Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Köögiviljatoidud (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Köögiviljaroad
Toitlustamises tähtis roll:
  • kergesti seeditav ja sisaldab vajalikke toitaineid ( mineraalained ja vitamiinid ).
  • soodustavad seedimist (kreeklased piinasid vange sellega, et ei antud köögivilja – tulemus – piinarikas surm)

Suurt rõhku tuleb panna kv säilitamisele, eeltöötlemisele ja kuumtöötlemisele
Kasutada kvaliteetset ja värsket kv-d ( kuulsate prantsuse restoranide töö algab turul käimisega)
Kv vaenlased: valgus, õhk, soojus – hakkab kohe toitainete kadu, aromaatsete omaduste vähenemine
  • C – vitamiini sisalduse vähenemine (spinat, kapsa ja salat – 3 päevaga kadunud)
  • lausa päikese käes on kadu veelgi suurem
    Lehtköögivilja ja maitsetaimi hoida niisutatult suletud kilekotiga külmkapis
    Kasutusel kõik kuumtöötlemise meetodid
    Mitmekordne kuumtöötlemine – ei ole tervislik
    Maitsestamine
    soola ja suhkru asemel tuleks eelistada maitserohelist ja teisi maitsetaimi
    aed- haraputk , tüümian, basiilik , estragon, harilik pune, koriander , kurgirohi ,
    köömned, leesputk, meliss , piparmünt, piparrohi, till , petersellilehed, roheline sibul ja murulauk, riivitud tsitruseliste koor

    vürtsid – Cayenne pipar , karri , muskaat , must pipar, piment, valge pipar,


    kadakamarjad, koriander
    Köögiviljade maitsestamisel peab olema väga hoolikas, domineerima peab jääma köögivilja maitse.
    Väga tähtis on välimus (tükelduskuju, mitte üle valminud)
    Serveerimine
    kohe peale valmistamist
    temperatuuril 65ºC
    iseseisva toiduna
    lisandiks liha- kala-, seene-, kohupiima-, muna- jne roogade juurde
    ühele sööjale iseseisvalt 200-300 g, selle juurde 50-100 kastet
    lisandiks 50-150 g
    Keedetud köögiviljatoidud
    Légumes (legüm´)
    Keema soolaga maitsestatud vette, kaanega suletud nõus pehmeks
    Külmutatud köögivili – ei sulatata, keetmiseaeg lühem, kuna eelnevalt blanšeeritud
    Konserveeritud köögivili – kuumutatakse keeduvedelikus, kurnatud keeduvedelik kasutada suppide ja kastmete valmistamisel.
    Mitut liiki köögiviljade keetmine – valmimise järjekorras, pikema valmimisajaga pannakse keema varem, teised hiljem, arvestusega, et nad korraga valmis saavad
    Köögiviljadest keedetakse putrusid, püreesid, neis võib keeta piimaga ja piimakastmega.
    Rohkes vedelikus
    1 kg kv 0,6-0,7 l vett 1 l vee kohta 10 g soola.
    NB! Peedi ja herneste keetmine soolata, takistab valmimist
    Rohelise värvusega kv keeta suurema koguse veega 1 kg kv kohta 3-4 l vett
    Väheses vedelikus
    Vedelik vaevalt katab köögivilja, sool 1l vee 10 g
    Veeauruga
    aurukapis, tavalises potis restil
    kv keema valmimise järjekorras, sool raputatakse nende peale
    keetmiseaeg veidi pikem
    Piimakastmes keetmine
    Kv → kuubik → vees peaaegu pehmeks → valatakse üle piimakaste → valmiduseni
    Iseseisvalt maitserohelisega
    Lisandiks
    Köögiviljapudrud
    Kv → vees pehmeks, kurnatakse, tambitakse pudruks → kuum piim ja või
    Iseseisvalt kastmega, praetud sibulaga, sulavõiga, maitserohelisega
    Lisandiks teiste roogade juurde
    Köögiviljapüreed
    Kv → vees pehmeks, valada osa keeduveest ära, püreerida → kuum
  • Vasakule Paremale
    Köögiviljatoidud #1 Köögiviljatoidud #2 Köögiviljatoidud #3 Köögiviljatoidud #4 Köögiviljatoidud #5 Köögiviljatoidud #6 Köögiviljatoidud #7 Köögiviljatoidud #8 Köögiviljatoidud #9
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-03-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor geilyy Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    4
    docx

    Toitlustus, toidu valmistamine

    1. * Hautamine-kuumtöötlemine,töödeldav toiduaine esmaslt praetakse pruunikooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. Kaanega. ¾ vett. 97 kraadi juures. * Vokkimine- kuumtöötlemine, toiduaineid kuumutatakse lühikest aega, väheses rasvas ja pidevalt vokkides. 175-180 kraadi juures. Toiduained lisatakse valmimise järjekorras. (riis, köögivili, kana, kala, puuviljad, pasta) * Freesamine- lühiajaline kuumutamine rasvaines värvi andmiseks. 2.* Barbecue- toidu aeglane küpsetamine spetsiaalses vesivanniga varustatud ahjus. Umbes 80 kraadi juures, suitsuses ja niiskes keskkonnas. Temp kuni 140.(kaasas käib moppimine. Kasutatakse moppkastet. See koosneb happelisest tooraines, see võib olla puuvilja marjapüree, võist, alkoholist, ehk vein või õlu. Liha üle pintseldamine.) * suitsutamine- külm v kuumsuitsus, külmas on kraadi vähemalt 15, kuumas 80-120 kraadi. Eesmärgiks anda lihale meeldiv välimus ja maitse ja anda pikem säilivusaeg. 3. Supipuljong -

    Toitlustus
    thumbnail
    33
    docx

    Koka kutseeksami küsimused ja vastused

    Koka kutseeksami kordamisküsimused ja vastused 1. Kirjelda külmtöötlemismeetodid · Külmutatud toiduainete sulatamine külmutatus liha- ja kalatoodete, pooltoodete sulatamine · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine Näiteks: köögivilja sorteerimine köögivilja pesemine köögivilja koorimine tapaloomade seedeelundite eraldamine lindude sulgede ja sisikonna eraldamine kalade soomuste ja sisikonna eraldamine · Madala toiteväärtusega osade eraldamine Näiteks: kontide eraldamine lihast kõõluste eraldamine lihast kalade fileerimine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine Näiteks: toiduainete tükeldamine toodete vormimine

    Kokandus
    thumbnail
    23
    doc

    Kulinaariaraamatu küsimused ja vastused(2)

    jätta puhastatult ja tükeldatult valguse kätte. 21. Millised tegurid põhjustavad C-vitamiini lagunemise? C- vitamiin laguneb kui see panna kuuma vette, laguneb ka valguse ja õhuhapniku toimel, samuti aluste, vase ja rauaga kokku puutumisel. C-vitamiin kaob aedvilja külmtöötlemisel on suurimad selle koorimisel, tükeldatult õhuhapniku ja valguse käes hoidmisel, metallriividel riivimisel, hakkmasinast läbiajamisel. 22. Miks ei tohi köögivilja hoida puhastatult ja tükeltatult vees? 23. Miks asetatakse hea puljongi saamiseks liha keema külma veega? 24. Miks asetatakse köögivili keema soolaga maitstatud keeva vette? 25. Miks marineeritakse liha enne kuumtöötlemist? 26. Miks keetetakse liha nõrgas kuumuses. 3. MAITSEAINED JA ROOGADE MAITSESTAMINE 1. Miks toite maitsestatakse? Selleks, et neid veelgi väärtuslikumalt ja isuäratavamaks muuta. 2. Mis on maitseaine?

    Kokandus
    thumbnail
    31
    docx

    Toiduvalmistamise alused

    · Maitsetsta ettevaatlikut · Toidu välimus · Serveermistemperatuur · Iseseisev toit 200-300g lisand prae juurde 50-150g Keetmine o Värsked kületatud konserveeritud o Järjesta tükeldatud köögiviljad keetmise aja järgi Keedetudköögiviljadtoidud o Keedetud kartul jt. o Köögiviljapudrud,püreed o Pudigud,terriinid,timbalid-vesivannil TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Hautatud köögiviljatoidud o Küüslaguraguu o Köögiviljaraguu o Kapsarullid o Ratastouille Praetud köögivil. · Toorelt või keedeltult · Praetud kartulid o Pariis · Köögiviljakotletid(pluss manna) · Kaalikad,kõrvitasad,tsukiinid · Tomatid Küpsetatud köögiviljadtoidud · Kastmega üleküpsetatud · Vormiroad · Täiteud pabrika Ühepajatoidud · Lisaks liha,kala,vorstid,pasta,seened jt.

    Toitlustus
    thumbnail
    26
    docx

    Koka eksamiküsimused vastustega.

    Pajaroog-Veiseliha, sealiha, küülikuliha, vasikaliha, portsjonitükid 160-200g Kirjelda erinevaid kartuli lisandeid, vähemalt 5, lehekülg 85-87 Keetmiseks võetakse ühesuurused ja ühest sordist kartulid. Kartulite pehmenemiseks kulub umbes 20-30 minutit, sellest umbes 15 minutit keetmiseks. Kartulitelt valatakse vesi ära ja lastakse neil 5-7 minutit aurus pehmeneda. Serveeritakse peale valmimist. Kartulite hautamiseks arvestatakse 1kg köögivilja kohta 0,2.0,3 l vedelikku ja 20-30g rasvainet. Tükeldatud kartulid kuumutatakse väheses rasvaines, lisatakse maitseköögivilju, maitseaineid ja vedelik ning hautakse kaanega suletud nõus pehmeks. Hautamisel võib lisada ka kastet. Praetud kartuleid praetakse väheses rasvas. Viiludeks või kangideks tükeldatud kartulid asetatakse kummrasva sisse ja praetakse aeg- ajalt segades pruunistumiseni- Kui kartulid ei ole pehmed, asetatakse need praeahju järelvalmima. Frittimisel praetakse tooreid

    Kokandus
    thumbnail
    133
    ppt

    Liharoad

    Liharoad restoraniköögis Iseseisev töö 031K Kristel ja Geidy VEISEROAD Rostbiif Kondita veiseliha, sinep, must pipar, sool Valmistamine: 1. Hõõruda liha sinepi ja pipraga sisse, pruunistada pannil kõrgel kuumusel. 2. Tõsta ahjuplaadile ning raputada üle soolaga. Küpsetada 180°C juures 30 minutit või kuni liha sisetemperatuur on 60°C. Serveeri sinepikastmega. Rulaad Veise sisefilee, petersell, mündilehed, salvei, sool, pipart, küüslauguküünt, rasvaine, lihapuljongit. Valmistamine: 1. Lõigata filee ühest küljest lahti, nii et see avaneb üheks suureks "leheks". Maitsestada, keerata pikuti rulliks, siduda niidiga kinni. 2. Tõsta fileerull ahjuvormi, lisada rasvaine. Küpsetada 175 C juures u 40 minutit. 15 minutit pärast küpsetamise algust lisa lihale puljong. 3. Lõigata valmis küpsetatud fileerull viiludeks. Pikitud veiseliha Veiseliha, suitsupekk, porgand, mugulsibul, küüsl

    Toiduvalmistamine
    thumbnail
    4
    docx

    KÖÖGIVILJATOIDUD

    Külmutatud köögiviljad asetatakse eelneva sulatamiseta soolaga maitsestatud keevasse vette.Nende keetmise aeg on lühem , sest neid on enne külmutamist blanseeritud.Konserveeritud köögiviljad kuumutatakse keeduvedelikus , kurnatud keeduleeme kasutatakse suppide ja kastmete valmistamiseks.Köögiviljade keetmisel on eelistatud keetmine väheses vees või veeaurus.Kööggivilju võib keeta ka kombiahjus. Rohkes vedelikus keetmisel arvestatakse tavaliselt 1 kg köögivilja kohta 0,6-0,7 1 vett. Soola võetakse 10 g 1 liitri vee kohta. Väheses vedelikus keetmiseks võetakse vedelikku nii palju, et see köögivilja vaevu kataks. Soola arvestatakse 1% vedeliku hulgast (10 g soola 1 liitri vedeliku kohta). NB:Peeti ja herneid keedetakse soolata, see takistab valmimist. Veeauruga keedetakse aurukapis või kombiahjus, selleks mõeldud keedunõus või tavalises keedunõus restil. Köögiviljad asetatakse keema valmimise järjekorras. Köögiviljatoite

    Toiduvalmistamine
    thumbnail
    22
    doc

    Vürtsid ja ürdid

    Rakuseinte süsivesikute muutumine Rakuseinte süsivesikutest moodustavad valdava osa tselluloos (60%), hemitselluloos (20-25%) ja protopektiin (kuni 25%). Tselluloosist ja hemitselluloosist koosnevad taimede rakukestad. Peamiselt protopektiinist koosnevad taimerakkude vahekiht, millega need on tihedalt üksteisega seotud. Kuumtöötlemisel laguneb protopektiin pektiiniks, mille tagajärjel rakkude vahekiht laguneb, seega ka rakkudevaheline side nõrgeneb ning köögivili pehmeneb. Mida kauem köögivilja keeta, seda enam protopektiini laguneb. Köögivili on pehme, kui ligikaudu 40% protopektiinist on lagunenud. Protopektiini lagunemist mõjutab kuumutamise temperatuur. Mida kõrgem see on, seda intensiivsemalt läheb protsess. Protopektiini lagunemist mõjutab ka keskkonna happesus. Happed takistavad protopektiini lagunemisprotsessi. Protopektiini lagunemist takistab ka kareda vee kasutamine köögivilja keetmisel. Rasvade muutumine toiduainete töötlemisel

    Kokandus




    Kommentaarid (1)

    JxxK profiilipilt
    Jaak Aaso: Aitäh :D
    22:13 08-12-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun