Loomade farm

8

doc

Kuressaare Ametikool Hotelli ja restorani teeninduse osakond Kokk Raina Jüris Kp-24 Loomade Farm Juhendaja: Sirje Paakspuu Kuressaare 2007 GEORGE ORWELL 1903-1950 Georg Orwelli nimi ilmus esimest korda 1933aastal raamatul pealkirjaga “Pariisi ja Londoni heidikud”. Varjunime valik oli pigem juhuslik, see lähtus Orwelli jõest Suffolkis, kus autor oli ajutiselt elanud. George Orwell alias Erich Arthur Blair sündis 25. jaanuaril 1903. aastal Motiharis Indias. Tema isa oli Briti koloniaalametnik. Orwell

Kirjandus

9

doc

GEORGE ORWELLI “LOOMADE FARM” KUI TOTALITAARSE NÕUKOGUDE LIIDU MUDEL

Ilmselgelt on märgata, et kirjanik on kasutanud oma farmi loomisel Nõukogude Liidus samal ajal toimunud protsesse. Eelkõige on Orwell Nõukogude Liidu liidritest raamatus kujutanud Stalinit ja ka kogu sündmustik on võetud Stalini-aegses Nõukogude Liidus toimunust. Nõukogude diktaatorit Jossif Stalinit kujutatakse raamatus siga Napoleoni tegelaskujuna. Algselt oli sigadel kavas kommunistliku ideoloogia elluviimine, mis oleks seisnenud ülemaailmses loomade revolutsioonis, hiljem aga muutus sigade eesmärk hoopis teistsuguseks. Peale diktatuuri kehtestamist oli Napoleoni eesmärgiks elada nagu inimene, mis tähendas salajast kapitalismi ja jõhkrat teiste loomade ekspluateerimist võrdse heaoluühiskonna loomise sildi all. Antud töö eesmärgiks on välja tuua võrdlusi totalitaarse Nõukogude Liidu ja Orwelli Loomade farmi vahel. Kas autor on kasutanud ajaloolisi seiku raamatu loomisel?

Eesti keel

9

doc

George Orwell - Loomade farm analüüs

Sündis 25. jaanuaril 1903 Motiharis Indias ja üles kasvanud Inglismaal. Temast sai sotsialist, kes kritiseeris avalikult erinevaid valitsusi idas ja läänes. Erinevalt mõttekaaslastest polnud ta sugugi sisse võetud Nõukogude Liidust ja ei arvanud, et Nõukogude Liit oleks positiivne sotsialistlik ühiskond. 3. Teose tegelaskond Hr. Jones Inimene, kes on farmi algne inimesest peremees ja kelle loomad ära ajavad. Napoleon - Siga, kellest saab peale ületõusu Loomade farmi juht. Tema tegelaskuju põhineb Stalinil. Ta kasutab jõudu (enda poole üles kasvatatud koeri) teiste loomade hirmutamiseks ja oma võimu kindlustamiseks. Ta ei huvitu Loomade farmi heaolust, vaid selle kontrollimisest ja oma võimu all hoidmisest. Tõeline olemus ilmneb, kui korraldab koosolekul hukkamise. Lumipall Siga, kes peale ülestõusu tõuseb esile Napoleoni kõrvale üheks juhi kandidaadiks ja jääb Napoleonile alla. Tegelaskuju põhineb Lev Trotskil.

Kirjandus

5

doc

Loomade farm

Kuressaare Ametikool Karl Org KP 23 George Orwell LOOMADE FARM 1984 "Loomade farm ja 1984" ( sarjast PUNANE RAAMAT ) on Orwelli kõige tuntumad teosed. Ehkki kirjutatud enam kui 50 aasta eest, pole need kaotanud aktuaalsust ja teravust ka 21. sajandi alguses. Totalitaarsed riigid pole tänaseks kuhugi kadunud, meedia abil korraldatav ajupesu on hoopis suuremad mõõtmed omandanud ning Orwelli poliitikloomi või loompoliitikuid võib kohata igal sammul. " Loomade farm" jutustab loomadest, kes ajavad minema farmi omaniku Jonesi ja hakkavad ise oma elu korraldama. Esialgu loodavad nad elada põhimõttel, et kõik loomad on võrdsed, hiljem selgub, et on võrdsemaid loomi, kes hakkavad valitsema teiste nn. tööloomade üle. Kujuneb välja nii töölisklass kui valitsev klass. Teose sisu võib käsitleda kui NSVL ajalugu, revolutsiooni, entusiasmi, millega tolleaegsed inimesed, teoses loomad hakkasid üles ehitama uut elukeskkonda.

Kirjandus

10

pdf

“Loomade farm” George Orwell

"Loomade farm" George Orwell 1. Kus, millal, kui kaua toimub teose tegevus? Teose tegevus toimub kolmekümnendate aastate lõpul ühes Inglismaa karjafarmis. Karjafarm kuulus esialgu Jonesile ja selle nimi oli Karjafarm. Hiljem muutsid loomad farmi nime Loomade farmiks. Tegevus toimus mitme aasta vältel (7-10). 2. Missugune on kujutatav ühiskond teose alguses? Teose alguses ei ole loomad vabad. Vana Major kirjeldab elu järgmiselt: "Meie elu on vilets, täis töörügamist ja üürike. Me sünnime, meile antakse just nii palju süüa, et meil hing sees püsiks, ja need meist, kes seda suudavad, peavad töötama viimase jõuraasuni, ning sedamaid, kui meist enam kasu pole, notitakse meid julmalt maha

Kirjandus