Maailm enne esimest maailmasõda (6)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Maailm I maailmasõja eel

Maailm I maailmasõja eel 1. Perioodi üldiseloomustus 19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Eelneval sajandil levis jõudsalt rahvuslus ja tekkisid uued, mõjukad rahvusriigid nt. Saksamaa ja Itaalia. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, kui sajandi teisel poolel hakkas suuremate rahvuste hulgas tõusma sovinism e. marurahvuslus. See tähendas, et enda rahvust peeti paremaks kui teisi. See andis tõuke imperialismile e. suurriikide püüdele saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas

Ajalugu

4

doc

Maailm ja Eesti XX sajandi alguses

Maailm ja Eesti XX sajandi alguses 1. IMPERIALISMIAJASTU JA ÜHISKOND 19. saj teisel poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See omakorda andis teretulnud õigustuse imperialismile ­ suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. 1905. a eraldus Norra rahumeelselt Rootsist. Saksamaal ja Venemaal kasutati rahvuste enesemääramisõiguste vastu aktiivset ümberrahvastamispoliitikat, Inglismaa üritas relvajõul maha suruda rahvuslikku vastupanuliikumist Iirimaal. Kõige leebemalt käituti erinevate rahvustega Austria-Ungaris, kus neile anti piiratud autonoomia. 1914. aastal elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Koloniaalvallutusteks sobivate maade otsa saamine teravdas vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Eriti oli sellest huvitatud Saksamaa. Kõige suuremad

Ajalugu

8

docx

Ühiskondlikud olud 20. sajandi algul

isevalitseja, Poola kuningas, Soome suurvürst) Demokraatlike vabaduste puudumine tekitas alamates rahulolematust Riigi rahvusvahelise positsiooni tugevdamiseks ja sisepingete maandamiseks üritas Venemaa jätkata oma traditsioonilist agressiivset välispoliitikat Vene-Jaapani sõda 1904-1905 - Venemaa kaotus (Vene laevastik purustati ja Venemaa kaotas Kvantungi (Guangdong) poolsaarel Port Arturi mereväebaasi) - Jaapanist saab tööstusriik - Esimest korda ajaloos sai Euroopa riik lüüa mitte-Euroopa riigilt Puhkes 1905. aasta revolutsioon, mis algas Verise pühapäevaga 9. jaanuaril. Sellele järgnesid rahutused. Oktoobris üldstreik. 17.okt. Manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadus rahvaesinduse ­ Riigiduuma valimised . Aalgas erakondade moodustamine Detsembris Moskvas ülestõus, mis suruti veriselt maha, järgnesid ka vastuhakud sõjaväes

Ajalugu

7

doc

Maailm 20. sajandi algul

Maailm 20. Sajandi algul Imperialismiajastu Sovinism e marurahvuslus- Oma rahvuse teistest paremaks pidamine. Kuulus suurtele rahvustele. Imperialism ­ Suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas Suurriigid põhjendasid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi

Ajalugu

2

doc

Imperialismiajastu ja ühiskond

Imperialismiajastu ja ühiskond ­ 19.sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. 19.sajandi teisel poolel tõstis suuremaste rahvaste pead svoinism e. Marurahvuslus. Imperialismile ­ suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. 20.sajandi alguseks oligi peaegu kogumaailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. Norra rahumeelne erladumine Rootsist 1905.aastal. 1914.aastal elas 56%

Ajalugu

4

odt

Maailm 20.sajandi algul

Imperialism- suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas, selline riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas, majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Euroopa tsivilisastsioon- juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna, iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peet imittetsiviliseerituks ning mahajäätuks. 20.sajandi alguseks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks, peale euroopa riikide (ka Venemaa) oli maailmas veel vaid kaks tõelist suurvõimu- Ameerika ja Jaapan. Koloniaalimpeeriumide teke- imperialismi lahutamatuks osaks, 1914. elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades.Aafrika pakkus suurt huvi Euroopa riikidele- 1900. aastaks oli 90,4% Aafrikast Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia, Itaalia, Portugali ja Hispaania valduses,

Ajalugu

4

doc

Kordamine - imperalism

*rahvusvahelise liikumise elavnemine Tehnika areng saj. algul ja maailmamajanduse olukord 1)Henry Ford käivitas oma autotehases esimesed konveierid- pani alus konveieril tootmisele, mis kiirendas ning muutis tootmise odavamaks. Lennunduse areng. Zeppelini õhulaev ja katsed lennukitega. Sidevahendite areng. 1895.a jõudis eetrisse esimene raadiosaade ning 1901 saatis Marconi juba raadiosignaali üle Atlandi. 2)Majanduse areng oli kiirem, samas aga ka ebaühtlasem kui kunagi varem. Maailm globaliseerus- riigid olid üksteisest üha enam sõltuvuses. Pikka aega oli maj. arengus esikohal Inglismaa, kuid 20. saj. algul hakkasid talle järle jõudma USA ja Saksamaa. Majanduse ebaühtlane reng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni. Sõjalised blokid KOLMIKLIIT- Saksamaa (1879), Austria-Ungari (1879), Itaalia (1882), Türgi ja Bulgaaria (1915) Eesmärgid: Saksamaa: *soovis uusi kolooniaid haarata, *Prantsusmaa purustamine, et kehtestada

Ajalugu

16

docx

Imperialism, tehnoloogia areng, rahvuvahelised suhted, Balkani püssirohukelder

Table of Contents 1.Imperialismiajastu 3 1.1 Kolooniaimpeeriumite teke 4 2. Tehnoloogia ja majanduse areng 5 2.1 Maailmamajanduse areng 5 3. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul 6 4. Balkani püssirohukelder…………………………………………7 5.Allikad……………………………………………………………8 2 1. Imperialismiajastu 19. sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead šovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud

Ajalugu

Kommentaarid (6)