ristõielised, sarikalised, maltsalised, maavitsalised, kõrvitsalised, liblikõielised, korvõielised, liilialised, tatarlised, huulõielised, karelehelised, kõrrelised, tulikalised 2) Tootmise ja müügi seisukohtalt söödavate osade järgi leht-, juur-, viliköögiviljad, sibulad, kaunviljad ja kapsad 3) Kasutusintensiivsuse järgu *massiliselt kasvatatavad(odavad) köögiviljad. Hästisäilivad hilised kapsad, porgandid ja punapeet *Delikatessköögiviljad eriti maitsvad ja väärtuslikud KV. Siia kuuluvad varajased sordid ja kõik kasvuhoones kasvatatav 4) Edasise kasutamise alusel *värsked köögiviljad - müüakse värskelt ka peale säilitamist *tööstusköögiviljad – tööstusele konserviks, külmutamisesk, hapendamiseks, kuivatamiseks 5) eluea kestuse järgi
KT1 Köögiviljandus On taimekasvatus haru, kus õpitakse tundma köögiviljataimede bioloogilisi iseärasusi ja kasvatamise agrotehnikat nii avamaal kui ka katmikala. 1, 2 ja mitme aastased rohtaimed. Köögiviljade mahlakad organid, mida kasutatakse toiduks. Maitsetaimed toidu maitsestamiseks mitte toiduks. Köögiviljad sisaldavad: 1. Valke (roheline hernes, sibul, lillkapsas) 2. Süsivesikud( kartul, kaalikas, peet, porgand) 3. Vitamiine 4. Mineraalaineid 5. Rasvu ( vähesel määral spinatis ja aedoas) Botaaniliselt liigitatakse köögiviljad peamiselt ühiste morfoloogiliste ja bioloogiliste tunnuste alusel.
....................................................... 17 KOKKUVÕTE ..................................................................................................................................... 19 VIIDATUD ALLIKAD ........................................................................................................................ 21 2 SISSEJUHATUS Külv või istutamine see on sageli kerkiv küsimus köögiviljade paljundamisel. Otsekülvi eeliseks on, et taimed jäävad kasvama samasse kohta, säilitavad oma juuresüsteemi ja välditakse taimede ümberistutusstressi. Jääb ära ümberistutamise töö ja vastistutatud taimede hooldamine. See-eest on rohkem tööd umbrohust puhastamise ja harvendmamisega. Istutamise eeliseks on eelkõige ajavõit ja see on vajalik, kui soe aeg ei kesta kaua. (Kjell, 1992:37) Iseseisva töö eesmärgiks on: 1. Uurida köögiviljade paljundamise võimalusi. 2
me saagiga eemaldame. Viljavahelduse seadus- seda parem ja suurem on saak, mida õigemas järjekorras me kultuure järjestame. Kasvutegurite kompleks seadus- oluline on kõigi vajalike taimekasvutegurite toime taimekasvule ja –arengule, vähemoluline on ühe teguri maht, kogus ja mõju Idanemiskk mõju seadus- saagikus sõltub olulisel määral idanemiskk tingimustest. GMO – taim, mis on muudetud herbitsiidi suhtes vastupidavamaks 3. Maaviljelussüsteemid (tava, integreeritud, mahe) Tava- 85% maaviljeelusest on tava. Tootmisviis, mida iseloomustab rohke toodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, eesmärgiks on efektiivsus ja tasuvuse suurendamine ning kultutuste vähendamine tooteühiku kohta. Integreeritud- tootmisviis, kus kasut kõiki tehnoloogilisi võtteid, mis peaksid tagama samade koguste juures suurema saagi.
omastatavad organismi poolt 20. Suurimad odra tootjad maailmas. Venemaa, Prantsusmaa, Ukraina, Kanada 21. Olulisemad mineraalained odra koostises. Kaalium 93,0 mg Fosfor 54,0 mg Magneesium 22,0 mg Kaltsium 11,0 mg Naatrium 3,0 mg Raud 1,3 mg 22. Suurimad kaeratootjad maailmas. Venemaa, Kanada, Poola, USA 23. Nõuded kaerasortidele. Saagikus Seisukindlus Kasvuaeg Haigus- ja kahjurikindlus Tera kvaliteet 24. Toiteelementide sisaldus kaeras. Vesi 8,2 g Kalorsus 389 kcal Valgud 16,9 g Lipiidid 6,9 g Tuhk 1,7 g Süsivesikud 66,3 g Kiudained 10,6 g Kaltsium 54,0 mg Raud 4,72 mg
peakapsas, kähar peakapsas Valgusnõudlik Neutraalsed mullad kahjurite eest kaitseks Kõplamine (umbrohu ja Säilita keldris või hapenda Seemed säilivad 4-5 aastat Umbrohi kitkuda kohe Eelviljadeks köögiviljad nt. Varased tihedalt, hilised mullakorba vastu) Vajavad palju lämmastiku, kartul, heintaimed, teravili harvemalt Pealtväetamine fosforit ja kaaliumi (va. ristõielised) Põua ajal tuleb kasta (1 m2
MERISTEEMPALJUNDUS · Meristeempaljundus on üks taimede mikropaljunduse viis, mille puhul uue taime saamiseks kasutatakse põhiliselt varre kasvukuhiku algkoe mikroskoopilist tükikest. · Liigist sõltuvalt võib koetükikese võtta ka lehest, pungast või juurest. ·Meristeempaljundust rakendatakse uute sortide või raskesti paljundatavate kultuuride istutusmaterjali kiireks saamiseks. · Samuti kasutatakse meristeemmeetodit tervendatud istutusmaterjali saamiseks. 2. puu-ja köögivilja kvaliteet, mõjutavad tegurid ja kuidas kvaliteeti määrata; Aiasaaduste kvaliteeti mõjutavad tegurid võib suures plaanis jaotada kaheks tegurite grupiks: 1) kasvuaegsed tegurid: õige toitainete sisaldus mullas, piisavalt soojust ja niiskust, piisav taimekaitse jne. 2) koristusaegsed- ja järgsed tingimused: õige koristusküpsus, koristusaeg, koristustehnoloogia, transporditingimused ja säilitustingimused (õhu gaasiline koostis,
lina; vähem reageerib mulla õhupuudusele tatar) Hapnik on tingimata mullaõhus vajalik ka mikrobioloogilisteks CO2 kontsentratsioon mullas on keskmiselt 0.2 0.3% (0.5%). Kõige tundlikumad on idanevad seemned. Nende idanemine seiskub kui CO2 sisaldus mullaõhus tõuseb 1%-ni. Kõrgem CO2 kontsentratsioon surmab paljudel juhtudel taimede aktiivsed juured. Heintaimed on mulla suuremate CO2 kontsentratsioonide suhtes vastupidavamad kui teised põllukultuurid. Õhuhapniku mõju taimede elutegevusele: 1) O2 puudusel pidurdub taime juurte kasv, taim ei saa toitaineid kätte ja juur ei arene välja 2) O2 puudusel väheneb mullast veeneelamine taimede juurte poolt (taimede elutegevus soikub) 3) O2 puudusel hakkavad mulda tekkima toksilised ained Mulla õhureziimi reguleerimise võtted: 1) mulla struktuuri parandamine (liblikõielised, õigel ajal harimine, külvikordade vaheldumine jne)
Kõik kommentaarid