Sedasama on ka kohupiim. Peale toiduaine on kaseiin aga ka ajalooliselt tuntud liimaine. Inimesed on juba mitutuhat aastat teadnud, et lubi ja kohupiim kokkusegatuna annavad väga tugeva värvi sideaine. Selliste värvidega on värvitud väga palju eluruume, losse ja kirikuid, milledest paljud on säilinud tänaseni. Kreidezeit kaseiinvärv on valmis segatud kuivadest komponentidest. Kaseiin on segus pulbrina. Selle liimistajaks on booraks. Värvi täiteaineks on looduslikud valged ained - jahvatatud marmor, kriit, valge savi ja talk. Selles ei sisaldu ühtegi tervisele või loodusele kahjulikku ainet. Looduslik toore valmissegatult(kaseiin- kohupiim) seisma jäädes rikneb toa temperatuuril paari päevaga. Hind: Värvi (ühes toonis) ruutmeetri hind sõltub peamiselt pigmendi valikust ja kogusest. Spinellid on kõige kallimad pigmendid (1kg u. 1500krooni), ookrid ja umbread tunduvalt odavamad (1kg u. 350krooni). Olenevalt pinnast (krohv, puit, kipsplaat) ja
1. Pindade pahteldamine. Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: *Töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks *Vajalikud töövahendid *Tehnoloogiliste operatsioonide järjestus *Tulemuse kvaliteedi kontrollimine *Tööohutuse ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Värviliigid ja omadused Loetle põhigrupid, -tunnused, -liigid, -tüübid ja kirjelda nende omaduste tunnused. *Kasutusotstarbe ja kvaliteedi klassid. *Säilitus (hoidmine) tingimused. *Nõuded kasutamisel *Orienteeruv kulunorm 1. Töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks Põhimõtted on see, et tuleb vaadata kas kõik vajalikud asjad on olemas ja kui midagi puudu on siis need muretseda. Eeldused töö tegemiseks on vajalik turvavarustus, eelnevalt koristatud pind ja ka põrand peab olema puhas, et kui teha lauspahteldus siis ei hakkaks tolmu või sodi kaasa rullima. Vajalikud töövahendid on erinevate suurustega pahtlilabidad, pah
Viimistlusmaterjalid Laura Kruusel VK-14 2016 Pärnumaa kutsehariduskeskus Sisukord Üldine tutvustus viimistlusest Viimistlusmaterjalide kirjeldus Värviõpetus Värvi põhikarakteristikud Värvide liigitus ja koostis Värvimisvahendite põhitõed Pintslid Rullid Põhilised maalri tööriistad Aluspinnad ja nende ettevalmistamine sise- ja välistöödel Krohvitud, betoonist ja pahteldatud pindade värvimine Üldine tutvustus viimistlusest Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks Ehituskonstruktsioonide viimistlemise eesmärgid on järgmised: konstruktsioonide kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest;konstruktsioonide pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks konstruktsioonide muutmine ilusamaks Kõik viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma: värvmaterjalid-. See võib olla värviline või värvitu. Värvaine kantakse pinnale vedela
MÕISTED Alküüdvärv, lakk värvid ja lakid, mille sideaineks e kilemoodustajaks on alküüdvaigud (sünteesi lähteaineteks on looduslikud õlid nagu linaseemne, soja, männiõli). Allergia inimorganismi ülitundlikkus mingi aine (allergeeni) suhtes. Värvidest ja lakkidest on ohtlikumad lahustipõhised, st orgaanilistel lahustitel põhinevad värvid ning lakid. Eelkõige on kahjulik lahustipõhiste värvide kuivamisel eralduvate aurude sissehingamine, vältida tuleks nende sattumist nahale. Difusioon aine levimine mingis keskkonnas sinna, kus tema kontsentratsioon on väiksem.
· Nake aluspinnaga. Värvide koostisosad · Sideaine moodustab kelme, mis kinnitub alusele. · Sideaine oluliseks omaduseks on ka pigmenditerade fikseerimine kelmes. · Värvides kasutatakse sideainena nii orgaanilisi (näiteks alküüdvaik) kui ka mineraalseid (näiteks lubi-, tsementvärvid) aineid. · Pigmendid on peeneks jahvatatud pulbrid, mis annavad värvuse, teisalt muudavad värvi läbipaistmatuks. · Pigmendid jagunevad: 1. Looduslikud ja sünteetilised. 2. Metallipulbrid (pronks, Al). 3. Mitmesugused orgaanilised pigmendid. · Lahustid on värvide lahustamiseks ja neile töödeldavuse andmiseks ja teisalt ka koostisosade kõvastumise takistamiseks. Tärpentin, atsetoon, lakibensiin ja vesi. · Vedeldajad on sellised koostisosad, mis võimaldavad parema pealekantavuse, kuid ei lahusta värvi, värv on dispergeeritud neis, näiteks vesi lateksvärvis.
kuivpritsmeid. Pinna värvitoon ja läikeaste peavad vastama kokkulepitule. Sobivaim temperatuur värviga ruumis töötamiseks on +15-18oC. Sooja ilmaga võib töö ajaks aknad avada, kuid vältida tuleb liigset tuuletõmbust. 2. Pigmentide liigid ja omadused Pigment on sideaines ja lahustis lahutamatu värviline peendispersne pulber, mis sideainega moodustab kaitsvaid ja dekoratiivseid efekte. Liigitatakse: looduslikud, tehis- ja metallpigmendid Pigment on värvi üks tähtsaim koostisosa. Kui värvitoode sisaldab läbipaistvaid pigmente, siis nim seda lasuurvärviks. Kui toode pigmente üldse ei sisalda, nim seda lakiks. Välisvärvides tuleb kasut anorgaanilisi pigmente, sest nad on ilmastikukindlamad kui orgaanilised pigmendid. Pigmentide tähtsamad omadused: värvivus, valguskindlus, ilmastikukindlus, katvus, leelisekindlus, happekindlus, veekindlus, õlikindlus, korrosioonikindlus, tulekindlus, mürgisus
Sissejuhatus Värv on värvainet või pigmenti ja sideainet sisaldav pastataoline, vedel või tahke aine. Värvaineid ja pigmente võib klassifitseeerida vastavalt päritolule, värvusele, keemilisele koostisele. Nende lähteaineteks on mullad, mineraalid, oksiidid, soolad, samuti taimsed ja loomsed ained. Vanad naturaalsed värvained on näiteks sinerõigas ja indigo, karmiin ja krapp, safran ja värvireseeda, safloor jt. Väga kaugest ajast pärinevad pigmendid on maavärvid(kollased, punased ja pruunid), süsinikmust, kriit, malahhiit ja asuriit, kinaver, punane ja valge tina jpt. Vanaaegsed meistrid valmistasid enamasti kõik vajaminevad materjalid ise ette, siis tänapäeval kunstnikud võtavad värvide või kruntide valmistamisest harva osa. Kõik värvid koosnevad peamiselt värvainest (pigmendist) ja sideainest. Värve saab jaotada vastavalt nende füüsikalistele omadustele, tooraine päritolule või selle järgi, kuidas neid toodetaks
jooksul hääbunud. Selleks andis tõuke 19. saj. lõpul laia kasutuse leidnud tsement ja 20. saj. teisel poolel toimunud ehituse industrialiseerimine. Nii olemegi praegu õpipoisi rollis, kellel kõik tööd alati ei õnnestu, sest lubjal põhinevate mörtide ja värvide kasutamine nõuab tänapäeva tavapärasest ehituspraktikast erinevaid oskusi ja vilumust. Lubi on savi ja kipsi kõrval üks vanimaid ehituses kasutatavaid sideaineid, mille põletamine algas juba 5. saj. e.Kr. Eestisse jõudis lubja tarvitamise ja põletamise oskus 13. saj. saksa ja skandinaavia ehitusmeistrite kaudu. Lubja, aga ka savi kasutamine sideainena oli Eestis valdav 19. saj. lõpuni, mil turule jõudis tsement. Lubja kasutamise oskus kadus sellest ajast alates hämmastavalt kiiresti. Taas hakati lubja kui traditsioonilise sideaine vastu huvi tundma 1990.
Kõik kommentaarid