2. LÜÜRIKA OLEMUS · Lüürika ehk luule: tuleb kahest sõnast (lüüra- muusika, meelika- laul) · Tunnused: - riim - värsid ehk read - stroofid ehk salmid · Jaguneb: - riimiline - vabavärsiline · Riimilise luule põhiteemad: - armastus - loodus - isamaa - mõtteluule · Vabavärsilise luule tunnused: - kõikidel teemadel - võib olla 1 salm - sisaldab emotikone, võõrtähti, numbreid - võib moodustada kujundi · Riimid: - AABB <<< paarisriim - ABAB <<< ristriim - ABBA <<< süliriim 1. silbilised -meesriimid (hai/kai) 2. silbilised -naisriimid (tuli/suli) 3. -ja enam -libisevad riimid (tibima/sebima) homonüümriim - homonüümid kasutatud riimidena puhasriim - 1. täht muu
Luule jaguneb lüüriliseks (hingestatud, emotsionaalseks), eepiliseks (jutustavaks, nt eepos) ja nende vahepealseks-lüroeepiliseks (emotsionaalsus, tunnete ning meeleolude väljendamine on põimitud sündmustest jutustamisega, nt ballaad, värssromaan). Sisu järgi jaotatakse luulet loodus-, armastus-, isamaa-, mõtte-, tundeluuleks jm. Riim-sarnasekõlaliste sõnade kordumine Asendi järgi stroofis jagunevad riimid paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimiks (abab). Rütm-põhineb sõnarõhul ja häälikute pikkusel Värss-luuletuse rida, värsiread jagatud stroofideks Stroof-salm, mida iseloomustab sisuline terviklikkus Vabavärss-ei riimu omavahel, luuleread erineva pikkusega, ei jagune stroofideks Piltluuletus-selline luuletus, mille eesmärk on eelkõige vorm. Luuleridade paigutus lehel kujutab mingit kujundit. See on luuletuse sisuga seotud. Luulezanrid: Haiku-koosneb kolmest värsireast, milles on kokku 17silpti. Esimeses värsireas on 5, teises 7 ja kolmandas 5 silpi. Riim p
1. Mis on lüürika? Lüürika on üks kirjanduse põhiliike, mida iseloomustab kujundlikkus. Alguse sai Antiik- Kreekast 7.saj eKr. Iseloomustab vahetu elamuslikkus autori mõtete, tunnete ja meeleolu eristamisel. Tunnused : riim, rütm, salm. Lüürikat iseloomustab a) seotud kõne b) jagunemine värssideks c) jagunemine stroofideks d) riim, rütm Lüürika lüüra saatel esitatav pala (kunagine tähendus) Riim sarnase kõlaga sõnade kunstkavanduslik kordamine värsirea lõpus Värss kõne rütmiline ühik, mis moodustab luuletuse rea Stroof ehk salm kindlakujuliselt (2,3,4,5 jne kaupa) rühmaks ühendatud värsid. Luuletusi, kus puudub reeglipärane värss, nimetatakse vabavärsilisteks. Vabavärsiline luule ei jagune tavaliselt stroofideks, selles pole kindlat värsimõõtu ega riimi. Kui need omadused siiski esinevad, siis ilma kindla korrata. Lüürilise luule põhilised teemad on armastus, loodus, isamaa. 2. Zanrid Lüürika zanrid on sonett, ball
Lüürika ehk luule. Luulet iseloomustab rütm: Värss luule rida Stroof salm Riim sarnaste sõnade kordus realõpus. A A A A B A B A A B B B B B A C (Ristriim) (Paaris riim) (Süliriim) (Segariim) Vabavärsiline riim on vabavärsiline luuletus, kus puuduvad riimid ja salmid ning read on erineva pikkusega. Luule peamised teemad on: armastus, loodus, kodu, kodumaa, isiku- ja mõtteluule. Lüürika zanrid: Haiku on kolme realine jaapani luuletus, kus esimeses reas on 5 silpi, teises 7 silpi ja kolmandas on 5 silpi. Sonett on luulevorm, mis koosneb 14 värsi reast. Värsid jagunevad salmidesse. Skeem: 4 +
L on tavaliselt 2. Riim samakõlaliste sõnade kunstikavatsuslik kordamine värsi lõpus, sees kirja pandud värsivormis, kuid esineb ka lüürilist proosat ja draamat. või alguses. L on kõige subjektiivsem kirjanduse liik. a) ristriim (abab); b) süliriim (abba); c) paarisriim (aabb); d) lausriim (aaa, Termin ,,lüürika" tekkis 3.saj eKr, lüürika ise oli olemas enne seda. L algus on aaaa); rahvaluules. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast ,,lyra" keelpill, mille saatel laule e) segariim (aaca abbabcc jm esitati. Pikka aega olidki lüürika ja muusika lahutamatult seotud. Antiikajal 1) meesriim (riimuvad 1silbilised sõnad: mees-vees); kujunesid järgmised L zanrid: 2) naisriim (2silbilised sõnad: naine-laine);
+++++ habemein jää. ++ (Juhan Sütiste.) distihhon kahevärsiline stroof. Vt ka stroof. eleegia antiikkirjanduses leinalaul, mis arenedes muutus tõsieluliseks mõtisklevaks luuletuseks. Eleegia sisendab kõrgeid ideaale ja ülev-traagilisi tundeid. Kõiki eleegia liike ühendab üks värsimõõt, eleegiline distihhon, mis koosneb heksameetrist ja pentameetrist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios (7.6. sajand e.Kr) ja Archilochos (umb. 700 645 e.Kr). Tänapäeval lüürika zanr, nukrasisuline, leinameeleoluline luuletus. Eesti kirjanduse parimad eleegiad on saanud ainet autorite isiklikest elamustest, näiteks Anna Haava (18641957) "Ööbiku surm", Karl Eduard Söödi (18621950) "Metsateel", Gustav Suitsu (18831956) "Ühele lapsele". Näiteks: Kaotust kanda kui tulnud on teil oma arguse tõttu, misjaoks tõukate siis taevaste kaela te süü? Eks ise toetanud siis te türannide võimu ja valdust pakkudes teenima end. Orjuses ohkate nüüd. (Solon.)
Oli liige Arbujates 4 Tänulikkus: Miks, algav päev, on argipäev su nimeks? Ma kuulutan su sekundid kõik imeks täis iluehmatust ka täna hommikul. Looming Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. Tõlkis ka Kristjan Jaak Petersoni luulet. I "Tule ja tolmu" periood: Väärtustab hetke, aega, oskus märgata argiseid hetki. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuule armuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Mõni aasta hiljem naturalismi kalduv "Tuuleiil". 1930ndad pikem jutustus "Kõmpa". 1936 "Tolm ja tuli" luule esikkogu. Paistis silma kunstilise küpsusega
Valm- õpetliku sisuga mõistujutt või luuletus, mille tegelasteks on peamiselt loomad, kes kujutavad inimese. Valm naeruvääristab ühiskonna ja inimeste pahesid. Koosneb kahest osast: esimene on jutt ja teine osa on moraal. Poeem- mitmeosaline lüroeepiline teos, sisult jutustus kuid vormilt luuletus. Eeposest on ta vormilt vabam ja mahult väikesem. Tegelased poeemis on erakordsed ja/või romantilised kangelased, kes elavad läbi nn. hingelise seisundi. Sonett-vaga vana luulezanr, mis tekkis Itaalias 13 saj. Ajapikku jagunes ta kolmeks: Itaalia, Prantsuse ja Inglise. Sonetis on 14 värsirida, ta jaguneb sisult kaheks: nelikutes esitatakse teema, kolmikutes on kõrvalteema või lüüriline mõtisklus. Eesti esimese soneti autor on Eisen. Ballaad- sisult jutustus, vormilt luuletus. Tal on dramaatiline süzee ning ta loodi Prantsusmaal. Ballaadi teema on armastus, legendid jm, temas on palju romantilisi kangelasi. Sageli kasutatakse sonetis monolooge. Eestis on sonette kirjutanud M.U
Kõik kommentaarid