Koigi 2012 Sisukord 1. Kultuuripärandi kaitse 4 2. Asustuse kujunemine 5 3. Looduslik mitmekesisus 6 3.1 Maastik 7 3.2 Vetevõrk 8 3.3 Taimestik 9 3.4 Loomastik 10 3.4.1 Lahemaa imetajad 10 3.4.2 Kujunemine, muutused 10 3.5 Elupaigad ja asukad 10 3.5.1 Metsad 10 3.5.2 Sood 12 4. Kooslused 12 4.1 Metsad 12 4.2 Sood 13 4
Tartu KHK Eesti rahvuspargid Koostaja: Rauno Malmiste 2007 Karula Rahvuspark See asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Rahvuspargi pindala on 11097 ha. See hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust. Karula rahvuspargi olulisteks kaitseväärtusteks on pärandkultuurimaastikud, mis kohati kujunesid rohkem kui tuhande aastate jooksul. Kaika kandis, Rebasemõisas, Mähklis jm. umbes viimase kahe sajandi jooksul on välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp hajuküla
Kaitsealade külastust hakkas (tegevjuht J. Eilart, juhatuse esimees Edgar Kotkaklubi. hakati toetama pärandkoosluste hooldust. korraldama riigimetsa majandamise keskus Tõnurist), millest saab suurim ühiskondlik (RMK). Soomaa rahvuspark sai üle-euroopalise looduskaitseorganisatsioon Eestis. Seltsi 1990 võeti vastu neljas looduskaitseseadus ,,Seadus 2004 ühines Eesti Euroopa Liiduga. Võeti vastu kuues põlislooduse kaitsealade võrgustiku (PAN Parks) asutajate seas annavad tooni rahvuslikult Eesti looduse kaitsest" , mis kehtestas ka üldisi looduskaitseseadus, mille koostamisel arvestati
2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Antud seaduse järgi on kaitsealad inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad jagunevad järgmisteks tüüpideks: rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala (looduspark), programmiala. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. LOODUSKAITSEALA on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Looduskaitseala võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
Kõige rohkem ohustatud liike on seotud metsade ja veekogudega (vooluveed) - Jõgesid tammitakse, aetakse sirgeks, betoonkanalitesse surutud ja reostatud - Peab olema sobiva settega vesi - Kraavistumine - Võõrad liigid söövad oma liigid välja - Inimtegevus: küttimine, rooste, majandus - Viigerhülge puhul pole sobivat poegimis paika - Harvendamine - Võsastumine - Niitmine - Kuivendamine Liigikaitse Ebapärlikarp (elab ühes Lahemaa jões) Jõekarp Paksuseinaline jõekarp Ojasilm Jõesilm Lendorav Madal Unilook Saaremaa robirohi Euroopa tähtsusega elupaigatüübid Eestis. - Jõe elupaikade mitmekesisus - Mitmekesine vana segamets - Häiritud maapinnad - Allikasood III. Metsad 1. Metsade üldiseloomustus. Metsa mõiste - ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevats loomastikust
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist
1960. aastate algul asuti kooskõlastama ja täpsustama kaitse alla võetavate üksikobjektide seisundit, arenes looduskaitseline järelevalve ja seltsid, seminarid- loodus- ja keskkonnaalane suur areng. Mõnevõrra vabamalt hakkas arenema ühiskondlik- poliitiline mõte, kuid see pidi jääma endiselt teatud raamidesse. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) konventsioon. 1971- Lahemaa Rahvuspark 1979- Eesti I Punane Raamat 1985-1987- Fosforiidisõda 1990- seadus Eesti Looduse Kaitsest 1991- ELF (Eestimaa Looduse Fond) 1992- Eesti osales Rio de Janeiros ÜRO Keskkonnakonverentsil, kus allkirjastati ka „Kliimakonventsioon“ ja „Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon“ 1995- Säästva arengu seadus 2004- kuues looduskaitseseadus 21
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsako
Kõik kommentaarid