Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MRP ja Eesti, baaside leping, Eesti okupeerimine. (6)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks sai riigipööre võimalikuks?
  • Miks see ebaõnnestus kas üritamisel oli üldse mõtet?
  • Miks ebaõnnestus taastada EV?

Lõik failist

Kordamine. Eesti Teises maailmasõjas


  • MRP ja Eesti. Baltisakslaste ümberasumine Saksamaale.
    23. augustil kirjutati Saksamaa ja Venemaa vahel alla MRP- le. Selle lepingu lisaprotokolliga jagati kahe suurriigi vahel ära ka Ida-Euroopa: Venemaale pidi minema Ida- Poola, Soome, eest,Läti ,Bessaraabia; Saksamaale jäid Lääne-Poola ja Leedu.
    Ka eesti levisid kuulujutud MRP lisaprotokolli kohta, kuid neid eelistati mitte uskuda .
    Eesti siseelus kujunes baaside ajal oluliseks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. 6. oktoobril 1939. aastal mainis Hitler oma kõnes, et Ida- ja Kesk- Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale ning järgneva seitsme kuuda lahkuski Eestist 12 660 baltisakslast liskas sellele ka tuhatkond eesti soost kadakasakslast. Seega lakkas baltisaksa rahvusgrupp üldse olemast.
    2. Baaside leping: „Orzeli” juhtum; santaaž „Metallistiga”, lepingu sisu; kas lepingu sõlmimine oli õige tegu? Eesti avalik arvamus lepingust.
    Baaside
  • MRP ja Eesti-baaside leping-Eesti okupeerimine #1 MRP ja Eesti-baaside leping-Eesti okupeerimine #2 MRP ja Eesti-baaside leping-Eesti okupeerimine #3 MRP ja Eesti-baaside leping-Eesti okupeerimine #4 MRP ja Eesti-baaside leping-Eesti okupeerimine #5 MRP ja Eesti-baaside leping-Eesti okupeerimine #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-04-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 350 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Getu881103 Õppematerjali autor
    MRP ja Eesti; baaside leping; Eesti okupeerimine. „Narva diktaat.”; 3. 21. juuni 1940. a riigipööre, selle iseloomulikud jooned; uue valitsuse moodustamine; ümberkorraldused majanduses ja kultuuris; Repressioonid 1940.-1941.a.; Teise maailmasõja tagajärjed.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    8
    doc

    Eesti Teises maailmasõjas - iseseisvuse kaotamine

    Kordamine. Eesti Teises maailmasõjas 1. MRP ja Eesti. Baltisakslaste ümberasumine Saksamaale. Baltisakslaste ümberasumine on saksa rahvusest isikute ümberasumisele pärast 23. augustil 1939 Saksa Kolmanda Riigi ja NSV Liidu vahelise Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist pakti alusel NSV liidu mõjusfääri jäävatest riikidest (Eesti, Läti, Leedu) ja samuti ka Itaaliast ning NSV Liidust aastatel 1939-1941. Tagajärg Eestile : · Oktoobrist 1939. kuni maini 1940 lahkus Eestist ca 14 000 saksa rahvusest ning ka

    Ajalugu
    thumbnail
    9
    doc

    Eesti II maailmasõja ajal

    Ennekõike soovis Moskva vabadust viia Punaarmee nendele aladele. Kuigi väikeriigid olid vastu, nõustusid briti ja prantslased Kremli soove arvestama. Läbirääkimistega samal ajal lähenes Moskva vargsi Berliinile. 23. augustil 1939 kirjutasid NSVL ja Saksamaa alla mittekallaletungi lepingule (MRP). MRP salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa. Vene huvisfääri läksid: Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia. Saksamaale jäid: ülejäänud Poola alad, Leedu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSVL ja Saksamaa sõpruse- ja piirileping (Leedu NSVL-le). MRP tegi NSVL-st ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1. septembril tungisid Saksa väed Poolasse, 17. septembril ründas Poolt ka Punaarmee. Poola jagamist tähistas Wehrmacht´i ja Punaarmee ühine võiduparaad. Saksamaa kallaletung Poolale tähistas II MS algust. Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid 3

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    doc

    Eesti Ajalugu 1939-1944

    EESTI 1939 - 1944 Baaside aeg Oktoobris 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja Nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised. 12. oktoobril saabusid Tallinna sadamasse 3 vene miinilaeva, millele peagi järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss algas 18. oktoobril. Esialgu paigutati Eestisse 14 000 punaväelast, 337 soomusmasinat ning 255 sõjalennukit koos personaliga. Punaväelased elasid kinnistel territooriumidel, nende liikumisvõimalused olid piiratud ning suhtlemine eestlastega pea olematu.

    Ajalugu
    thumbnail
    8
    docx

    Eesti ajalugu 1939-1941

    Eesti ajalugu 1939-1941 Eesti Teises maailmasõjas. MRP ­ Molotov-Ribbentropi pakt. 23.augustil 1939.a. kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vljatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla kahe riigi vahelisele mittekallaletungilepingule. Selle salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Poola, Soome, Eesti Läti ja Bessaraabia hilisemalt ka Leedu tunnistati NSV Liidu huvisfääri kuuluvaiks. Saksamaa ostis Baltimaade iseseisvuse hinnang endale võimaluse alustada sõda Poola vastu, kartmata NSV Liidu sekkumist. 1. septembril 1939. a. alanud Saksamaa kallaletung Poolale vallanda Teise maailmasõja. Eesti valitsus säilitas neutraliteedi, vältimaks riigi kaasamist relvakonflikti. Baaside leping. 24. septembril esitas V. Molotov Eesti välisministrile Karl Selterile nõude sõlmida kahe riigi

    Ajalugu
    thumbnail
    5
    doc

    Eesti riik ja rahvas II maailmasõjas

    selle salajasele lisaprotokollile. Salakokkuleppega jagati kogu Ida-Euroopa mõjusfäärideks : Hitler sai vabad käed Läänes, Stalin Soomes, Baltimaades ja Bessaraabias. Poola otsustati omavahel poolitada. Lepiti kokku ka Nõukogude majandusabis Saksamaale, ilma milleta poleks viimane suutnud inglaste-prantslastega sõdida. 1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolale kallale ja algas II maailmasõda. …JA EESTI Eesti juhtkond tunnetas idast lähenevat ohtu. Et Lääne-Euroopa demokraatlikelt suurriikidelt ja Skandinaaviamaadelt polnud Punaarmee agressiooni korral abi oodata, kalduti 1930-ndate aastate teisel poolel nägema Saksamaas ainsat reaalset vastukaalu Nõukogude Liidule (samas jäi avalik arvamus valdavalt Saksa-vastaseks). See oli lühinägelik, loodeti jõudude tasakaalu püsimisele Moskva ja Berliini vahel ega suudetud ette näha viimaste kokkulepet meie endi arvel

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    doc

    Eesti Teises maailmasõjas

    1) Iseseisvuse kaotamine 23.aug. 1939 MRP- Saksamaa ja NSVLi vahel, vastastikuse abistamise leping. Lisatud oli salaprotokoll, kus jagati omavahel Euroopa, selle tulemusena sattus Eesti NSVLi mõjusfääri ja oli hiljem NSVLI poolt okupeeritud. Baasideajastu- septembris nõudis Moskva Eestilt vastastikuse abistamise pakti, mille tulemusena loodi punaarmee baasid Eestis. Umsiedlung ­ 1939. aastal kutsus Hitler Ida-Euroopas elavaid sakslasi Saksamaale tagasi, mille tulemusena lahkus Eestist enamus baltisakslaseid. Ultimaatum- esitati Baltimaadele NSVLi poolt, mille kohaselt nõuti täiendavate osade lubamist maale ja Nõukogude-meelse valitsuse moodustamist. Eesti nõustus

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    doc

    Teine maailmasõda - 1. september 1939 – 2. september 1945

    2) Nõukogude Liidu sõjategevus: 1939. aasta novembrist 1940. aasta märtsini peeti Nõukogude Liidu ja Soome vahel Talvesõda. Sõda alustas Nõukogude Liit. Sõja tulemusel loovutas Soome alasid Nõukogude Liidule, kuid säilitas iseseisvuse. *** Sõjategevus kandus ka Põhja-Aafrikasse, kus kulges vahelduva eduga. Vastamisi olid: Saksamaa Inglismaa Itaalia III Eesti 1939-1941 Kordamiseks: · MRP lisaprotokolliga 23. aug. 1939 läks Eesti NSVLi mõjusfääri · 28. sept. 1939 baaside leping NSVLi ja Eesti vahel ­ Eestisse rajati NSVLi sõjaväebaasid ­ baaside ajastu kestis sügisest 1939 kevadeni 1940 · baltisakslased lahkusid Eestist oktoobris 1939 * 16. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit noodi Eestile, milles nõudis: 1) uut valitsust Eestile 2) lisavägede toomist Eestisse

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    doc

    Teine maailmasõda

    1939. aasta novembrist 1940. aasta märtsini peeti Nõukogude Liidu ja Soome vahel Talvesõda. Sõda alustas Nõukogude Liit. Sõja tulemusel loovutas Soome alasid Nõukogude Liidule, kuid säilitas iseseisvuse. *** Sõjategevus kandus ka Põhja-Aafrikasse, kus kulges vahelduva eduga. Vastamisi olid: Saksamaa Inglismaa Itaalia III Eesti 1939-1941 Kordamiseks: · MRP lisaprotokolliga 23. aug. 1939 läks Eesti NSVLi mõjusfääri · 28. sept. 1939 baaside leping NSVLi ja Eesti vahel ­ Eestisse rajati NSVLi sõjaväebaasid ­ baaside ajastu kestis sügisest 1939 kevadeni 1940 · baltisakslased lahkusid Eestist oktoobris 1939 * 16. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit noodi Eestile, milles nõudis: 1) uut valitsust Eestile 2) lisavägede toomist Eestisse

    Ajalugu




    Kommentaarid (6)

    Kerliolen profiilipilt
    Kerliolen: Hea .

    näiteks mina sain küll selle, mida ma otsisin =)
    18:51 08-04-2009
    belladonnakillz profiilipilt
    belladonnakillz: abiks küll, hea materjal, soovitan
    12:13 17-01-2010
    suspiciousgirl profiilipilt
    suspiciousgirl: Aitas palju :)
    00:41 12-05-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun