetson Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist, Elen Veenpere ja Martin Kilp Tartu Miina Härma Gümnaasiumist, Maarja Lehemets Mart Reiniku Gümnaasiumist, Linda Maisväli ja Sirli Tell Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, Taavi Meier, Ivar Piterskihh, Mario Tänav Kuressaare Gümnaasiumist, Jane Saluorg varstu Keskkoolist, Kristo Peterson Pärnu Vanalinna Põhikoolist. Neist andekaimaks kõnelejaks osutus Martin Kilp, kes arutledes ja ilmekaid näiteid tuues jutustas audioraamatute headest ja halbadest külgedest. Tublile II kohale tuli Jane Saluorg, kes pakkus variandi eesti rahvuskala, räime, kilu vastu ümber vahetada. Väärika III koha saavutas meie end...
The Kid The Kid on Charlie Chaplini film. Film räägib sellest kuidas üks naine enda lapse hülgab ja kuidas see satub ühe mehe kätte. Mees kasvatab teda. Naine sai hiljem kuulsaks, kuid ta ei olnud oma last unustanud. Lõpuks õnnestub lapsel ja emal kokku saada. Film algab sellega kuidas naine tuleb enda lapsega haiglast. Naine on üksi ja segaduses mida teha. Vahepeal näitas meest kellel oli kamina peal selle naise pilt, mis tulle kukkudes ka sina jäeti. Naine otsustas jätta lapse autosse mis seisis uhke maja ees. Kaks meest röövisid selle auto. Kui nad olid eemale juba sõitnud kuulsid nad lapse nuttu ja viisid lapse eemale tänavale. Sinna kus laps jäeti läheb Chaplin. Last nähes võtab ta sülle ja pakub teda naisele kes käruga mööda sõitis. Naine ei olnud sellega rahul ja andis tagasi, Chaplin tahtis last tagasi panna sinna kust ta leidis ta, aga politsei tuli ja ta ei saanud. Ta pakkus last veel ühele...
Laine oli kõigele avatud, nagu ka rezhissöörid. Laine ei saanud olla tugevam kui selle taustal olevad inimesed. Kodanlusevastane kino muutus kodanlikuks, sest kunstikäsitlus, millel teooriad põhinesid, oli ise kodanlik. Autorifilmi kontseptsioon oli algusest peale kodanlik romantism ja seetõttu... vale! Tänapäeval möllab tehnoloogiline torm, mille tulemuseks on kino täielik demokratiseerumine. Esimest korda võib igaüks filmi teha. Mida kättesaadavamaks muutub meedia, seda olulisem on avangard -- pole juhus, et sõnal "avangard" on militaarne kõrvaltähendus. Distsipliin ongi vastus... me peame andma oma filmidele vormi, sest individuaalne film on juba määratluse järgi dekadentlik! "Dogma 95" välistab individuaalse filmi põhimõtteliselt, pakkudes välja vääramatu seaduste kogumi, k a s i n u s v a n d e. 1960. aastal sai mõõt täis! Öeldi, et kino on iluraviga surmatud, kuigi siis alles hakkas iluravi tarbimine plahvatuslikult kasvama.
REFERAAT Anu Välba Kool Klass Nimi Aasta Anu Välba elulugu ..................................................................................................................... 3 Esimesed tööaastad..................................................................................................................... 3 Teised inimesed Välbast............................................................................................................. 4 Anu sisemaailm...........................................................................................................................4 Õpingud ......................................................................................................................................5 Saated..........................................................................................................................................5 Anu armastu...
Sofia Loren Lapsepõlv Tema sünninimi oli Sofia Villani Scicolone Sündis 1934 Rooma väikses agulis . Neil oli vaene pere, ning ema elas üksi. 14. aastaselt hakkas ta osa võtma iludus - ja modellikonkurssidelt. Suur rolli mängis ka tema vanaema tugi, tänu millele hakkas Sofia pingutama selle nimel, et saada legendiks. Edasine elu Tema esimene roll oli filmis ,,Aida" . 1957 esimene inglis keelne film. Abiellus Carlo Ponti´ga, kes tasus ta õpingute eest ja tänu kellele ta sai oma esimese filmirolli. Järgneva kolme aasta jooksul osales ta 20. filmis Tegi koos Marcello Mastroianni´ga 13. filmi. Tal sündisid kaks poega. Erinevaid fakte elust Paljud tema filmid produtseeris tema abikaasa ja suurema austuse sai ta filmidega : The Cassandra Corssing , Una giornata particolare, Pret a Poter. Valiti Empire ajakirja 100 seksimana naise hul...
Meediaeksami meelespea 1. Tutvu Internetis (neti.ee info ja meedia ühingud) Avaliku Sõna Nõukogu ja Pressinõukogu tööga: millal loodi, milliseid võimalusi pakuvad/annavad, kuidas neile kaebust esitada, kuidas kumbki neist kaasusi lahendab. Eksamil tuleb Interneti abil vastata teatud arvule küsimustele. 2. Loe õpikust läbi keelelise mõjutamise peatükk. Eksamil saad teksti, milles tuleb ära tunda refereerimisverbid ning need jagada kahte rühma: neutraalsed ja hinnangulised. 3
1920 aastal jagati linn kaheks pooleks. Valka nime sai lätipoolne osa ja Valga eestipoolne. Meie eesmärgiks on oma ajalehe kaudu lähendada meie linnade elanikke, edastada teineteisele vajalikku infot. Ajaleht WALK on müügil mõlemal pool piiri. Nimi: Kesknädal Keel: eesti Hind: 5.00 Väljaandja riik: Eesti Ilmumissagedus: Kolmapäeviti Kodulehekülg: www.kesknadal.ee Iseloomustus: on rahva poliitikaleht, mis pakub nii infot, analüüsi kui meelelahutust. Meie poliitika, välismaa, meedia ja lugejakirjade leheküljed on avatud tribüün ka vaadetele ja käsitlustele, mille esitamine mujal ajakirjanduses on blokeeritud. Lisaks nädala telekavale on lehes ristsõna, naljanurk ning vanameister Hugo Hiibuse terava sotsiaalse närviga karikatuurid. Nimi: Vesti Dnja Keel: vene Hind: 3.90 Väljaandja riik: Eesti Ilmumissagedus: Esmaspäev, Teisipäev, Kolmapäev, Neljapäev, Laupäev Kodulehekülg: www.vesti.ee
Meedia meie elus Mis õigupoolest on meedia? Meedia on informatsiooni liikumine läbi erinevate abivahendite nagu teler, raadio, ajaleht või hoopis suuline informatsioon. Kõige rohkem teavet saavad inimesed siiski kuulates, sest hommikul pannakse ikka tööle raadio või teler kust tulevad uudised. Telerist informatsiooni saamiseks ei pea sa sellega samas toaski olema. Tähtsamad küsimused meedias, millele võib vastuseid leida on: Kes? Mida? Kus? Miks? Kuidas? ja ka Millal?. Nende küsimuste vastused annavad kõige rohkem teavet
Nimi Sky Plus Raadio Elmar Kuku raadio Russkoe radio Power Hit Star FM Vikerraadio Spin FM Radio Keel eestikeelne eestikeelne eestikeelne venekeelne eestikeelne eestikeelne eestikeelne eestikeelne Jutu-või · horoskoop · uudised · uudised Eestist ja · poliitika · muusika · mängud · uudised · muusika muusika · uudised · õnnesoovid maailmas toimuvast · sündmused · uudised · muusika · ilmaennustus raadio · tüngakõned · horoskoop · spordisündmused maailmas · mängud · perepilt · muusika · mängud · arutlus perekonnast · kultuur · ilmateade · pol...
Pulmatseremooniad Eestis minevikus ja tänapäeval Anneli Minjo Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. Minevik Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõike lõike neid seletades või kommenteerides. Pulmi peeti üldiselt talvel, viimane piir oli veebruar. Talvel ei olnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka olid talud talvel kõige jõukamal järjel, siis jätkus vara pulmi pidada. Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 4 päeva. Pulmade alguspäev on olnud väga erinev. Varasemad teated märgivad pulmade alguspäevaks neljapäeva ja pulmad lõppesid tavaliselt pühapäeval. Uuemad pulmapeod algasid esmaspäeval ja lõpp oli neljapäeval. Vakarahva j...
Totalitaarne - võimalik/vajalik, põhiliselt info sõjaväele, valitsuse reguleeritav. Demokraatlik - võimalik, avatud ühiskond, iseloomulik on võimalus küsida ja saada vastuseid, arvamusi on palju 3. Kommunikatsioonirevolutsioonid (+aeg) · Ratas (3000 ekr sumerid) · Kiri (3000 ekr sumerid) · Trükikunst (1454 Gutenberg) · Raadio (1901 Marconi) · Kino (1895 vennad Lumiere'id) · Televisioon (1926 John Logie) · Uus meedia ( alates 60.ndatest) satelliitkommunikatsioon arvuti(võrk) kvaasimeedia(arvutimängud) 4. Mida tähendab suhteline võrdus meedias? See tähendab seda, et seaduse ees oleme võrdsed, meedia ees aga mitte. Jaguneb kategooriatesse: · Kaitsetu (väikese haridusega, haiged, lapsed, vaimse puudega) · Tavaline inimene ( täiskasvanud) · Ekspert ( asjatundjad, nt õpetajad)
KOSMEETIKA JA HÜGIEEN Enamus kosmeetikatooteid, mis jõuavad tarbijani läbi euronõuete rangete turvaväravate (nii nagu ka kosmeetikumid USA-s, Austraalias ja teistes arenenud riikides), peavad enne ostjani jõudmist edukalt läbima terve testide labürindi. Olenevalt kreemi keerukusest ja kasutatavate koostisosade tõhususest, võib testide arv erinevate kosmeetikumide lõikes kõikuda, kuid on viis testi, mida on kohustatud enne turustamist läbi tegema kõik kosmeetikatooted. Stabiilsuse test Valmimisest alates peab kosmeetikatoode säilima umbes kolm aastat (see kehtib muidugi kinnises pakendis ja kasutamata toote kohta). Stabiilsuse kindlakstegemiseks kiirendatakse laborites kunstlikult kosmeetikumi "vananemist", kasutades selleks eelkõige temperatuurikõikumisi ning uurides, kuidas muutub ekstreemsetes olukordades toote värv, tekstuur, lõhn, viskoossus jne.Üldiselt kehtib reegel, mille kohaselt toode, mis suudab 42k...
REKLAAMIKEEL : · Vähe tegusõnu · Rohkelt omadussõnu · Käskiv kõneviis · Võõrtähed · Ebatavaline kirjaviis · Hüüumärgid Reklaamikeelt on hea võrrelda postimüügikataloogiga. HEA REKLAAMI KÜMME KÄSKU : · Hea reklaam ei anna hinnanguid · Hea reklaam kõnetab esmajärjekorras reklaamitava fänne · Hea reklaam on mõistatus · Hea reklaam premeerib oma vaatajat · Hea reklaam ei ole üldjuhul naljakas · Hea reklaam ei muu , vaid teeb toote huvitavaks · Pikk tele-või raadioreklaam on hea ainult juhul,kui tahetakse viia vaataja oma maailma · Heal reklaamil on püänt · Hea reklaam on julge · Hea reklaam on suures osas kunst
Mart Sander Referaat 12 a Tallinn 2010 Elulugu 10. augustil 1967. aastal märter Laurentiuse mälestuspäeval ehk lauritsapäeval ja sellest oma keskmise nime saanud Martin Laurent Sander sündis Tallinnas Sakala tänavas majas, kus ta perekond oli juba kolm põlvkonda elanud. Õpingud algasid 1974. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis viiuli erialal, jätkudes hiljem Riiklikus Koreograafiakoolis, Tallinna reaalkoolis, aastail 1983-85 G. Otsa nimelises muusikakoolis dirigeerimise ja klaveri eriala, Eesti Humanitaarinstituudis ja Tallinna Pedagoogikaülikoolis. Päris ,,noorust" polegi tal olnud, vanemad kasvatasid temast akadeemikut ja kogu noorus möödus pilli harjutades ning raamatuid lugedes. Kodus järgiti neil kristlikke põhimõtteid ning iseloomuomadus, mis ta sealt kaasa sai on olnud kompromissitus, mis puudutab ausust ja põhimõtteid. Mart Sander astus rahva ette 17aastaselt. Hea välimusega, rühikas, stiilne. ...
,,Kuidas mõjutab MTV noorte hoiakuid?" Noorte lahutamatuks osaks on televiisor, mis annab noorsoole haridust, meelelahutus kui ka eeskujusid. Teleprogramm MTV suutis vähese ajaga ,,naelutada" telerite ette tuhanded noored, kes igapäev huviga jälgivad, mis kuskil toimub ja kuidas läheb lemmikkuulsusetl. Arvestades noorte isesugust mõttemaailma leiab neist igaüks ise omad hoiakud. Teismeeas noored, kes jälgivad suure huviga MTV-d võivad saada mõjutatud kuulsuste kirvast elus, mis paneb neid unistama sellest, mida neil pole ja võib olla ka kunagi ei tule. Väljakujunenud seisukohad asenduvad lemmikkuulsuse omadega, mis tihtipeale on väärad. Mina leian, et selliseid noori leidub suuremal hulgal, kui tohiks ja nende aitamiseks on raske midagi teha, kui nad seda ise ei taha. Suurimaks probleemiks võib pidad seda, et noored hakkavad oma vanematelt nõudma kalleimaid riideid, uhkemat mobiiltelefoni ja kõike seda,...
Massimeedia on vastutustundlik Massimeedia suure levialaga kommunikatsioonivahendite rühm, mis mõjutab suurt osa ühiskonnast. Olgu, see on definitsioon. Aga mis on tegelikult massimeedia? Kas selle mõju ühiskonnale on vastutustundlik või mitte? Kas massimeedia mõjutab inimesi nii palju, et nad on võimelised kõik massipsühhoosi tõttu jätma ja tegutsema ainult nähtu ja kuuldu mõjul? Eestis on massimeedia mõiste laialt kasutatav. Inimesed kasutavad seda täiesti suvaliste lausete kontekstides, ilma, et nad konkreetselt teaks, mida see tähendab. Kui me hakkame üldse massimeediast rääkima, siis võiksime esiteks endale selgeks teha mis see üldse on. Mis on siis massimeedia? See on sisuliselt inimestega manipuleerimine. Läbi kommunikatsioonivahendite televisioon, raadio, internet mõjutatakse suurt hulka inimesi. Tekib nn massipsühhoos. Ühiskonnas tekib üks või kaks domineerivat arvamust ja tihti võib lõpp...
Arvamuslugu E-kooli uus ülikond, mis sellega õige lahti on? ``See uuendatud e-kool on ikka täielik feil. Meil ei lähe see töölegi, st meie koolis ei saa seda praegu kasutada,``tõreleb Pärnu Koidulagümnaasiumis õppiv 10. klassi tütarlaps.Paljud teisedki lisavad omaltpoolt midagi negatiivset.Kuid välistatud pole ka uue e-kooli plusspool.Ka mina pole uue e-kooliga rahul.Eriti sakkis see kahel esimesel kooli nädalal. Tõrkuv ja õpetajate tööaega kulutav uus e-kooli süsteem on koolid välja vihastanud ning nad keelduvad vigase toote kasutamise eest augusti ja septembri arveid tasumast,vahenda uudiseid Postimees. Ma olen kindel, et uue e-kooliga veel harjub, kuid puuduvad vana e-kooli põhilised väärtused: aruanded. Klassijuhatajal pole ülevaadet õpilaste päeva jooksul saadud märkustest: kui varem nägin neid kõiki korraga, siis nüüd peavad nad terve klassi ükshaaval läbi klõpsima nin...
26.jaanuari ETV saate Vabariigi kodanikud külalisteks olid ERR-i ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk, BNS-i peatoimetaja Aimar Ruussaar, keele- ja kirjandusteadlane ning ajakirjandusõppejõud Tiit Hennasto ning Riigikogu liige Igor Gräzin. Sellekordses saates keskenduti ajakirjandusele ja meediale. Ainar Ruussaar leiab, et masu on teinud ajalehed ja ajakirjad füüsiliselt õhemaks. Ajalehed ei sisalda enam nii palju materjali, kui varem. Samas leiab ta, et kvaliteet ei ole masu ajal alla läinud vaid pigem on jäänud stabiilseks. Tarmu Tammerkule esitati küsimus: Kas ajakirjanike eetika on läinud alla või üles? Ta arvab, et oht selle on olemas. Ajalehtede toimetused kardavad, et ei saa enam hakkama ning hakkavad lisama reklaamlehti. Ajalehtede reklaamlehed on tegelikult kinni makstud, kuid lugeja ei saa sellest aru ning arvab, et see on toimetuse poolt kokku pandud. Samas lisalehti on muutunud vähemaks ning reklaami tulu kommerstaj...
Meediajumalad Kui me vaatleme meediat globaalse nähtusena, siis on väga keeruline, kui mitte võimatu nimetada mingit isikut või organisatsiooni meediajumalaks. Kui jätta välja tsensuuririigid, siis on meedia neutraalne süsteem, mida otseselt ei kontrolli mitte keegi. Pigem on meedia nagu fusioon hetkel mingites valdkondades võimul olevate allikate väärtushinnangutest. Kindlasti on olemas inimesi või organisatsioone, kes oskavad massimeediat hästi ära kasutada, kuid sellisel juhul on ohvriks hoopis meedia ise, sest tihtipeale ei näe inimesed sellest liinist kaugemale, kui midagi häirima jääb. Meedia puhul kontrollib alati keegi mingi aja jooksul mingit konkreetset teemat, aga konstantseid ,,jumalaid" ilmselgelt olemas ei ole.
OMA EKSPRESS Intervjuu Tamaraga! Kuidas paintballi mängitakse? Spordihoone esmavaade! Uus e-kool hea/halb? Kapp vs garderoob! Kuidas tervist hoida?! KERLI mis see on? Aprillinaljad Koolitants Müsteerium Jõhvi Gümnaasiumi Spordihoone Meie koolilehe 3 reporterit külastasid 24-dal märtsil koos meie direktorihärraga peatselt valmivat spordihoonet. Vaatepilt osutus päris lahedaks, suur spordihaal, millesse tuleb suur korvpalliväljak, 3 harjutussaali, saunad, jõusaal ja isegi kohvik. Meile tehti hoones väike ringkäik ja saime küsida ka paar küsimust ehitise kohta. Paar fakti: · Spordihoone maksab kinni Jõhvi vald ·...
tundis ja mõtles enne aborti.Uuringutest on selgunud, et 70% naistel ei põhjusta abort mingeid psüühilisi häireid, 20% kannatab kergema depressiooni all ning 10% juhtudest võib tegemist olla mitu kuud kestva depressiooniga ning hõlmata ka süü- ja kahetsustunnet. Kindlasti on aga abort igale naisele traagika, mis võib suuresti mõjutada paarisuhet ning ka hilisemat elu. Erika Kruup isiklikult ei poolda aborti, vaid rõhutab ennetusele. Meedia võiks teismelistele rohkem infot anda, kas või noorte nõustamiskabinettide olemasolust. Koolides peaks noori rohkem valgustama rasedusvastastest vahendidest. Abort on tõsine protseduur, mitte kaitsevahend rasedusele! 3.2. Jõhvi Gümnaasiumi noorte arvamused abordi kohta Tegime küsitluse Jõhvi Gümnaasiumi 11-12 klassi õpilastega. Valisime selle vanusegrupi vastama, sest arvame, et nende jaoks võib nimetatud teema kõige aktuaalsem olla. Küsitlusele
Õpilase sõnavabadus Seaduste järgi on sõnavabadus inimese üks põhivabadustest. See tähendab, et õpilastel on sama suur õigus väljendada oma arvamust, kui mõnel juhtival ametnikul, vanuselist piirangut selles ei tohiks eristada. Õpilaste arvamuse kuulamiseks korraldatakse kooli erinevaid küsitlusi ja koosviibimisi. Õpilaste arvamusavaldusteks on loodud ka erinevaid organisatsioone nagu näiteks koolide õpilasomavalitsused ja Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL). Viimase ülesandeks on esindada Eesti õpilaste ja õpilasesinduste huve ja arvamusi avalikkuse ees ja kaitsta nende õigusi. Õpilased on oma mõtete väljendamise seaduslikult vabad, nagu teisedki inimesed, kuid neid piiravad teatud eetika ja kommete reeglid. Lisaks tuleb ennast tagasi hoida koolide hierarhilise ehituse ja enesekaitse nimel. Eneseväljendus ei saa olla keelatud, küll aga liigne julgus võib ikkagi halvasti mõ...
Kompositsioon KOMPOSITSIOON tuleb ladinakeelsest sõnast "composito", mis tähendab koostamist , seostamist, ühendamist, liitmist, sidumist. Kompositsiooniks võib nimetada iga motiivide ehk üksikelementide liitmist, kus need siis sulatatakse üheks tervikuks olgu see siis lihtne või komplitseeritud lahendus. Seega on kompositsiooni mõtteks ja sisuliseks ülesandeks siduda omavahel üksikelemendid, millest kompositsioon koostatakse, ühendada need lahutamatuks tervikuks. Heal kompositsioonil pole midagi ära võtta ega ka juurde lisada. See on kehtiv kõikide kunstiliikide kohta. Kunstis on kompositsioon kunstilis-väljenduslik vormisüsteem, mis tagab joonte, pindade, mahtude korrapärastatud paigutuse. Eristatakse kolme liiki kompositsioone: · joonkompositsioonid · pinnakompositsioonid ·...
Milleks on vaja kohalikku ajalehte? Minu arvates on iseenesestmõistetav lugeda kohalikke uudiseid, sest mis mõte on ennast harida, so õppida, kui ma ei märka enda lähimat ümbrust? Et näha kaugemale, tuleb kõigepealt vaadata enda ümber. Märka enda ümber toimuvat ning aita lähiümbruse arengule kaasa, see on üks kodanikuühiskonna motodest. Inimene ei ole osa oma kogukonnast, kuni ta selle sündmustega kursis pole. See on sama, mis elada võõrkeelses riigis keelt oskamata ning mitte midagi teha olukorra muutmiseks. Kohalikud uudised on kõige alus, tähtsuselt järgmised on Eesti uudised, Euroopa uudised ning seega kogu maailma uudised. Kehtib matrjoska efekt, väiksemast suuremaks, kitsamast laiemaks. Kes on harjunud lugema lehti, satub uudistest nii sõltuvusse, et ei oskagi oma päeva teistmoodi ette kujutada, nagu näiteks Lev Tolstoi teoses "Anna Karenina" Stepan Arkadits, kes alustas iga oma päeva ajalehe lugemise...
Võrumaa noored sõlmivad kihlvedusi varastamises. Politsei pidas kinni Võru koolipoisi, kes üritas varastada kolm Tupla sokolaadi, et võita kihlvedu. Juhtunu leidis aset pühapäeval 30. Oktoobri õhtul kella 10-11 paiku Võru maksimarketis, kui tavalist politsei patrulli tegevad politseinikud sattusid peale poe uksest väljunud mr X-le ja tema parimale sõbrale Renele. Ametnikele tundusid need kaks isikut kahtlasena ja nad otsustasi poistelt ostutsekki küsida, et kindlaks teha kas ühe poisi käes olevad ...
Ajakiri "Stiina" Eliise Jaansoo 10.A Ajalugu 1998 2008 Dets. Ilmus iga kuu. Hind : 2006a. 22.90 -. 2007a. 24.90 2008a. Jaan. 26.90 2008a. Dets. 29.90 Meeskond Peatoimetaja Vesta Reest Toimetajad Triin Tähnas Kaia Prillop Britt Samoson Välistoimetaja Aive Lauriste Fotograaf Kristjan Lepp Keeletoimetaja Eva Tammsaare Kujundus Meelis Piller Püsirubriigid Horoskoop Retseptid / toit Suhe Mood Omalooming Hobi Musa Film Lugejad Rohkem oli suunatud tüdrukutele vanuses 12-18 . Minu Arvamus Mulle meeldis see ajakiri kuid kahju, et ajakiri lõpetas ilmumise. Ajakiri oli sisukas ja huvitav.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
