Lineaarsete algebraliste võrrandite süsteem

20

docx

Kõrgem matemaatika II eksamimaterjal

.., Cn), kus suvalised konstandid C1,C2, ..., Cn saab määrata dif.võrrandi üldlahend algtingimusest y(x0)=y0, y'(x0)=y1,...,y(n-1)(x0)=yn-1 Kõrgemat järku y(n)+p1(x)yn-1+...+pn-1(x)y'+pn(x)y=f(x) lineaarne dif.võrrandi üldkuju Kõrgemat järku y= C1(x)y1(x)+...+Cn(x)yn(x) lineaarse dif.võrrandi üldlahend Normaalsüsteem Normaalsüsteemiks nimetatakse diferentsiaalvõrrandite süsteemi, kus võrrandite vasakuteks poolteks on otsitavate funktsioonide esimest järku tuletised, paremad pooled aga tuletisi ei sisalda Normaalsüsteemi { dy 1 üldkuju =F 1 ( x , y 1, ... , yn ) dx ... dyn =Fn ( x , y 1, ... , yn )

Kõrgem matemaatika ii

5

doc

Matemaatilise analüüsi 2.kollokviumi

piirkonnaks D , siis f(x,y)dxdy = f(x(u,v),y(u,v))|J(u,v)|dudv. Teiseks oluliseks tunnuseks diferentsiaalvõrrandite liigitamisel on võrrandi järk. Diferentsiaalvõrrandi järguks nimetatakse temas Polaarkoordinaadid on kahemõõtmeline koordinaatide süsteem, kus iga tasandi punkt on määratud kaugusega fikseeritud punktist sisalduvate tuletiste kõrgeimat järku. Esimest järku: ydy + xdx = 0; x2yzx + xy2zy = exy. Teist järku: y'' + y = 2ex; zxx + zyy = 0. ning nurgaga fikseeritud suunast. Punkti, mille suhtes kaugusi mõõdetakse, nimetatakse pooluseks. Poolusest väljuvat kiirt, mis

Matemaatiline analüüs 2

8

doc

Kõrgema matemaatika kordamisküsimused ja vastused

Kui leidub z=f(x;y) piirväärtus limy0(yZ / y) = Z'y st. osatuletis muutja y järgi; yZ = f(x; y0 + y) f(x;y). Mitme muutuja funktsiooni täisdiferentsiaal: w=f(x;y;z); dw = w'xdx + w'ydy + w'zdz. 34. Kahe muutuja funktsiooni ekstreemumite leidmine. Mitme muutuja funktsiooni ekstreemumite leidmine: z=f(x;y). Leiduvad osatuletised z'x , z'y , z''x2 , z''y2 , z''xy. Eeldame, et funkts. on pidev ja segaosatuletised vôrdsed. 1) Leida statsionaarsed kohad süsteem: z'x(x0;y0) = 0 ja z'y(x0;y0) = 0; 2) Leida (x0;y0) = Z''x2*Z''y2 (Z''xy)2. 3) Kui (x0;y0) > 0 ja Z''x2 < 0, siis max koht; kui (x0;y0) > 0 ja Z''x2 > 0, siis min koht; kui (x0;y0) < 0, siis ektreemumkoht puudub; kui i (x0;y0) = 0, siis tuleb edasi uurida. 35. Ühe muutuja funktsiooni algfunktsioon. Määramata integraal ja selle omadused. Ühe muutuja funktsiooni algfunktsioon funktsiooni y = F(x) nim. funktsiooni y=f(x) algfunktsiooniks kui f(x) = F'(x). Kui y=F(x) on y=f(x) algfunkts

Matemaatika

54

doc

Valemid ja mõisted

3.14 Arkusfunktsioonid negatiivsest argumendist arcsin ( -m ) = - arcsin m arccos ( -m ) = - arccos m 21 arctan ( - m ) = - arctan m 3.15 Trigonomeetrilised põhivõrrandid 1. sin x = m . Kui -1 m 1 , siis x = ( -1) arcsin m + n , n . n 2. cos x = m . Kui -1 m 1 , siis x = ± arccos m + 2n , n . 3. tan x = m , m . Siis x = arctan m + n , n . Sageli tekivad trigonomeetriliste võrrandite lahendamisel põhivõrrandid, milles trigonomeetrilise funktsiooni väärtus on null. Seepärast on otstarbekohane teada, et sin x = 0 x = n , cos x = 0 x = n + , 2 tan x = 0 x = n , n Z . 4. MATEMAATILINE ANALÜÜS 4.1 Funktsiooni üldised omadused

Matemaatika

156

pdf

Kõrgem matemaatika

10.1 Newton'i-Leibniz'i valem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94 10.2 Integraalarvutuse keskväärtusteoreem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 95 10.3 Määratud integraal ülemise raja funktsioonina . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 96 11 Määratud integraali rakendusi 99 11.1 Pindala parameetriliste võrrandite korral * . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 100 11.2 Kõversektori pindala . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 100 11.3 Joone kaare pikkuse arvutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 101 11.4 Keha ruumala . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 102 11.5 Integraali füüsikalisi rakendusi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kõrgem matemaatika

9

doc

INTEGREERIMISE VALEMID

DIFERENTSEERIMISE ja INTEGREERIMISE VALEMID y dy Tuletis y = lim = = f ( x) x 0 x dx Integraal f ( x)dx = F ( x) +c , kus d [ F ( x) + c ] = f ( x)dx Diferentseerimise reeglid Diferentseerimise reeglid Integreerimise reeglid Lihtfunktsioon y=(x) Liitfunktsioon y=(u), u=(x) (u +v)'=u'+v', kus u,v=(x) (ux +vx)'=ux'+ vx' (u + v)dx = u dx + v dx (u v)'=u' v' (ux vx)'=ux' vx' (u v)dx = u dx v dx ( u·v ) ' = u'v + v'u (ux·vx)'=ux'v+ vx'u u dv = uv v du ( C·u ) ' = C u' ( C·ux ) ' = C ux' Cu dx= C u dx (u·v·w)' = u'vw + v'uw + w'uv u u x

Matemaatiline analüüs

9

doc

Diferentseerimise ja integreerimise valemid

DIFERENTSEERIMISE ja INTEGREERIMISE VALEMID y dy Tuletis y = lim = = f ( x) x 0 x dx Integraal f ( x)dx = F ( x) +c , kus d [ F ( x) + c ] = f ( x)dx Diferentseerimise reeglid Diferentseerimise reeglid Integreerimise reeglid Lihtfunktsioon y=(x) Liitfunktsioon y=(u), u=(x) (u +v)'=u'+v', kus u,v=(x) (ux +vx)'=ux'+ vx' (u + v)dx = u dx + v dx (u v)'=u' v' (ux vx)'=ux' vx' (u v)dx = u dx v dx ( u·v ) ' = u'v + v'u (ux·vx)'=ux'v+ vx'u u dv = uv v du ( C·u ) ' = C u' ( C·ux ) ' = C ux' Cu dx= C u dx (u·v·w)' = u'vw + v'uw + w'uv u u x

Diferentsiaal-ja integraalarvutus

108

doc

MATEMAATIKA TÄIENDÕPE: Valemid

arccos  m     arccos m 21 arctan   m    arctan m 3.15 Trigonomeetrilised põhivõrrandid 1. sin x  m . Kui 1  m  1 , siis x   1 arcsin m  n , n  ¢ . n 2. cos x  m . Kui 1  m  1 , siis x   arccos m  2n , n  ¢ . 3. tan x  m , m  ¡ . Siis x  arctan m  n , n  ¢ . Sageli tekivad trigonomeetriliste võrrandite lahendamisel põhivõrrandid, milles trigonomeetrilise funktsiooni väärtus on null. Seepärast on otstarbekohane teada, et sin x  0  x  n ,  cos x  0  x  n  , 2 tan x  0  x  n , n  Z . 4. MATEMAATILINE ANALÜÜS 4

Algebra I