Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Maateadus

Maateadus ehk maateadused ehk geoteadus ehk geoteadused on Maad uurivate teadusharude kompleks, mis uurib erinevaid geosfääre
Kategooriad
Faile
Atmosfäärihügieen ja saastelevi - Tartu Ülikool
3
Geoloogia ja hüdrogeoloogia -
4
Haljasalade rajamine - Kutsekool
5
Haljastus - Eesti Maaülikool
3
Hüdroloogia - Tartu Ülikool
1
Hüdroloogia - Eesti Maaülikool
11
Hüdromeetria - Eesti Maaülikool
2
Hüdrometeoroloogia - Eesti Mereakadeemia
8
Hüdrugeoloogia - Tallinna Tehnikakõrgkool
1
Infotehnoloogia geodeesias - Eesti Maaülikool
1
Kompa - Eesti Maaülikool
2
Kõrgem geodeesia 1 - Tallinna Tehnikakõrgkool
6
Loodusressursside andmebaasid - Eesti Maaülikool
1
Loodusvarade kasutamise ökonoomika - Eesti Maaülikool
2
Lõhketööd - Tallinna Tehnikaülikool
1
Maakasutuse planeerimise põhikursus - Eesti Maaülikool
4
Maakataster ja maainfosüsteemid - Eesti Maaülikool
2
Maakorralduse ajalugu - Eesti Maaülikool
4
Maamõõtmise alused - Eesti Maaülikool
13
Maastiku kujundamine - Akadeemiline
1
Maastikuhooldus - Eesti Maaülikool
6
Maastikuteadus - Tallinna Ülikool
5
Maastikuökoloogia - Tallinna Tehnikaülikool
4
Maateadus - Tallinna Ülikool
4
Maateadus - Eesti Maaülikool
18
Maateadus - Akadeemiline
4
Maateadus - Tartu Ülikool
26
Meteoroloogia ja klimatoloogia alused - Tartu Ülikool
6
Meteoroloogiliste vaatluste meetodid - Eesti Mereakadeemia
3
Metroloogia ja mõõtetehnika - Akadeemiline
2
Mullateadus - Eesti Maaülikool
54
Mullateadus - Kutsekool
8
Mullateaduse alused - Tartu Ülikool
9
Mullatööd - Akadeemiline
2
Mäedisain - Tallinna Tehnikaülikool
1
Mäemajandus ja projekt -
4
Paekursus - Tallinna Tehnikakõrgkool
1
Pärandkooslused - Eesti Maaülikool
4
Rakendushüdroloogia ja hüdromeetria -
1
Tasandustööd - Kutsekool
2
Topograafia - Eesti Maaülikool
2


Kategooria maateadus populaarseimad õppematerjalid

1. Päikesesüsteemi tekke nebulaarhüpoteesi olemus ning Maa oletatav vanus? Maa oletatav vanus on ~4,6 miljardit aastat. Nebulaarhüpotees: Umbes 5 miljardit aastat tagasi iseseisvus ning alustas kokkutõmbumist meie Päikesesüsteemi aluseks saanud tähtedevaheline difuusne ning aeglaselt pöörlev pilv. Pilve kokkutõmbumine suurendas pilve sisemuses asuvate osakese kiirust, mille tõttu suurenes kogu pilve pöörlemiskiirus ning ta omandas lapiku kuju. Gravitatsioonijõu mõjul pilve tsentrumisse koonduv aines pressiti ainese enese raskuse tulemusena üha rohkem kokku. Tihedamaks ja kuumemaks muutuva ainese temperatuur tõusis kümnete miljonite kraadideni ja pilve sisemuses algasid termotuumareaktsioonid (moodustus protopäike). Reaktsioonil vabanev mass muudetakse soojusenergiaks, mis ongi päikeseenergia aluseks. Osa esialgse pilve ainesest jäi protopäikesest eemale, ümbritsedes seda gaasi ning tolmu ketastena, millest moodustusid hilisema ar
MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: ? geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest ? meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest ? klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist ? hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest ? okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu ? mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu ? biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust ? paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus ? maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes Kõigi maateaduste harudega on oluliselt seotud ka
Maateadus Geoid- maakuju m
KORDAMISKÜSIMUSED: ÜLDMAATEADUS Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad? Parasvöötme õhumass on õhumass, mis kujuneb paraslaiuskraadidel. Päikesekiirte languse nurk muutub aasta jooksul, sellepärast on talvel parasvöötme õhumass külm ja suvel soe. Õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. Parasvöötme mandriline õhumass on kuiv, parasvöötme mereline õhumass aga niiske. Passaattuuled puhuvad õhumassi põhjapoolkeral kirdest edela suunas. Samuti on õhumasside liikumine mõjutatud Coriolisie jõust. 2. Atmosfääri tsirkulatsiooni roll Maa soojusbilansi ühtlustamisel. Atmosfääri ja maailmamere tsirkulatsioon on olulised soojuse ja niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilansi seisukohast. 3. Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled? Maa pöörlemisest (Coriolise jõust) tulenev kõrvalekalle sirgjo
KORDAMISKÜSIMUSED: ÜLDMAATEADUS https://quizlet.com/254983658/maateadus-flash-cards/ Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad? Põhjapoolkeral puhuvad kirdest edela suunas (kirdepassaadid) vikipeedia ütleb nii idk: Kliimavöötmele on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu mandrite lääneosad on sademeterikkamad. Euraasia idaosas puhuvad mussoonid. 2. Atmosfääri tsirkulatsiooni roll Maa soojusbilansi ühtlustamisel. Soojuse ja niiskuse globaalne jaotus. Maa atmosfäär kaitseb elu maal päikese ultraviolettkiirguse UV eest ning ühtlustab maapinna päevaseid ja öiseid temperatuurikõikumisi. 3. Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled? Passaattuuled on kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tugevad tuuled. Kolmekümnendatel laiuskraadidel tekib kõrgrõhuala, aga ekvaator


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun