Eestikeelne nimetus on Harilik naistenõges Ladinakeelne nimetus on Nepeta cataria Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus - Naistenõges on vähenõudlik taim, kasvab igal mullal, kus on küllaldaselt toitaineid ja niiskust, eelistab päiksepaistelist kasvukohta. Ta on 40-50 cm kõrguseks kasvav tugeva varre ja fertiilsete harudega mitmeaastane rohttaim. Õitseb juuni lõpust septembrini. Sageli peetakse naistenõgest melissiks. Ta on hea meetaim. Harilikku naistenõgest kasutatakse maitse- ja ravimtaimena. Eeterlikud õlid annavad noorele taimele roosi lõhna, mis taime vananedes asendub sidruni lõhnaga. VARS - Hästi harunev vars kasvab 50 kuni 70 cm kõrguseni. LEHT - Pehmed, kolmnurksed-munajad, saagja servaga lehed on alt hallikad, kaetud karvadega. ÕIS - Huulõied on varre tipus. Õitseb juuni lõpust septembrini. SEEMNED - Seeme valmib hästi. Ajalugu - Nimi Nepeta on perekonnale antud etruskide linna Nepete, praeguse Nepi järgi, mis asub Toskaanas (Kesk-Itaalias)
cm kõrgune mitmeaastane poolpõõsas. Botaaniline iseloomustus ● Vars neljatahuline, alaosas puitunud. ● Lehed väikesed, kitsad, süstjad, terveservalised, lühikese rootsuga, asetsevad varrel paariti ristvastakuti. ● Õied on tavaliselt sinised, kuid levinud on ka roosade, violetsete ja valgete õitega iisop. Õitseb juulist septembrini. Ajaloost ● Pärit Vahemeremaades ja Kesk-Aasiast. ● Ravim-, maitse-, dekoratiiv- ja aroomitaimena kasutati juba iidsetel aegadel. Oli tuntud nii Kreekas, Roomas kui ka vanas Egiptuses. ● Harilik iisop oli kindlasti laialt kasutusel juba 16. saj. ● Põhja-Euroopasse levis kloostriaedade kaudu Itaaliast. Kasvatamine ● Külv aprilli algul istikukasti, 0,5 cm sügavusele (külvinorm 0,5...2 g/m²), tärkavad 2 nädala jooksul. ● Istutatakse kasvukohale mais peale öökülmade
Nimi ja pilt Iseloomustus Kasvukoht Kasvatamine Kasutamine Aedmajoraan Huulõieline. Püstise või tõusva, neljakandilise Vajab päikselist Põhjapiirkonnas tulebtaimi ette Õitsemise algul kogutud haruneva varrega. Kasvab umbes 25 cm sooja kohta, kasvatades. Seemned külvatakse ürti kasutatakse värskelt ja kõrguseks. Väikesed vastakad lehed on ovaalsed viljakat ja aprilli alguses . Majoraani seemned kuivatatult kala, suppide, ja viltjaskarvased. Taimed rohekashallid. Okste huumusrikast on väga väikesed, nad ei vaja liha ja kastmete tipus asuvad väikesed harunenud õisikud. Õied mulda. külvivagu, piisab mullapinnal maitsestamiseks. pisikesed, määrdun
Liik Ladinakeelne nimetus 1 Brassica oleracea var. capitata f. alba 2 Brassica oleracea var. capitata f. rubra 3 Brassica oleracea var. botrytis 4 Brassica oleracea var. gemmifera 5 Brassica rapa subsp. pekinensis 6 Brassica oleracea var. sabellica 7 Brassica oleracea var. italica 8 Brassica oleracea var. gongylodes 9 Brassica oleracea var. Acephala 10 Pisum sativum 11 Lactuca sativa L. 12 Allium cepa 13 Allium schoenoprasum 14 Allium porrum 15 Allium sativum 16 Rheum rhaponticum 17 Scorzonera hispanica 18 Petroselinum crispum 19 Apium graveolens 20 Armoracia rusticana 21 Helianthus tuberosus 22 Solanum tuberosum 23 Raphanus sativus 24 Raphanus sativus var. sativus 25 Anethum graveolens 26 Cynara scolymus 27 Capsicum annuum 28 Cucurbita pepo 29 B
TOIDUAINETE ÕPETUS Maitsetaimed Meliss Meliss pikendab noorust Vanas Kreekas kasvatati melissi kui meetaime, tema õitest saadud mesi on maitsev ja erilise ravijõuga. Ka kreeka keelest tuletatud botaaniline nimetus melissa tähendab meenaudingut, meelõbu. Melissi lehed on rikkad mõru- ja parkainete, orgaaniliste hapete ja vitamiinide poolest. Ravimtaime teevad temast eeterlikud õlid, lehtedes on neid 0,2-0,5%, mille koosluses on tsitraal, tsitronellool, linalool, heraniool. Meliss on veel avastamata maailm, arvatakse olevat veel 5-10% avastamata aineid, kuid nende mõju on juba meditsiinis teada. Melissi lehed on rikkad C-vitamiini poolest (100-180 mg%), leidub karotinoide, mikroelemente. Õitsemise ajal ja pärast õitsemist toimeainete koostis muutub, lõhn ja maitse muutuvad ebameeldivaks Meliss ravimtaimena Melissil on palju häid omadusi
Tervislik toitumine on lahutamatult seotud maitsetaimedega. Antud referaadis saame ülevaate maitsetaimest mis on üks paljudest maitsetaimedest, mida me oma igapäevases elus kasutame. Köömen on üks vanemaid maitsetaimi, mille seemneid on leitud juba kiviaegsete inimasustuste juurest. 3 Botaaniline ja bioloogiline iseloomustus Botaaniliselt on tegu sarikaliste sugukonna taimega. Köömen on kaheaastane maitse- ja ravimtaim. Kõrgus on umbes 30-60 cm Harilik köömen on üllatavalt ulatusliku areaaliga, kasvades looduslikult kogu Euraasias. 30 liigi hulgas leidub köömneid, kes asustavad ka troopikamaid. Juba Pliniuse ajast on köömnetaime ja tema vilju hinnatud vürtsise lõhna tõttu. Köömne sugulastest on tuntumad porgand, till, aniis, petersell, seller ja leeskputk. Tuhandeid aastaid on inimene osanud kasutada kööment kui toidu- ja ravimtaime. Köömen pärineb Euroopa ja Aasia põhja- ning
3)Faktid piparmündist 4)Kokkuvõte 5)Kasutatud allikad Sissejuhatus Piparmünt kannab ladina keeles nime Mentha x piperita L. ning kuulub huulõieliste sugukonda. Pärit on see meile laialt tuntud taim aga kaugelt Aasiast – Hiinast ja Jaapanist, kuigi antud hetkel on taime suurim tarbija hoopiski Inglismaa, mistõttu vahel ekslikult peetakse seda ka piparmündi kodumaaks. Selle taime jälgi olevat Vana-Egiptusest leitud juba 1600 aastat eKr, ka Vana-Kreekas oli piparmünt tuntud maitse- ja ravimtaim. Piparmünt Kõige tavalisem piparmünt on vesimündi (Mentha aquatica L.) ja rohemündi (Mentha spicata L.) hübriid. Eestis kasvatatakse seda kultuurtaimena.Rohkete maa-aluste ja –pealsetevõsunditega taim kasvab enamasti 30cm, aga vahel ka lausa üle poole meetri kõrguseks. Sel on kandilised ja tihedalt lehistunud lehed, mis on varrel vastakad, piklikud ja hambulise servaga.
Mitmeaastane kuni 1,5m kõrgune Kõige sagedam dekoratiivtaim eostaim. sõnajalalistest. Pehmed ja suvehaljad lehed asetsevad korrapärase lehtrina. Eosed valmivad juulist septembrini. Viljakas muld. Kasvavad varjukates kohtades jõgede ja ojade kallastel ning metsades. Harilik kanarbik (Calluna vulgaris) Sugukond: kanarbikulised (Ericaceae) Mitmeaastane igihaljas 1060cm Kasutatakse söödana, ravim ja kõrgune kääbuspõõsas. meetaimena. Eluiga kuni 22 aastat. Väga väikesed lehed. Õitseb juuli lõpust septembri alguseni. Õied on lillakad ja väga nektaririkkad. Viljad valmivad septembris. Valguslembene. Vajab kuiva happelist mulda. Liivastel aladel sobib iluaedadesse, aretatud rohkesti kultuursorte. Harilik kopsurohi (Pulmonaria officinalis) Sugukond: karelehelised (Boraginaceae) Mitmeaastane puhmikutena kasvav Nakatub kergesti jahukastesse.
Kõik kommentaarid