50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-05-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
150 laadimist
Kokku alla laetud
7 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Marie Järvet
Õppematerjali autor
Referaat Liikumise tähtsus tervisele Sisukord 1 Tervis kui kogu elu alus 1.1 Liikumise mõju organismile 2 Liikumine- tervislik eluviis 2.1 Füüsiline tegevus 2.2 Tervist tagavad spordialad 3 Kasutatud kirjandus 1 Tervis kui kogu elu alus Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulk ning see omakorda paremini toidetud ajurakke. Tänapäeva teadusaparatuur on täiustunud määral, mis võimaldab uurida meie kehas toimuvad biokeemilisi protsesse veelgi täpsemalt. On selgunud, et treenimise mõju mentaalsele tervisele on märksa sügavam kui seda on tõestanud kõik eelnevad uurimused
Kuna kehakaalu kohta on väga raske saada üldist ja täpset infot, siis põimisin kehakaalu kehalise aktiivsuse sisse. Keskendusin rohkem kehalisele aktiivsusele ja mitmetele kehalistele tegevustele. Mis on kehaline aktiivsus? Kehaline aktiivsus on täiesti tavalise päeva liigutuste hulk, mida mõõdetakse kulutatud energiahulga kaudu. Samas on kehaline aktiivsus väga oluline ka siis, kui inimene soovib tõesti olla terve. Miks on kehaline aktiivsus kasulik ja vajalik? Nagu eespool mainitud,siis kehaline aktiivsus omab tähtsat rolli inimese hea tervisliku seisundi juures. Piisaval kogusel kehalisel aktiivsusel on mõjutoime järgnevatele: · Kõrgenenud vererõhk · Liigne kehakaal, rasvumine · Mõne vähitüübi risk · Depressioon Kuidas mõjutab kehaline aktiivsus organismi? Mõju südamele ja veresoonkonnale Suur toime on südamele ja veresoonkonnale. Kehalise aktiivsusega paraneb südamelihase varustatus hapnikuga, seeläbi ka sü
treeningumeetod, mis koormab suurt hulka lihaseid. Eriti tõhus on cross-trainer just valdavalt istuva eluviisiga inimestele, seadmega võib ka kodus harjutada. Cross-trainerid on varustatud liikuvate käetugedega, aidates koormata lisaks jalgadele täiendavalt ka ülakehalihaseid. Jalgade töö toimub elliipsikujuliste ringliigutustega. Eriti sobiv on cross-trainer just ülekaalulistele, sest just ellipsikjuline jalgade töö ei koorma liigeseid. Jalgade liikumine koos aktiivse kätetööga on oma energiakulult sarnane isegi jooksmisega. Jalgrattasõit- Jalgrattasõidul on tugev mõju meie tervisele, kehalisele võimekusele ja heaolule. Jalgrattaga sõitmisel on palju eeliseid ka tervise seisukohast. Kui jooksmisel langeb peamine koormus jalgadele, siis nüüd lisaks veel juhtrauale, sadulale ja pedaalidele. Seega on spordiala väga sobiv ka liigeseprobleemide ja ülekaalu korral. Samuti on jalgrattsõit hea spordiala teiste alade tegijatele
Internetilehekülgedel ja samuti kergesti tekkivate vigastuste kohta. Alljärgnevas referaadis mõned kindlad lihtsamad spordialad. 4 1. Jalgrattasõit- mida on oluline igaühel teada Jalgrattasõit on üks levinumaid liikumisharrastuse vorme, mis iga aastaga üha suuremat populaarsust võidab. Jalgrattaga sõitmine tugevdab eriti sääre-, reie- ja tuharalihaseid ning suurendab üldist füüsilist vastupidavust, liikumine värskes õhus tagab aga hea enesetunde ning tekitab meeldivaid emotsioone. Jalgrattasõit ei nõua erilist füüsilist pingutust, kuid rattaga sõites kasvab märkamatult vastupidavus. Jalgrattasõiduks on soovitav valida vähese liiklusega teed või selleks spetsiaalselt ehitatud jalgrattateed, milliseid meil veel kahjuks väga vähe. Parimateks sõidukohtadeks on ehk hoopis aga siledad ja vaiksed metsateed või mereäärsed rajad,
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö ja täiendusõppe osakond Kehaline aktiivsus täiskasvanutel Nadezda Vassiljeva NT13 Õppejõud: I.Glaase Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 lk Parimad harjutused................................................................................................4 lk Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid...................................................................8 lk Kokkuvõte.............................................................................................................9 lk Kasutatud kirjandus...............................................................................................10 lk Sissejuhatus On selge, et inimese keha on loodud liikumise
Joonis nr 6. Tüdrukute spordialade mitmekesisus Suurem osa neidudest (66%) vastajat tegeleb spordiga, kokku üheteistkümne erineva alaga. Tüdrukute puhul võib täheldada ligi 33% suurust osa, kes ei tegele spordiga. Spordiga mitte tegelemise põhjuseks on peaaegu samad asjaolud, mis noormeestelgi, nimelt pole aega, viitsimist või tervis ei luba. Spordialadega tegeletakse eelkõige seltskonnaga koos olemise ja ala meeldib vastajatele. Tüdrukutele polnud nii väga tähtis hea füüsilise koormuse saavutamine. Treeningu eesmärkideks seati eelkõige kehakaalu normis hoidmine, mis on naissoo esindajate ehk kõige tähtsam mure läbi aegade olnud. Üllatavaks punktiks oli jõulihaste 15 tugevdamise eesmärk treeningutel, mida märgiti üsnagi palju tüdrukute poolt.
Lähtuda tuleks oma tasemest ja mida tahad saavutada. Kõige optimaalsem on liikuda 3* nädalas ning alustada nt 20 minutist treeninguajaga ja seda järköjärgult, treenituse suurenedes pikendada Algajatel peaks kindlasti jääma treeningpäevade vahele vähemalt 1 puhkepäev organismi taastumiseks. 7. REGULAARSE LIIKUMISEGA KAASNEVAD POSITIIVSED KÜLJED? Paraneb enesetunne Väheneb stress Paraneb ainevahetus (viiakse organismist välja mittesobivaid ja mittevajalikke toitaineid) Õige tempoga liikumine vähendab ja reguleerib kehakaalu Tõhustub vereringeelundkonna töö, alaneb vererõhk Paraneb liigeste ja lihaste tundlikkus Paraneb hapnikutarbimiselundkonna talitlus (kopsude maht suureneb) Süda tugevneb, infarkti oht väheneb Väheneb diapeedi (suhkruhaiguse) risk. Organism kasutab suhkrut rohkem ära. 8. ÜLDISED NÕUANDED LIIKUMISEKS? Enne treeningut tee kindluse mõtte terviseuuring. Astmahaigetele ja kõrge vererõhu all
Spordifüsioloogia Arnold Sanglepp Sport Sport on mänguline, kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus. Sport jaguneb amatöör ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profisspordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja võistlussporti. Viimase kõrgeim aste on tippsport.. Sport Tippsport sport, milles osalejal on eesmärk jõuda rahvusvahelisele tiitlivõistlusele eesmärgiga võita seal medal. Tervisesport liikumisharrastuse alaliik, mida tehakse eesmärgiga parandada tervist Laktaat Laktaat on piimhappe sool ja anaeroobse ainevahetuse lõppproduktina treeningu juhtimises suure tähtsusega. Laktaat tekib intensiivsel lihastööl lihasglükogeeni lõhustumisel või verega lisandunud glükoosist. Organismis toimub alati minimaaln
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid