Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Maailmapilt enne Esimest maailmasõda (5)

4 HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Maailmapilt enne Esimest maailmasõda #1 Maailmapilt enne Esimest maailmasõda #2 Maailmapilt enne Esimest maailmasõda #3 Maailmapilt enne Esimest maailmasõda #4 Maailmapilt enne Esimest maailmasõda #5 Maailmapilt enne Esimest maailmasõda #6 Maailmapilt enne Esimest maailmasõda #7 Maailmapilt enne Esimest maailmasõda #8 Maailmapilt enne Esimest maailmasõda #9 Maailmapilt enne Esimest maailmasõda #10
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 119 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mariette Vilgo Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
19
docx

AJALUGU: I ja II maailmasõda

Üldiselt paranes tööliste olukord Lääne-Euroopas ­ tööliste parem organiseerumine võitluseks oma õiguste eest ning sotsiaaldemokraatlike ideede laiem levik Suuremat tähelepanu pöörati töötaja oskustele, tekkisid oskustöölised Töölistele loodi paremas töö- ja elutingimused IMERIALISMIAJASTU Maailm jõudis imerialismiajastusse 19. saj lõpul Nimetus tuleb impeeriumitest (suurriikidest) ­ suurriikide ajastu ehk imerialismiajastu Imperialism ­ riiklik poliitika, mille eesmärgiks oli juurde saada territooriume, kolooniaid ning saavutada teiste riikide üle poliitiline või majanduslik kontroll 19. saj II poolel suurte rahvusriikide tekkimine: Itaalia 1870, Saksamaa 1871 Sovinism ­ marurahvuslus, imerialismi 1 põhijooni, mingi inimgrupi üleolekut pooldav mõtteviis (peetakse oma rahvust teistest paremaks, ei arvestata teiste rahvustega) Suuremad emamaad kaardil:

Ajalugu
thumbnail
6
docx

Maailma suurriigid enne esimest maailmasõda

MAAILMA SUURRIIGID ENNE ESIMEST MAAILMASÕDA 1. AMEERIKA ÜHENDRIIGID KIIRE MAJANDUSARENG. VÕITLUS TRUSTIDEGA. 19. saj. lõpul jõudis kapitalism USA-s imperialismistaadiumisse. Jätkus tootmise ja kapitali kontsentratsioon, mille tulemusel kujunesid monopoolsed hiigelettevõtted - trustid. Need püüdsid enda kätte haarata kogu tootmisala või koguni tervet majandusharu. Trustides kaotasid ettevõtted oma iseseisvuse, alludes ühtsele juhtimisele. Ägedas konkurentsivõitluses, kus väiksemad ja nõrgemad firmad laostati suuremate poolt, kerkisid esile võimsad monopolistlikud koondised: 1."STANDARD OIL COMPANY," mille 1870. a. oli asutanud J. D. Rockefeller ja mis allutas endale peaaegu kõik teised USA naftakompaniid. Talle kuulus kümneid tuhandeid kilomeetreid naftajuhtmeid, sadu ookeanilaevu, ladusid, dokke jne. Ka kuulus Rockefellerile hiigelpank. 2."UNITED STATES

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Maailm enne esimest maailmasõda

Maailm 20.sajandi algul IMPERIALISMIAJASTU JA ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED Imperialismiajastu 19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Eelneval sajandil levis jõudsalt rahvuslus ja tekkisid uued, mõjukad rahvusriigid nt. Saksamaa ja Itaalia. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, kui sajandi teisel poolel hakkas suuremate rahvuste hulgas tõusma sovinism e. marurahvuslus. See tähendas, et enda rahvust peeti paremaks kui teisi. See andis tõuke imperialismile e. suurriikide püüdele saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele sooviti suurendada ka majanduslikku mõjuvõimu. Nii muudeti vähem arenenud maad 19.sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka turuks. Suurriigid põhjendasid oma käitumist Euroopa tsivilisatsiooni levitamisega. Kuna nende arust oli selline ühiskondlik ning poliitiline kord ­ isikuvabadus, e

Ajalugu
thumbnail
14
docx

Maailm enne maailmasoõda

1. MAAILM ENNE MAAILMASÕDA (20 SAJ. ALGUS) Maailm oli tugevalt Euroopa keskne. Suur osa maailmast jaotatud Euroopa riikide kolooniate vahel. Lääs dikteeris oma tahet kõikjale (läänelikud tarbeesemed, rõivad jne). Naisõiguslased ehk sufrazetid (sai alguse 19nda sajandi lõpul Suurbritannias ja Ühendriikides. Peamine eesmärk oli võidelda naiste hääleõiguste eest) Soome kehtestas kõigepealt Valimisõigused. Vastased jagasid naisõiguslasi naeruvääristavaid plakateid, et neid rünnata. Proktsionism: majanduspoliitika, mis kaitseb siseturgu välisfirmade eest. Positiivsusele lisaks esines pessimismi, üheks avalduseks oli antisemitism - juudivastasuse tugevnemine. Theodor Herzl rajas sionistliku - juudirahvusluse liikumise 2. TEHNIKA JA MAAILMAMAJANDUSE ARENG 20 SAJ. ALGUL Teadus: Teadlased hakkasid otsima organismi pärilike omaduste materjaalseid kandjad (alus geneetikale). Saksa füüsik Max Plan

Ajalugu
thumbnail
89
doc

Ajalugu

1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alu

Ajalugu
thumbnail
26
doc

MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA

MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid

Ajalugu
thumbnail
26
doc

Maailm pärast teist maailmasõda

MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid

Ajalugu
thumbnail
26
doc

Maailm Pärast Teist Maailmasõda

MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid

Ajalugu



Lisainfo

1) Imperialism 1870-1914
2) Imperialistlikud riigid
- USA
- Saksamaa
- Prantsusmaa
- Inglismaa
- Venemaa
3) Kriisid enne I MS
- Blokkide kujunemine (Kolmikliit ja Entente)
- Kriisid Balkanil
- Saksamaa sõjaplaan


Kommentaarid (5)

Dolores007 profiilipilt
Dolores007: polnud küll see mida mul vaja oli, kuid muidu väga hea
22:19 26-09-2011
roberta66 profiilipilt
roberta66: Väga põhjalik ja hästi koostatud töö!
19:50 27-03-2010
Ranquin profiilipilt
Ranquin: väga hüva materjal!
21:42 16-09-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun