Laste toitumishäired | Pedagoogika

22

docx

Toitumishäired

Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kaisa Kamenik Toitumishäired Referaat aines VL.0336 Inimese toitumisõpetus Juhendaja: Piret Raudsepp Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Anoreksia (anorexia nervosa).............................................................................. 4 1.1Olemus...................................................................................................

Inimese toitumisõpetus

18

doc

Söömishäired

Vastavat ravi saanud buliimiahaige vahetu prognoos on üldiselt hea. 5-10 aasta jälgimisuuringute põhjal on tõdetud, et ligikaudu pooled korralikult ravitud inimestest vabanevad sümptomitest püsivalt, 30%-il jätkub häire perioodiliselt ja 20%-il pidevalt. Alkoholi ja ravimite kuritarvitamine viivad halvale prognoosile. Ravile pöördumata jäänute haiguse prognoosi kohta ei ole andmeid. Ennetamine Vanemad peaks väga suurt tähelepanu osutama laste väärtushinnangute kujunemisele ja tagama lastele eluterve keskkonna, normaalsed peresuhted. Et vähendada haiguse kordumise tõenäosust tuleks jätkata ravi ning jälgimist vahetult peale paranemist. Inimene peab endale kohe teadmiseks võtma, et sümptomite kordumise korral, tuleb raviperioodi korrata http://fitness.ee/main.php?main=artikkel&com_view=1&textID=1434 http://www.cs.ioc.ee/~haridus/Arhiiv/1999/haridus2/tervis.html

Sõltuvuskäitumine

17

docx

Uurimistöö - Toitumishäired

Tallinna Nõmme Gümnaasium Liisa Sildmaa Toitumishäired Uurimistöö Juhendaja: Õpetaja Evelin Vanaselja Tallinn 2012 ANNOTATSIOON Tallinna Nõmme Gümnaasium Töö pealkiri Toitumishäired Kuu ja aasta Lehekülgede arv Mai 2012 17 Referaat

Meditsiin

14

doc

Tervislik toitumine ja toitumishäired eestlaste seas

Tervislik toitumine ja toitumishäired Eesti inimeste seas 1. Tervislik toitumine ja toitumisvajadused 1.1. Toitumissoovitused 1.2. Makrotoitained 1.3. Toiduainete grupid 2. Tervisliku toitumise olukord Eestis 3. Toitumishäired 3.1. Anoreksia 3.2. Buliimia 3.3. Ortoreksia 3.4. Ülesöömine 4. Tuntumad dieedid 5. Toitumishäired ja psüühika 6. Toitumishäired eluviisina ehk pro-ana liikumised 1. Tervislik toitumine ja toitumisvajadused 1.1.Toitumissoovitused Toitumine on inimorganismi hädavajalik osa, milleta inimesed ei peaks vastu. Igapäevasest toidust on kalorid need, mida me vajame, et saada piisavalt energiat funktsioneerimiseks. Üle 15-aastased mõõduka füüsilise aktiivsusega inimesed vajavad päevas 2300-2500 kilokalorit (kcal) energiat ja samas vanuses noormehed 2600-3000 kcal. Toitumine mõjutab inimese

Terviseõpetus

45

docx

Kliiniline psühholoogia konspekt

kasvab kui patsient saab ravimeid ja meeleolu hakkab tõusma aga toetus puudub, sügavas depressioonis inimene ei jaksa teha enesetappu, Traumaga seotud häired - Ei ole kaua tunnustatud kui päris häireid - Alates 2018 PTSD ametlik haigus - Traumahäireid ei loeta enam ärevushäirete alla DSM5: Trauma ja stressiga seotud häired - Traumajärgne stressihäire PTSD o Eelkooliealiste laste traumajärgne stressihäire alles nüüd defineeritud, laste jaoks mugandused toodud o Traumajärgsete stressihäirete dissotsiatiivne alatüüp - Akuutne/äge stressreaktsioon ADS - Kohanemishäire AD - Reaktiivne kiindumussuhte häire RAD - Liiase sotsiaalse soetuse häire DSED - Persistent coplex bereavement disorder RHK11: Spetsiifiliselt stressiga seotud häired - 2018 - Traumajärgne stressihäire PTSD

Kliiniline psühholoogia

53

docx

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös

Loodusega üksolemine kestis kauem ja inimene sai koos sellega ka vabaneda tekkivatest kehasisestest pingetest. Ûha enam näeme ja kuuleme praegu inimeste närvilisuse suurenemisest ja tervise halvenemisest võrreldes vaarisade-emadega. Kõige suurem suremuse protsent Eestis on just südame-veresoonkonna haigustesse, mille üheks põhjuseks on kindlasti vähene kehaline aktiivsus. Rääkides aga noortest, tõdeme , kuidas koolides suureneb ülekaaluliste või labiilse närvikavaga laste arv.Tänapäeva elu oma hea autovarustusega, rikkaliku bussi-ja rongiliiklusega, suurte hüpermarketitega soodustab mugavust, kusjuures teiselt poolt tõuseb infotulva ja kiirustamisega, närvilisus. Kui inimene endale ei teadvusta regulaarse liikumise vajalikkust, annab see tõuke liikumisvaeguse, suurema närvilisuse ja erinevate stresside kuhjumisele. Liikumine on üks inimesele looduse poolt antud tähtsamaid vajadusi, mida igaüks realiseerib omamoodi suuremal või vähemal määral

Meditsiin