Tooraine tuli kolooniatest, järelikult oli toodang konkurentsivõimelisem. · Nael devalveeriti. · Kehtestati kaitsetollid kogu Briti impeeriumile. (piirati teistest riikidest sissevedu) Briti impeeriumis elas tol ajal ¼ rahvastikust, mis moodustas suure turu. Inglismaal puudus aga stiimul konkurentsivõimet suurendada. Sisepoliitikas oli olukord selline, kus valida said mehed alates 21. eluaastast ja naised 30. Inglismaal oli Tööerakond ehk Leiboristlik partei. Kuna valijaskond suurenes tööliste arvelt, siis leiboristide osatähtsus tõusis ning nad tõrjusid kõrvale ühe varasema suurema partei Liberaalid. Pärast I MS on olulised konservatiivid ja leiboristid. Iirimaal oli puhkemas kodusõda autonoomia pärast. Kuna puhkes I MS, siis autonoomiaseaduse rakendamine lükkas edasi ka kodusõda. Toimus ka Lihavõttemäss, mis suruti inglaste poolt maha. 1818 toimusid Iirimaal parlamendivalimised
Kõige ägedamaks läks vastasseis Prantsusmaal, kus tudengite rahutused Pariisis 1968 mais viisid tänavalahingute ja kodusõjasarnase olukorrani. Prantsusmaa president C. de Gauelle (1959-1969) vastas sellele parlamendi laialisaatmise ja vägede koondamisega ümber pealinna. Pingeline olukord riigis normaliseerus alles pärast palkade tõstmist. 1970.aastatel olid enamikus Lääne- Euroopa riikides võimul sotsiaaldemokraadid (nt Saksamaa Liitvabariigis 1969-1982; Suurbritannias Tööerakond 1964-1970 ja 1974-1979), kelle poliitikat iseloomustas riigi osa suurendamine majanduses ja sotsiaaltoetuste kasv. 1970.aastatel tabas peaaegu kõiki demokraatlikke lääneriike majanduslik langus või majanduse kasvutempo pidurdumine. Selle põhjuseks oli eeskätt naftahindade järsk kasv ja rahanduskriis ning osades riikides ka liigsed kulutused sotsiaalabile. 1980.aastatel toimus demokraatlike lääneriikide poliitikas pööre paremale. Sellele aitasid
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid
Nõo Reaalgümnaasium Liina Sõrmus 12.c INDIA PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA Referaat Juhendaja Ege Lepa Nõo 2016 Sissejuhatus Riik, mis India on peale Teist maailmasõda teinud kiire arengu. India on olnud sõjajalal mitme riigiga, õnneks pole sõjad olnud väga verised. Käesolevas referaadis on kaetud India Rahvavabariigi ajalugu alates selle iseseisvaks saamisest 1947. aastal. Töö kirjutamiseks kulus umbes üks päev. See oli ka nii kavandatud. Peamine allikas töö koostamisel oli raamat „Lõuna- ja Kagu-Aasia pärast II maailmasõda“. India pärast Teist maailmasõda 18. juulil 1947 võttis Suurbritannia parlament vastu India sõltumatuse akti, mis oli uuele olukorrale kohandatud 1935. aasta India valitsemise akt. Nii India kui Pakistani iseseisvuse väljakuulutamine planeeriti 14. või 15. augustile 1947. aastal. Vahepealse kuu jooksul jo
Maailma majandus pärast II maailmasõda. Peale II ms lõppu toimus maailma majanduses selge diferentseerumine: 1. I maailm - arenenud tööstusriigid - turumajandus, põllumajanduse ja tööstuse kõrge tase. 1961.a. moodustasid arenenud tööstusriigid Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni - OECD, kuhu kuulub 24 arenenud tööstusriiki - G-24. 2. Teine maailm e. sotsialismileer - plaanimajandus, kogu toomine riigistatud, põllumajanduse kollektiviseerimine, majanduse juhtimine tsentraliseeritud. 3. Kolmas maailm e. arengumaad * Tööstuse ja põllumajanduse madal arengutase * monokultuursus ja orienteeritus toorme väljaveole * madal elatustase ja rikka eliidi ning rahvahulkade suur varanduslik diferentseeritus. Kujunesid välja peamised rahvusvahelised majanduslikud institutsioonid. 1945 IMF - Rahvusvaheline valuutafond. Eesmärgiks tagada rahvuslike valuutade
India Rahvavabariik pärast II maailmasõda Sissejuhatus Rahvaarvult teine riik maailmas saavutas iseseisvuse 1947. aastal. India piirneb Araabia mere, India ookeani ning Bengali lahega. Põhjaosas on Karakorami ning Himaalaja enam kui 8000 m kõrgused mäeahelikud, kõrgeim tipp on Nanda Devi (7816 m). Mägialadest lõunas asuvad madalikud: Gangese madalik; Induse madalikust jääb Indiasse ainult kirdeosa; Gangese ning Brahmaputra suudmealal asuv Bengali madalik, millest Indiasse jääb ainult lääneosa ning mererannikul paiknev Assami madalik. Maa kesk- ja lõunaosa asub Dekkani kiltmaal, mille lääneserval kerkivad järsult Lääne-Ghatid, idaserval aga Ida-Ghatid. Mägede jalamil paikneb läänes Malabari ja idas Koromandeli rannikumadalik. Maavarasid on palju (kivisüsi, nafta, maagaas, rauamaak, mangaan, boksiit, vilgukivi, värviliste metallide maagid, kuld, teemandid). Areneva ja kaasaegseks muutuva rasketööstuse (rauame
Autori kodulehekülg www.abiks.pri.ee
Kõik kommentaarid