Avaliku sektori ökonoomika kordamisküsimused eksamiks 1. Riigirahanduse funktsioonid: 1. Allokatsioonifunktsioon · Allokatsiooni funktsiooni raames peab fiskaalpoliitika tagama avalike kaupade tootmise, millega turg (eraettevõtlus) toime ei tule. · Selle protsessi käigus jaguneb ühiskonna ressursside kasutus era-ja avalike kaupade vahel. · Kujuneb avaliku sektori institutsiooniline struktuur ja tegevuse maht. 2. Jaotusfunktsioon · Jaotusfunktsiooni raames peab fiskaalpoliitika võimaldama niisuguste sissetulekute ja vara jaotuse tekkimist, mis vastaks selle riigi kodanike enamuse arusaamadele õigest ja õiglasest rikkuse ümberjaotamisest ühiskonnas. 3. Majanduse stabiliseerimisfunktsioon · Stabiliseerimisfunktsiooni raames peab fiskaalpoliitika kaasa aitama tööhõive suurenemisele, hinnastabiilsusele ning to...
Autor: Matrikkel nr. Jüri Kõre,Riina Kiik,Eva Kõiv KODUTUD EESTIS-KAS INDIVIIDI VÕI ÜHISKONNA PROBLEEM? Akadeemia 2005,nr.4 lk.715-734 Jaanuar 2006 SISSEJUHATUS Me kõik teame,mida tähendab kodu.Kodu on kui kindlus-sealt leiame kaitset ,turvatunnet, lähedaste armastust,mõistmist,hoolimist.Paraku on koduta inimeste hulk alates 1980.aastatest kasvanud.See pole ainult vaeste rahvaste probleem.Ka maailma rikkamates riikides on inimesi,kes on jäänud pikemaks või lühemaks perioodiks alalise koduta(Casavant 1999).Eestis sai kodutus märgatavaks 1990.a.keskel(Kõre 2003).Peavarjuta inimeste üle pole kahjuks võimalik täpset arvestust pidada.Nii ka Eestis.Arvatakse,et Euroopas on kolmandiku võrra suurenenud kodutute arv viimasel kümnendil.Ka Eestis kasvab kodutute arv ja seda peaks käsitlema sotsiaalse probleemina(Kährik,Kõre,Hendrikson 2002). KODUTUD TARTU LINNAS-UURIMUSE METOODIKA Eestis on kodutuse uur...
KIRJELDAV STATISTIKA (MJRI.01.024. KODUTÖÖ NR.1 Kaia Philips Maj.teaduskond bakalaureus I kursus SUGU Alternatiivne e.kaheväärtuseline binaarne tunnus-sugu on tunnus, millel on ainult 2 võimalikku väärtust Andmebaasis mittearvuline tunnus on kodeeritud 0=mees, 1=naine. Antud ettevõttes töötab kokku 474 inimest - 46%töötajatest(mean) e. 216 (sum) on naised. Mehi on rohkem, kui naisi. Standardviga ±2% . VANUS- Pidev tunnus-mõõdetav arvtunnus Keskmine töötajate vanus 37,19 aastat(mean). Standardviga keskmisel vanusel ±0,5 aastat(standard error). 50% töötajatest on nooremad ja 50% vanemad, kui 32 aastat. Nooremaid inimesi on rohkem kui vanemaid(skewness-assümeetria näitaja). Kõige rohkem on 30,33 aastaseid(mode).. Noorim töötaja on 23 aastane(min), vanim 64,5 aastane(max). Vanimast k...
Ettevõte kavandab 4 erinevat reisikoti tootmist. Kottide valmistamiseks kasutatakse 5 materjali: pärisnahk; kangas nr 1; kunstnahk; kangas nr 2. Kotid plaanitakse teha materjalidest, mis jäid üle mööblivalmistamisel. Materjali kogus vastavalt 400 m, 200 m, 100 m, 150m. Muud tingimused on esitatud tabeli kujul järgmised: Materjali kogus ühele tootele Materjali Materjal kogus meetrites Reisikott 1 Reisikott 2 Reisikott 3 Reisikott 4 0 1 4 Pärisnahk 400 2 200 4 2 4 0 Kangas nr1 Kunstnahk 100 2 1 2 4 80 0 1 ...
Ettevõttete ja asutuste edukas juhtimine ja selle mõjurid. Juhtimine on inimeste ja kollektiivi püüdluste teadlik suunamine ja kooskõlastamine, et tagada organisatsiooni või selle osa käsutuses olevate ressursside otstarbekat ühendamist eelnevalt kavandatud eesmärkide saavutamisel, arvestades nii sisemisi, kui ka väliseid mõjureid. Üks tähtsaim mõjur on ettevõtte juht ise. Juhtimise edukus sõltub palju juhi kompetentsusest millest tähtsamad on eelkõige meeskonna juhtimise oskus ja mõjutamisvõime. Pole vähem olulised ka juhi intellektuaalsed omadused näiteks nagu loogiline mõtlemine, teooria tundmine ja selle praktikasse rakendamis oskus. Juhi edukus on seotud paljude erinevate aspektidega. Edukusega on seostatud inimese üldvõimekust kui ka isikuomadusi, kuid kindlat seost nende vahel ei ole suudetud leida. Kompetentsid on omaduste kompleksid, avalduvad inimeste mõtetes ja hoiakutes, kuid ka käitumises. Ainult mõtlemisest ei piisa, et...
mõlemapoolne. Siit tuleneb võimalus üksteise arvel kasu saada, tekib suur strateegiline ebakindlus, teravnevad jaotusprobleemid. · Koostegevuses peituvaid vastastikuse kasu võimalused jäävad kasutamata, kui asjaosalised kardavad, et tehinguga võivad kaasneda keerukad järelprobleemid. Ka meie professor ei julenud lubada tudengile järelmaksu võimalust. · Samas kogu moodne majandus elabki tootlikust koostegevusest. Midagi ei ole viljakamat kui koostöö. · Seetõttu tegeleb ka ökonoomika eelkõige küsimusega, kuidas koostegevuses peituvaid võimalusi kõigi huvides ära kasutada, ilma et keegi peaks kartma enda alttõmbamist. Institutsiooniteooria · Institutsiooniteooriat rakendasime eelnevalt just koostegevusemainitud probleemide ületamiseks ja lahendamiseks.
Järjekorrateooria Pärast kahte kuud kestnud remonti uuesti avatud Autoregistrikeskuse Pärnu büroos töötab ühe aegselt varasema kolme teenindaja asemel kaks. Mõlemal kahel teenindajal on oma kassa koos arvuti ja muu tehnikaga, mis võimaldavad neil osutada klientidele samu teenuseid. Büroo lahti oleku ajad on vastavalt tööpäevadel 8:00 17:00 ja nädalavahetusel 10:00 14:00, ehk siis nädalas kokku 53 töötundi. Nagu öeldud siis üheaegselt on tööl kaks teenindajat, kuid kokku on neid neli ehk siis teenindajad töötavad kahes vahetuses. Küsitledes teenindajaid selgus, et üks teenindaja suudab keskmiselt tunnis teenindada 11 inimest. Vaatluste alusel on selgunud, et tööpäevadel tuleb Autoregistrikeskusesse keskmiselt 15 inimest tunnis. Andmete kogumisel probleeme ei tekkinud, kuna kõik töötajad olid meeleldi nõus vastama küsimustele ning lubasid teostada vaatlusi. Kogutud andmete põhjal koostasin ja lah...
OÜ MINIBOAT ÄRIPLAAN SUMMARY At present work headline LLC (Limited Liability Company) MINIBOAT activity plan contains 39 pages, 11 tables, a drawing and a appendage. The present works purpose is to compile activity plan LLC MINIBOAT foundation. The company mission is to offer consumer as possible quality and safety grafts and so all as possible advantageous price. LLC MINIBOAT scheme is build upon 2004 spring. Authors plan is to create a small enterprise, which produces small boats. The company uses salary workers, the amount will be 13. The office will be in a 3 room apartment, which will be orderly furnished. Author idea is to use the best computers and other equipment. Production building will be build individually, which will lain in Tartu county, Kärevere. The location is very important because over there the client can test the boat on the spot. In manufacturing will be used high technology, the best machines and the be...
teostamiseks? Bilanss, rahavoogude aruanne, kasumiaruanne. 15. Palun nimetage vähemalt kolm ettevõttest väljaspool leiduvat informatsiooniallikat, kust on võimalik saada infot ettevõtte kohta finantsaruandluse analüüsi põhjalikumaks teostamiseks? Konkurentettevõtte/ettevõtete majandusaastaaruandest, asukohariigi geograafilised, juriidilis-õiguslikud, majanduslikud isepärad, nende muutus, rahvusvahelised majandus, finants hetkeolukorrad. 16. Mida näitab kasumiaruande vertikaalanalüüs ? Kuna kasumiaruandes võetakse baasnäitajaks netokäive, siis kasumiaruande vertikaalanalüüs näitab kasumiaruandekirjete protsentuaalset osa, mida vastav kirje moodustab netokäivest. 17. Mida näitab bilansi horisontaalanalüüs ? Bilansi horisontaalne analüüs näitab ettevõtte bilansikirjete muutusi üle aasta(te).
TARTU ÜLIKOOL PERSONALI KOOLITAMINE Referaat Juhendaja: Pärnu 2006 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Koolitus 4 1.1. Koolituse süsteemsus ja terviklikkus 4 1.2. Koolituse seosed personalijuhtimisega 5 2. Koolitustegevuse ahel ja koolitusjuhi roll selles 9 3. Koolitustegevust mõjutavad tasandid 13 Kokkuvõte 15 Zusammenfassung 16 Kasutatud materjalid 17 SISSEJUHATUS Referaadis käsitletakse personali koolitamise teemat kuna antud valdkond on huvipakkuv ning väärib lähemat uurimist. Töötajate treenimine ning nende oskuste arendamine on kahtlemata valdkond, millega peab tegelema iga organisatsioon. Ettevõtte juhtide seas võib täheldada kahte lähenemist: on ...
konkurentsvõimelise, kättesaadava ja kõigile võrdseid võimalusi pakkuva hariduse tagamine ning elukestva õppe soosimine. Samuti teadus- ja arendustegevuse ehk uute teadmiste loomise ning moodsate tehnoloogiate kasutamise võime arengu toetamine. · Inimeste jõukus ja heaolu. Pikaajalise ja stabiilse majanduskasvu tagamiseks jätkab valitsus senise liberaalse majanduspoliitika elluviimist ja arendamist. Lisaks on vajalik muuta Eesti majandus tootlikumaks, rahvusvahelisemaks, efektiivsemaks ja enam teadmistel põhinevaks.Oluline onka tagada, etiga kodanik hoolimata vanusest, elukohast, soost või rahvusest saaks suurenenud heaolust osa. · Täisväärtuslik elu ning paremad ja uued töökohad kõikjal Eestis. Kiiresti ja ühtlaselt peavad arenema kõik piirkonnad. Selleks tuleb lahendada riikliku infrastruktuuri ja kohaliku ettevõtlus- ja elukeskkonna vajakajäämised ning teha
suurenes suurte kariloomade hulk. Hakati kasvatama piimakarja ja lihaloomi. Agraarkriisi tulemusena vähenesid farmerite sissetulekud. Eriti kannatada said väike-ja keskmised farmerid, kelle majapidamised sageli laostusid. Suurfarmerid rakendasid uut agrotehnikat, mehhaniseerisid põllumajandust ning seeläbi tõstsid saagikust ja elasid kriisi üle. Vähenes ka põllumajanduses tegutsev rahvastik. Laostunud farmerid siirdusid linnadesse. Põllumajanduse langus ahendas siseturgu. Suurbritannia majandus 20. sajandi algul 4 Suurbritaania jäi USA-st ja Saksamaast maha nii tööstuse arengu tempolt kui ka tootmise kontsentratsioonilt. Juhtpositsioonid tööstuses olid suurettevõtete käes. Üheks tähtsamaks kujunes sõjatööstuskontsern Vickers(tegevusvaldkonnad: valitsev ettevõtte sõjaehituses, ta oli isegi üheks tähtsaimaks sõjatööstusettevõtteks euroopas ning andis 1/3 kogu Suurbritannia sõjatööstuse toodangust. Tähtsat majanduslikku osa etendas ka sõjamaterjale tootev trust
I Personalijuhtimise funktsioonid, eesmärgid ja valdkonnad Personalijuhtimine- inimeste praktilise juhtimise küsimused org-s., funktsioonid: töö analüüsist ja planeerimisest, värbamisest, valikust, hindamisest, hüvitamisest, arendamisest ja eestvedamisest. Personalijuhtimise eesmärgid: 1) efektiivne personal- töövaldkonnad: planeerimine, töö analüüs, värbamine, valik, arvestus 2) tööjõu säilitamine töövaldkonnad: töötasu, palgapoliitika, soodustused, suhted, karjäär 3) efektiivsuse suurendamine- koolitus, arendamine, hindamine 4) kooskõla saavutamine org. eesmärkidega kasum, tulemus, efektiivsus, sotsiaalne vastutus, org. kultuur, ühiskonna teenindamine. Personalijuhtimise valdkonnad: 1)strateegia planeerimine; 2)personali planeerimine; 3)töö analüüs 4)töökohtade hindamine; 5)personali värbamine; 6)personali valik; 7)personali hindamine; 8)koolitus ja arendamine; 9)karjääri planeerimine; 10)töötasu ja palgapoliitika; 11)personaliarv...
MAJANDUSANALÜÜS Õppematerjal 2 SISUKORD ÕPPEMATERJAL 1 SISSEJUHATUS 5 I KULUARVESTUS 6 1.Kuluarvestuse eesmärgid ....................................................................................................6 2.Kuluarvestuse süsteem, kululiigid.......................................................................................8 3.Kulukohtade arvestus ........................................................................................................11 4.Kuluarvestuse põhimõtted .................................................................................................11...
ÄRIPLAANI KOOSTAMINE Õppematerjal Äriplaan SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED..................................3 2. ÄRIPLAANI KOOSTAMINE JA KOMPONENDID................................................ 5 3. ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN......................................................................................6 3.1 KOKKUVÕTE.................................................................................................. 6 3.2 ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE ......................................................................8 3.3 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS.......................................................................... 10 ...............................................
reaalse SKP vahe, hinnindeks, mis mõõdab hindade muutumise tempot, amortisatsioon -tootmisvahendite kulumine, inflatsioon hindade muutumise tempo, tarbijahinnaindeks mõõdab kaubakorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutumist mingi ajaperioodi vältel, välismõjud keskkonna reostatus, ühiskonna ebastabiilsus jne (tootmise negatiivne mõju keskkonnale?), varimajandus tuluallikad ja tegevusvaldkonnad, mida statistika ei kajasta, varjatud majandus toimub väljaspool ühiskondlikku regulatsiooni, kodumajandus kodumajanduslik tegevus, igapäevased tööd. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomika ja makroökonoomika? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega. 2. Millised on makroökonoomikas käsitletavad peamised turud ja millised majandusnäitajad neil turgudel kujunevad? Rahaturg? 3
SKP arvestamine, Eesti majandusareng 1. (a) mikroökonoomika tähis p konkreetse hüvise hind turul; makroökonoomika tähis P üldine hinnatase (tasemete muutus inflatsiooni näitaja); (b) mikroökonoomika tähis q - konkreetse hüvise nõutav või pakutav kogus turul, enamasti materiaalsetes ühikutes (meeter, kilogramm jne); makroökonoomika tähis Q majanduse kogutoodang (SKP, RKP) rahalises väljenduses 2. Mis vahe on SKP-l ja RKP-l? Selgitage. Kumba täna rohke kasutatakse, põhjendage. SKP võtab ühiskonnas loodud kaubad ja teenused kokku territoriaalsel printsiibil, RKP teeb seda omandi baasil, (kellele kuuluvate tootmisteguritega on loodud). Kasutatakse rohkem SKP-d sest omandisuhteid välja selgitada on globaalses maailmas järjest keerulisem 3. Kas järgmiste tehingute väärtust arvestatakse SKP-s? Põhjendage! a. klient maksab restoranis lõuna eest: JAH, lõpptarbimine b. ettevõte ostab Tartu kesklinna...
Silvia Kuusk Kordamisküsimused aines Rahandus (2009): Mis on ettevõtte kõrgeim eesmärk ja kuidas seda saavutatakse? Kaasaegses rahandusteoorias on jõutud ühisele seisukohale, et ettevõtte kõrgeim (peamine) eesmärk on tema aktsionäride ehk siis ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia väärtusega (NB! Aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all). Kõik otsused, mis võetakse vastu ettevõtte juhtkonna poolt, peavad olema suunatud toetama seda üheselt seatud eesmärki. Sealjuures, omanike kogurikkust mõõdetakse ettevõtte omakapitali turuväärtuse järgi (s.o. aktsiate turuväärtus käigusolevate aktsiate arv). Seega, ettevõtte, aga miks mitte ka üksikisiku, kõige olulisemaks tegevuseks kujuneb väärtuse loomine (value creation) ükskõik mida ka ette ei võeta, lõppeesmärgiks peab olema, et see tegevus looks ette...
Eesmärgiks on saavutada erasektori stabilisatsioonile orienteeritud nominaalne sissetulek, k.a. töötasud, intressimäärad ja kasumid. Informatsioonipoliitika (infovahetus huvigruppidega), otsene hinnaregulatsioon ( min ja max hinnad, töötasud, intressimäärad) ning pol sekkumised, mis reguleerivad erasissetulekuid kaudselt. 18. Rahapoliitika peamised ülesanded Rahapol peamiseks ülesandeks on rahapakkumise kujundamine, sest kasvav majandus vajab suuremat reaalset rahapakkumist. Riigi parlament vastutab rahasüsteemi eest ning keskpank koordineerib kodumaist rahapakkumist ning rahvusvah valuutasuhteid. Rahapakkumise optimeerimisele kui peaeesmärgile on lähedane raha väärtuse stabiilsuse eesmärk. 19. Rahapoliitika strateegiad ja instrumendid o Rahamassi juhtimine o Vahetuskursi juhtimine o Inflatsiooni otsejuhtimine o Intressimäärade sidumine
Ökonomeetria mõisted 1. Autokorrelatsioon ja heteroskedastatiivsus võivad mudelis olla kahel põhjusel: 1) mudeli spetsifikatsioon on vale. Mudelist on välja jäetud mõned olulised muutujad ja/või mudeli funktsionaalne kuju on vale. Mudel tuleb ümber vaadata. 2) Tavalise vähimruutude meetodi rakendamise protseduur võib anda standardhälvete nihkega hinnangud. Tuleb kasutada uusi lähenemisi mudeli parameetrite hindamiseks. Autokorrelatsiooni testitakse aegridade puhul. Kui juhuslikud vead korreleeruvad omavahel, siis on olemas autokorrelatsioon. Kui autok. Esineb, tuleb mudel ümber vaadata, tuleb muuta spetsifikatsiooni. 2. Asümptootilised hinnangud kui juhuslike vigade normaaljaotuse eeldus ei ole täidetud, siis usalduspiirid on asümptootilised. Nad on täpsed siis, kui valimi maht on lõpmatu; lõpliku valimi mahu korral usal...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond SUURBRITANNIA MAJANDUS 20. 21. SAJANDIL Referaat Tartu 2009 Suurbritannia majandus 20.sajandi algusest kuni Esimese maailmasõjani Suurbritannia Ühendkuningriik selle tänapäevases tähenduses sai alguse 1. mail 1707. aastal, kui allkirjastati Inglise Kuningriigi ja Soti Kuningriigi ühinemisleping. Suurbritannia majandus arenes väga kiiresti ja kuni 19. sajandi keskpaigani oli ta veel majanduslikult juhtiv riik kõikidel mittepõllumajanduslikel aladel, kuid sarnaselt teistele riikidele tabas Suurbritanniat 19. sajandi lõpul majanduskriis
1. Ökonomeetrilise mudeli mõiste. Ökonomeetriliste mudelite abil saab analüüsida erinevate majanduspoliitiliste otsuste mõju majanduslikele protsessidele või prognoosida vastavate maj. näitajate kujunemist tulevikus. Teoreetiliste seisukohtade kogumit, mida me konkreetses analüüsis kasutame, nim. ökonomeetriliseks mudeliks. Ökonomeetriline mudel on matemaatilise mudeli eriliik, mis koosneb üldjuhul algebralistest võrranditest või/ja võrrandisüsteemidest, mille lahendamiseks kasut. matemaatilisi ja statistilisi lähenemisviise ja meetodeid. Ökonomeetrilise mudeli põhikomponendid: 1)modelleeritavad näitajad on sõltuvad e. endogeensed muutujad (Y); 2)modelleeritavat nähtust mõjutavad näitajad on eksogeensed e. sõltumatud muutujad (X); 3)juhuslik komponent; 4)matem. ja statistiliste meetoditega hinnatavad mudelite parameetrid. 2. Klassikaline regressioonanalüüs. Regressioonivõrrand. Seose tiheduse näitajad. Klassikaline regres...
Margit Keldo HINNASOODUSTUSE PROBLEEM MS III kaugõpe Oletagem, et meil on tegemist ettevõttega, mis toodab igapäevast toidukaupa ja mille ühe kuu tegevuse kohta on teada järgmist: Püsivkulud on 15 000,00 krooni Muutuvkulud on 5,50 krooni Toote väljamüügi hind ettevõttest 10,00 krooni Müügikäive 1 kuus 4 000,00 tk Müügilaekumine 40 000,00 krooni 1 Arvutage kasum ja kasumilävi praeguste andmete juures (Milliste valemite teadmine tuleb kasuks) Kasumiläve punkt (ühikutes) = püsikulud/(hind- ühiku muutuvkulud) 15000/(10-5,5)= 3333,33 tk Kasum =(Käive* jääktulumäär)- püsikulud Jääktulumäär= (ühiku hin...
Margit Keldo MF II KÕ HINNASÕDA Hinnasõja aluseks on võetud järgmised andmed: Minu firma Konkurendi firma Müügikogus 960 000 000 tk Müügikogus 1 296 000 000 tk Turuosa hetkel 40% Turuosa hetkel 60% Püsikulud 500 000 000.- Püsikulud 500 000 000.- Muutuvkulu 500.-/tk Muutuvkulu 400.-/tk Kulu 1 toote kohta 1 125.- Kulu 1 toote kohta 817.- Kogukulu 900 000 000.- Kogukulu 980 000 000.- Kasum 60 000 000.- Kasum 316 000 000.- Langetasin müügihinda 50.- võrra igas etapis. Ainukeseks positiivseks tulemuseks oli turuosa kasv 4% võrra. Alljärgnevatel joonistel on näha,...
Töötajaga on töölepingus kokkulepitud brutopalk 9000 krooni kuus. Töötaja on esitanud avalduse tulumaksuvaba miinimumi rakendamiseks antud ettevõttes ning liitunud kogumispensioni fondiga (kuid ei ole esitanud avaldust kogumispensioni maksete jätkamiseks). Töötajale makstav netopalk: 9000-252-1365=7383.- Töötaja kogumispensioni makse: 0.- Töötaja töötuskindlustusmakse: 9000*0,028=252.- Töötaja tulumaks: (9000-252-2250)*0,21=6498*0,21=1365.- Tööandja sotsiaalmaks 9000*0,33=2970.- Tööandja töötuskindlustusmaks 9000*0,014=126.- Tööjõukulud kokku: 9000+2970+126=12096.- Arvutage järgnevad näitajad juhul, kui töötaja on esitanud avalduse kogumispensioni maksete jätkamiseks: Töötajale makstav netopalk: 9000-180-252-1327=7241.- Töötaja kogumispensioni makse: 9000*0,02=180.- Töötaja töötuskindlustusmakse: 9000*0,028=252.- Töötaja tulumaks: (9000-180-252-2250)*0,21=6318*0,21=1327.- Töötaja kaotus kättesaadavas netopalgas juhul kui ta otsustab 201...
MAJANDUS- JA SOTSIAALINSTITUUDI ÕPPEDIREKTORILE ................................. (tänane kuupäev) AVALDUS Palun lubada mul lõpetada Eesti Maaülikool lõputööga teemal: ........................................................................................... ........................................................................................... ........................................................................................... .......................................................................................... ........................................................................................... (teema inglise keelne nimetus) Koostaja: ................................................................. (ees- ja perekonnanimi,) Kontakttelef...
Tervisekindlustus. Kas avalik või erasektor ? Eesti Vabariigi 2012. aasta riigieelarve konsolideeritud tulude mahuks on 6,1 mld eurot ja kulude mahuks 6,57 mld eurot. Tervishoiu valdkond moodustab 12,96% kogukuludest ning 2012. aastal planeeritakse valdkonna kuludeks 855,7 mln eurot. Võrreldes 2011. aastaga kasvavad kulud 56,7 mln eurot. Kasv on tingitud riiklike ravikindlustuse kulude suurenemisest. CO2 kvoodimüügi tulu arvelt suunatakse vahendeid haiglavõrgu arendamiseks, sealhulgas Viljandi ja Pärnu Haiglale. Ravikindlustuseta isikute vältimatu ravi kulud on kavandatud Sotsiaalministeeriumi eelarves summas 6 921 696 eurot. Eraldisi Eesti Haigekassale ravikindlustuse kuludeks on 2012. aastal kogusummas 771 884 000 eurot (2012 aasta riigieelarve seletuskiri, [www.fin.ee/riigieelarve- 2012] 25.04.2012). Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 28 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele. Euroopa L...
Haridusinvesteeringute väärtus Eesti Vabariigi 2012. aasta eelarve konsolideeritud tulude mahuks on 6,1 mld eurot ja kulude mahuks 6,57 mld eurot. Hariduse valdkonnale suunatakse riigieelarvest 2012. aastal 700,8 mln eurot, mis moodustab eelarve kogukuludest 10,7%. Hariduse kuludest on suuremad kõrghariduse valdkonna kulud summas 153,8 mln eurot, kutsehariduse kulud 110 mln eurot, haridustoetused kohalikele omavalitsustele (munitsipaalkoolide kulud) 200,8 mln eurot, riigi üldhariduskoolidele 48,7 mln eurot, teadus- ja arendustegevuse valdkonna kulud 163,1 mln eurot ning täiskasvanute haridusele 5,3 mln eurot (2012 aasta riigieelarve seletuskiri, [www.fin.ee/riigieelarve-2012] 25.04.2012). Kvoodimüügi vahenditest rahastatakse enam kui poolesaja koolihoone ja õpilaskodu renoveerimist (sh on mahult suuremad kulud planeeritud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli hoonete renoveerimiseks), RKASi kaudu ehitatakse ja renoveeritakse viit riigikooli, s...
Tegevusteooria: Tegevusteooriat kasutasime seal, kus indiviid kalkuleeris enda jaoks oma erinevate tegevusvariantide tagajärgi, mille tulemusel näiteks loobus auto kohesest ostust/müügist. Alati esiplaanil oma huvid ja kasu. Igaüks püüdis oma olukorda tema käsutuses olnud vahenditega parandada. Samas pidi igaüks reaalsele maailmale kohaselt arvestama mitmesuguste piirangutega oma huvide realiseerimisel. Alternatiivkulu on saamata jäänud subjektiivne kasu teiste alternatiivide kõrvalejäämisest. Võrdlusaluseks sobib just parim kasutamata alternatiiv. Rent on valitud ja parima valimata alternatiivi kasude erinevus. Kui kasutame mitte parimat alternatiivi, tekib negatiivne rent ehk saamata jäänud kasu/tulu võrreldes parimaga. Positiivne on vaid parima alternatiiviga saadav rent. Koostöö (kooperatsioon) on meil koostegevuse üks (positiivne) variant toob kasu vähemalt mõnele as...
Inimeste valikud on erinevad. Kui näiteks Mari otsustab peale gümnaasiumi lõpetamist ülikooli minna, Madis otsustab tööle minemise kasuks ja Ants läheb rahuvalvajaks, siis kõik need valikud on ratsionaalsed ent lähtuvad inimeste erinevatest eelistustest. 1.3 Majandusteaduse metoodika Oluline on teha vahet küsimustel, et "mis on" ja "mis peaks olema". Esimest liiki küsimused on positivistlikud ja teist liiki küsimused on normatiivsed. Positivistlik analüüs kirjeldab, kuidas majandus toimib. Kuidas majandussubjektid ühes või teises olukorras käituvad, või millised on nähtustevahelised seosed. Positivistlik analüüs põhineb faktilisel materjalil. Normatiivne analüüs annab juhendeid ja soovitusi, kuidas majandus peaks toimima. Normatiivsed väited sõltuvad hinnangutest ja neid ei saa testida. Majandusprotsesside uurimisel peame me kasutama nii positivistlikku kui ka normatiivset analüüsi.
Rakendatakse ka haruspetsiifilisi toetusmeetmeid eriti terava rahvusvahelise konkurentsi korral (auto-, tekstiilitööstus jt). Jaapani tööstuspoliitika VANA TP UUS TP Peale sõda oli majandus purustatud. Suur siseturg, intensiivne konkurents Majanduspoliitika jagunes järgneval ajaperioodil 4 Võimsad majandusrühmitused (keiretsu) järku: Palju VKE-sid I periood: suunatud tootmispotentsiaali taastamisele, Palju sotsiokultuurilisi eripärasid: ranged tööreeglid, maksebilansi tasakaalustamisele ja valuutanappuse ulatuslik konsensusepüüdlikkus. ületamisele
analüüsida olemasolevat rahalist olukorda. Lisaks sellele, et sai teada Brasiiliast endast, sai teada ka riigi majandusest, maksudest ning maksebilansi ülesehitusest. Antud tööd oli autoril koostada väga huvitav, kuna sai teada palju uut ning ta soovitaks seda ka oma ea- või kursusekaaslastele. 22 KASUTATUD ALLIKAD 1. L. Tanning, T. Tanning , Rahvusvaheline majandus 1 osa, tallinn 2009 lk 154-156 2. http://stats.oecd.org/mei/default.asp?lang=e&subject=13&country=BRA 3. http://www.bcb.gov.br/ingles/notecon1-i.asp 4. http://www.forexblog.org/2009/08 5. http://www.latin-focus.com/latinfocus/countries/brazil/brabop.htm 6. http://www.nationsencyclopedia.com/Americas/Brazil-BALANCE-OF- PAYMENTS.html 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia 8. http://www.bcb.gov.br/pec/Indeco/Ingl/indecoi.asp?idioma=I
tööpäevaks (edaspidi taotluste esitamise tähtpäev). (3) Taotlemisel esitatakse järgmised dokumendid: 1) taotlus määruse lisas esitatud vormil; 2) projekti oma või kaasfinantseeringut tõendavad dokumendid, välja arvatud lõike 1 punktis 1 nimetatud projektide puhul; 3) taotluse allkirjastaja esindusõigust tõendava dokumendi koopia, välja arvatud juhul, kui esindusõigus tuleneb seadusest. (4) Oma või kaasfinantseeringut tõendab taotleja või muu isiku kinnituskiri või majandus või kutsetegevuses tegutseva kaasfinantseerija garantiikiri. (5) Taotluse võib esitada omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatuna või Hasartmängumaksu Nõukogu (edaspidi nõukogu) veebilehel taotluste esitamise elektroonilises keskkonnas. (6) Toetust ei anta, kui: 1) kulu on tekkinud enne toetuse andmise otsust; 2) taotleja on sama kulu hüvitamiseks juba toetust saanud; 3) varem antud toetuse kasutamise aruanne on tähtpäevaks esitamata või ei ole esitatud nõuetekohaselt;
Majanduskriis on tegelikult väärtuste kriis 1. Teema valik, sõnastamine Valisin selle teema, kuna minu jaoks torkab majanduskriisi ajal enim silma just see, mida keegi väärtustab/on väärtustanud ja kuidas ta sellest lähtuvalt reageerib kriisile. Kuna kontrast masenduses olijate ja õnne harjal olijate vahel on äärmuslikum ja selgemalt välja joonistunud, kui majandustõusu ajal, siis pakubki see fenomen mulle suurt huvi. 2. Materjalid, millega tutvusin: Virumaa Teataja, 02.05.2009 : ,,Tauno Toompuu: kriis on inimeses", T.Toompuu ERR (Eesti Rahvusringhääling) koduleht 12.04.2009 : ,,Peapiiskop: tugeva moraaliga ühiskond tuleb kriisiga toime", Tiina Jaakson Õpetajate Leht online 6.03.2009 : ,,Usalduskriis?Juhtimiskriis?", Karl Kello Keskus online 5/2009 : ,,Väärtused annavad jõudu", Tunne Kelam Tarbija 24 07.10.2009 : ,,Raske aeg sunnib seniseid väärtusi ümber hindama" Argument: 1. Kas senine tarbimisele kes...
SISUKORD 1. SEKTORI TUTVUSTUS: ELEKTRI- JA ELEKTROONIKASEADMETE TOOTMINE................................................................................3 2. ELEKTROONIKASEKTORI VÄLISMAJANDUSE ANALÜÜS PERIOODIL 2005-2009..................................................................................4 2005 aasta.........................................................................4 2006 aasta.........................................................................4 2007 aasta.........................................................................5 2008 aasta.........................................................................6 2009 aasta.........................................................................7 3. ETTEPANEKUD ELEKTROONIKASEKTORI VÄLISMAJANDUSE ARENDUSEKS LÄHITULEVIKUS..................................................10 4. ELEKTROONIKA...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut EKSPRESS GRUPP Referaat Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1.Tutvustus..................................................................................................................................3 2. Tähtsamad sündmused............................................................................................................4 3.Ülesehitus.................................................................................................................................5 4. Konkurentsieelised..................................................................................................................6 5. Strateegia.......................................................................................................
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud Ülikool Xxxx Xxxx VÄLISMAJANDUSTEGEVUS Kodutöö aines: Välismajandus Õppejõud: Prof. Xxxx Tallinn 2010 Millised on Teie arvates peamised majanduspoliitilised sammud, mida Eesti riik võiks teha, et muuta Eesti atraktiivsemaks otseste välisinvesteeringute tegemisel? Otseseid välisinvesteeringuid mõjutavad oluliselt sihtriigi majanduslik stabiilsus, maksupoliitika, tehnoloogiline areng ning tööjõu kättesaadavus. Tõenäoliselt võiks Eesti riik väisinvesteerinute suurendamise eesmärgil enam soodustada innovaatiliste ideede arengut. Innovatsioon on tänapäeval oluline märksõna turupositsiooni parandamisel. Eesti peaks end tegema atraktiivseks teiste riikide seas just uute ideedega välja tulemise kaudu. Riigi poolne tegevus peaks hõlmama ettevõtete toetamist läbi uurimus- ja arendustegevuse ning koolituse. Kui ettevõ...
02.2010 3. Meybaum, H. Eesti keemiatööstus elab ekspordist. Äripäev, 2008 [www.aripaev.ee/4070/new_eri_artiklid_407015.html] 04.02.2010 4. Meybaum, H. Keemiatööstus maadleb üüratu maksukoormaga. Äripäev, 2009 [www.aripaev.ee/4504/new_eri_artiklid_450414.html] 04.02.2010 5. Koidu, U. Seadusemuudatused toovad aktsiiside tõusu Äripäev, 2003 [http://www.aripaev.ee/2469/arv_seadus_246901.html] 08.02.2010 6. Estonica. Eesti Majandus. [http://www.estonica.org/est/lugu.html? menyy_id=1100&kateg=3&alam=84&leht=10] 08.02.2010 7. Eur-Lex, Majanduspoliitika. 2008 [http://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:52008DC0874:ET:NOT] 10.02.2010 8. REACH eelnõu otseste mõjude analüüs Eesti keemiatööstusele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 2006 [www.mkm.ee/failid/M_juanal__s.doc] 04.02.2010 9. Priilinn, K
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond VÕRKPLANEERIMISE KODUTÖÖ Pargi haljastus JUHENDAJA: KOOSTAJA : Tartu 2011 Sündmused 0 idee haljastada park; 1 haljastusprojekt tellitud: 2 haljastusprojekt kätte saadud; 3 töötajad palgatud; 4 haljastustarbed soetatud; 5 haljastustarbed kohale toimetatud; 6 kaevamistööd tehtud; 7 park valgustatud; 8 taimed istutatud; 9 taimed väetatud; 10 puud trimmitud; 11 ümbrus korrastatud; 12 pingid paigaldatud; 13 park taasavatud. Tööd Töö nr Töö nimetus Töö kestus 0,1 Haljastusprojekti tellimine 0 päeva 1,2 Haljastusprojekti tegemine 7 päeva 1,3 Töötajate palkamine ...
KVANTITATIIVSED MEETODID MAJANDUSTEADUSES JÄRJEKORRATEAOORIA KODUTÖÖ 1. Võtsin vaatluse alla Tartu Kaubamajas asuva Coffee IN-i kohvipoe. Tegemist on samalaadsete korduvalt toimuvate ning juhusest sõltuvate operatsioonidega ehk klienditeenindusega. Kliendi külastamine Coffee IN-is on juhuslik ja ajakulu tema teenindamiseks sõltub juhuslikest asjaoludest. See sõltub sellest, kas tal on enne juba plaan valmis, mida osta tahab või ta otsustab seda kohapeal. 2.Coffee IN kohvipoed varustavad inimest värske kohvi, kohvilaadsete jookide, kakaode ning kergete suupistetega, mida on võimalik lisaks kaasa osta. Coffee IN on avatud Tartu Kaubamajas E-P kella 9-21. Tegemist on ühekanalise piiramata teenindussüsteemiga, kus on üks kassa. 3.Arvutuste tegemiseks oleks vaja teada, palju inimesi käib keskmiselt tunni aja jooksul poest ostmas. Selle saaksime kassaaparaadist järgi vaadata, kuid periooditi on see erinev. Seega, kas me otsim...
- Andmete kättesaadavus, võte : must kast ceteris paribus ANALÜÜSI VORMID - Verbaalne loogikavead võivad tekkida - Matemaatiline valemite keerulisus - Graafiline · Majanduses on kõik muutuv, pole konstantne · Marginaalne analüüs piiril olev · MAJANDUS Piiratud ressurssidest võimalikult suure kasumlikkuse loomise protsess · ? Mida, kuidas ja kelle jaoks toota? · Pareto optimum ressursid ümberjaotatuna, keegi ei kaota aga 1 võidab - Ressursside piiratus ajas muutub - Inimene läheb tootmisest välja masinad - Homo oeconomicus tundetu, ratsionaalselt käituv inimene, taotleb oma eesmärke Opportunity cost selle hind, et saada kätte midagi, muudest asjadest pidin loobuma.
TARTU ÜLIKOOL Magistriõpe Tamara Karpusina ETTEVÕTLUSVORMIDE VÕRDLUS FIE JA ÜHE OSANIKUGA OÜ NÄITEL Referaat Õppejõud: Alver Aria Tallinn 2012 RESÜMEE Käesoleva referaadi teemaks on ,,Ettevõtlusvormide võrdlus FIE ja ühe osanikuga OÜ näitel". Töö uurimisobjektiks on erinevused FIE ja OÜ ainuosaniku-juhataja ettevõtluses teenitud tulu isiklikku tarbimisse võtmisel. Eesmärk on näidata, millised on võimalused ettevõtluses teenitud raha jooksvalt kasutada ja anda ka soovitus, millises vormis oleks lihtsam ja kasumlikum ettevõtjal tegutseda. Väikeettevõtjatel tihti tekib küsimus, kas tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või asutada osaühing. Varem ei ole FIE ja OÜ ainuomaniku ettevõtluse tulu maksustamist võrreldud. Autor leidis, et kuigi FIE maksukoormus on OÜ omast mõnevõrra suurem...
ETTEVÕTTEMAJANDUS neljapäev, 1. september 11 Aine koduleht: http://moodle.ut.ee VÕTI: mittemaj11 https://moodle.ut.ee/course/view.php?id=196 Lektor Merike Kaseorg E-õpe Moodle alt "Jututoad" Kodutööde teemad 3.10.2011 Grupi suurus 3-4 inimest. Kodutöödest antakse ülevaade 14. Nädalal. TEOORIA TEST: AINULT PABERKANDJAL MATERJALID. LÄPTOPI KASUTADA EI VÕI. ÕHTUSED PRAKTIKUMID KELL 18:00 mitte 18.15 Ettevõtluseks võib pidada tegevusi, millel on: 1) Eesmärk; 2) Risk mitte saavutada eesmärki; 3) Vajadus planeerida oma tegevust; 4) Vajadus kaasata erinevaid ressursse Ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Ettevõte- plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid. Miks luua ettevõte?: · Raha teenimine · Paremini konkureerida rahvusvah. areenil. · ...
ehitavad tootmishooneid jne -- ehk teisisõnu, investeerivad. Investeeringute (I) all mõeldakse kulutusi seadmetele, masinatele, hoonetele (tootmisvahenditele) ning kaubavarudele. Laiemalt võttes peetakse investeerimiseks igasugust kapitali kasvatamist ühiskonnas. Suletud majanduses saab investeerida ainult nii palju, kui säästetakse. Seega, mida rohkem majapidamised raha säästavad ja pangas hoiavad, seda rohkem saab teha investeeringuid ja seda kiiremini areneb terve majandus. Pangas raha hoidmine on oluline sellepärast, et siis saavad ka teised majandussubjektid seda kasutada. Loomulikult võib inimene ka "sukasäärde" raha koguda, aga majanduslikus mõttes ei ole siis tegemist säästmisega, sest see raha ei ole teistele majandussubjektidele kättesaadav. Raha võib paigutada ka väärtpaberitesse, osta näiteks ettevõtete aktsiad. Aktsiate müügist saadud tulu kasutavad ettevõtted jällegi investeeringuteks. Säästud muutuvad
Millised tegurid veelriigi heaolu mõjutavad? Ei. Riikide rahvaarv on erinev. Hinnataseme muutused. Valuutade ostujõu erinevused. SKP ei arvesta vabaaja väärtust. Lõpptoodangu struktuur- SKP ei näita milliseid kaupu ja teenuseid ning millises proportsioonis toodetakse. Negatiivsed välismõjud- nt keskkonnaprobleemid. Klimaatilised tingimused. Varimajanduse osa inimeste heaolus. 48. Milline on varimajanduse roll riigi heaolutaseme kujunemisel? Mille poolest erinevad varjatud majandus ja kodumajandus? Kas varimajanduses loodud väärtust saab arvulisel tmõõta? Kuidas? SKP tase on alahinnatud, kuna suur hulk tegelikult toodetud kaupu ja teenuseid puudub arvestusest. SKP kasvutempo ei peegelda tegelikkust. SKP struktuur ei peegelda tegelikkust ei tootmise ega lõpptarbimise seisukohast, samuti on alahinnatud erasektori osa. Mõõtmisel kasutatakse järgmisi andmete allikaid: majandusteadlaste ja
Tartu Ülikool EESTI III SAMBA PENSIONIFONDID Referaat Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Eestis on kolmesambaline pensionisüsteem: I sammas ehk riiklik pensionikindlustus, II sammas ehk kohustuslik kogumispension ja III sammas ehk vabatahtlik kogumispension. Vanaduspensioni saamiseks peab isik olema vähemalt 63- aastane(hetkel naistel 61,5) ning isikul peab olema vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaazi. Kohustuslik kogumispension põhineb eelfinantseerimisel. 2011. aastast maksab riik pensionifondi 2% töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt ja inimene ise 1% oma brutopalgast. (Varem maksis riik 4% ja inimene ise 2%.) Täiendav kogumispension on vabatahtlik era-lisapension, mis võimaldab täiendavalt säästa, et hoida väljakujunenud elustandardit ka vanaduspõlves. Kolmanda samba kogumiseks on kaks varianti: pensionikindlustus ja pension...
Tartu Ülikool Majandusteaduskond WIR panga ajalugu ja tänapäev Referaat Juhendaja: Andro Roos Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Ajalugu 4 Süsteemi kirjeldus 5 Liikmeks saamine 6 WIR tänapäev 7 WIR süsteemi piirangud 7 Raha võimu kukutamine 8 Kokkuvõte 8 Kasutatud materjal 9 Sissejuhatus ...
Wir panganduse ajalugu ja tänapäev Sissejuhatuseks Sveitsi WIR pank rajati aastal 1934 Werner Zimmermanni ja Paul Enz'i poolt WIR pank on iseseisev lisavaluuta süsteem, mis teenindab väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid "Wir" tähendab saksa keeles sõna "meie" ning on lühend sõnast Wirtschaftsring (majandusring) WIR kannab endas Sveitsi ideaali: "Selleks, et püsida koos nagu kogukond, tuleb kaitsta indiviidide huve" WIR pank ei taotle kasumit, vaid teenib klientide huve Ajalugu WIR'i ühistu rajati 16.10.1934 Zürichis 1935 moodustati kohalikud WIR grupid ka teistes Sveitsi linnades näiteks Baselis ja Bernis 193942 oli organisatsiooni jaoks raske aeg, püsima jäädi tänu ustavate liikmete toetusele 1945 oli 900 osavõtjat, 1970 aastaks kasvas see arv juba 18 000 ni Süsteemi kirjeldus Algne süsteem nägi ette usaldust võrdlemisi väikse hulga kohalike ja iseseisvate ärimeeste hulgas Nad maksid kontole raha ja võisid asuda ...
Tartu Ülikool Peeter Luur Maksukoormus Eestis Tallinn 2010 Sisukord: 1.Sissejuhatus_______________________________________ 3 2.Maksukoormus____________________________________4 3.Eesti maksukoormus 2009___________________________5 4.Maksukoormuse mõju elanikkonnale__________________5 5.Varjatud maksude mõju maksukoormusele_____________6 6.Kokkuvõtteks______________________________________8 7.Kasutatud kirjandus________________________________9 Sissejuhatus Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eesti seadusandlus defineerib maksu järgmiselt:"Maks on maksuseadusega kehtestatud (või antud seaduse alusel antud kohaliku omavalitsusevolikogu määrusega) riigi ja omavalitsuste avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulusaamiseks, maksumaksjale...
docstxt/130444777517938.txt
1.;;1.1.;;1.1.1.;;....;; .....; ;......; ;.......; ;........; ;.........; ;;;;o;;;;;;o;;;;;;o;;;;;;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;;;o;;;;;;;;;;;;;;;;;;;o;;;;;;;;;;;;;;;;;;; o;;;;;;;;;;;;;;;;;;;o;;;;;;o;;;;;;o;;;;;.;;..;;...;;....;; .....; ;......; ;.......; ;........; ;.........; ;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;;;.;;..;;...;;....; ;.....; ;......; ;.......; ;........; ;;;;o;;;;;;o;;;;;;o;;;;;;;o;;;;;;;;;;;;;;;;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;1.;;1. 1.;;1.1.1.;;....;; .....; ;......; ;.......; ;........; ;.........; ;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;;;.;;..;;...;;....; ;.....; ;......; ;.......; ;........; ;;;;o;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;...
Organisatsioonikultuur organisatsiooni muutuste toetajana/takistajana Koostanud: 2006 Organisatsiooni mõiste: Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus Organisatsiooni põhilised koostisosad: * inimesed; * tegevused; * siseehitus; * ainelised ja rahalised varad. Igal organisatsioonil on oma iseloom ! See on suhtumiste ja väärtuste kogum, mida võib nimetada veel organisatsiooni ideoloogiaks : · Organisatsiooni kombed; · Traditsioonid; · Tõekspidamised; - s.o. ORGANISATSIOONIKULTUUR Annab organisatsioonile nn. oma näo. Iseloom paneb paika mida võib ja mida mitte. Selleks, et edasi minna, muutuda, kõike paremini teha, vajab organisatsioon inimeste abi. Organisatsioonikultuuri kolm peamist allkikat: · asutajad · väline keskkond · töötajad Kiired muutused organisatsiooni ümbritsevas keskkonnas toovad kaasa vajaduse läbi ...
Majanduseks nimetatakse majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandus jaguneb: mikroökonoomika, makroökonoomika. Mikroökonoomikas vaadeldakse majandusprotsesse üksikobjekti tasandit, makroökonoomikas kogu majanduse tasandit. Homo oeconomicus- majanduses tegutsevad täiesti ratsionaalselt, majanduslikult mõtlevad, sõltumatud, egoistlikud mittemõjutatavad inimesed. Ei ole olemas ühte, ainuõiget ja üldkehtivat majandusteooriat. Traditsiooniline mikroökonoomika eeldab
o Mikromajanduse üldine skeem o Makromajanduse üldine skeem o Majanduse edukuse alused: o valuutakomitee süsteem o tasakaalus(ülejäägiga) riigieelarve ja olematu riigivõlg o madalad maksud o paindlik tööturg o väike avatused majandus o Majanduskasv ja konvergents: o Viimaste aastate (2004-2006) majanduskasv tingitud: o majapidamiste nõudluse kasv (tingitud madalatest intressidest väga kiiresti kasvanud laenukoormusest) o avaliku sektori nõudluse kasv (kiire kasv ->kõrgemad maksutulud->kasvanud kulutused) o välisinvestorite kõrge aktiivsus Eestis (on tasakaalustanud jooksva konto defitsiiti, samas -> rahapakkumine kasvab)
Henry Mintzberg Sissejuhatus Henry Mintzberg koos kaasautoritega on välja toonud strateegia kujundamise kümme koolkonda. Kõnealused koolkonnad jagunevad kolme gruppi. Kolm esimest koolkonda keskenduvad sellele, kuidas strateegiaid tuleks formuleerida. Tegemist on normatiivse lähenemisega, mille käigus püütakse fikseerida sammud ja protseduurid, mida ettevõtttes tuleks jälgida, et jõuda hea strateegiani. Järgnevad kuus koolkonda kirjedavad, kuidas reaalselt organisatsioonides strateegiad välja kujunevad. Kümnes koolkond on integreeriv, sobitades kõik eelneva omavahel kokku. Disaini koolkond (The Design School) Vastavalt Disaini koolkonna seisukohtadele on strateegia kujundamine kontseptuaalne protsess. Disaini koolkonna põhiideeks on, et strateegia koostamine seisneb püüdes saavutada kooskõla oragnisatsiooni sisemiste võimete ja ressursside ning väliste võimaluste vahel. Strateegia loomine ja hindamine baseeruvad seetõttu välis- ja sisek...
ühise infosüsteemi arendamine, · Euroopa Liidu toetusfondide laiema ja parema kasutuse tagamine merendussektoris. Kokkuvõte Eesti ja Hiina vaheline kaubandus suhe on märkimisväärne. Arvestades, et Hiina ühines WTOga 2001. aastal ning temast on seejärel saanud maailma suurim kaupade eksportija (10,36% maailma ekspordist 2010. aastal) ja maailma suuruselt teine majandus, on positiivne, et meil on Hiinaga hea kaubanduslik suhe. Kuna vahepeal oli majanduskriis siis see vähendas eksporti ja importi Hiina ja Eesti vahel, kuid kaubavahetus Hiinaga vaikselt taastub. Põhiline ekspordi kaubagrupp on hetkel masinad ja mehaanilised seadmed, mis moodustab koguekspordist 38,2%. Kõige rohkem impordime me samuti masinaid ja mehaanilisi seadmeid, mis moodustab koguekspordist 37,8%. Kõige tähtsam
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
