Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuulsuse narrid retsensioon (1)

1 HALB
Punktid
Kuulsuse narrid retsensioon #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 62 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Saddestheart Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Kuulsuse narrid kokkuvõte

Kuulsuse narrid Kuulsuse narrid 1. Räägib Jaan Tatikast (leiutised, kooliskäik, vanemate surm) 2. Räägib Vesipruulist ja ta kirjutistest (jutud, luuletused, mis ei valminud) 3. Salomon leidis õhtul Tatika ja viis voodisse (viskas aknast välja, unes põrandale, Salomon ja Tatikas hakkavad üksteise ees hooplema ja teineteist narriks nimetama) 4. Tatika koer Pontu sureb ja Tatikas ning Vesipruul hakkavad koera üle aia loopima

Kirjandus
thumbnail
2
doc

Kuulsuse narrid kokkuvõte

"Kuulsuse narrid" "Kuulsuse narrid" on osa raamatust "Tallinna narrid ja narrikesed". Seal on peategelasteks Salomon Vesipruul ja Jaan Tatikas. Salomon Vesipruul on "tuntud kirjanik ja luuletaja", kuigi keegi pole tema töödest kunagi kuulnud. Tal on vaid üks jutt ja üks luuletus. Telelavastuse alguses otsib ta endale suvekorterit. Ta leiab paraja korteri Tallinna äärelinnas, kus on ka üür odavam, ja kolib sinna sisse oma papagoi Sifferiga. Õnnetuseks satub Salomoni naabriks Jaan Tatikas. Tatikas on "kuulus leiutaja ja loodusuurija

Kirjandus
thumbnail
2
docx

Retsensioon raamatust „Kuulsuse narrid“

Kaheksa aastasena astus Jaanike rahvakooli, kus peale kõiksuguste muude vigurite, hakkas ta oma erilisi mõtteid nikerdama koolilaudadele. Selliseid lollusi koolmeistrid ei sallinud ning peale kolme kooli pinkide soojendamist, otsustas Jaan 16- aastaselt koolipoisi staatusest välja astuda. Selleks ajaks oskas Jaan tallinna murdega saksa keelt, luges jämedat trükki ja mõistis vigadega kirjutada. Ei leidnud noormees omale ka mitte mingisugust tööd, nii jäigi Jaan pingsalt ootama oma kuulsuse tähelendu. Tatikal oli küll väga palju põnevaid mõtteid, kuid ta ei suutnud ühtki nendest ellu viia. Peagi surid poisi vanemad ja Jaan jäi koerakese Pontuga kahekesi maija, mille kõik kolm kambrikest kubisesid kõiksugustest torudest, vedrudest, ratastest ja kraanidest, aga harva leidus seal söögipoolist. Tema esimese leiutise katsetamine oleks talle äärepealt elu maksnud. Tatika riietumisstiil oli lihtne, kentsakas ja algupärane. Välimuselt oli Jaan väikese kasvuga ja peenike.

Kirjandus
thumbnail
1
docx

Kuulsuse narrid retsensioon.

"Kuulsuse Narrid" Retsensioon Kirjanik Eduard Bornhöhe jutustuse ainetel valminud telelavastus "Kuulsuse Narrid" on alati vaatajale jätnud hea esmamulje. Selle telelavastuse lavastajaks on Ago-Endrik Kerge. Lugu räägib kahest mehest, kes on sünnist saati ühe inimese silmis olnud kuulus, tark, ilus, taibukas jne. Need inimesed on nemad ise ehk Salomon Vesipruul ja Jaan Tatikas. Salomon Vesipruul on enda arvates suur poeet, Tatikas aga seevastu suur leiutaja ja looduseuurija. Seda

Eesti keel
thumbnail
9
odt

Eduard Bornhöhe Referaat

Nende juht, sepp Villu, visatakse vangikeldrisse, kus ta ka sureb. "Tasujal" ja "Villu võitlustel" on palju ühiseid jooni ja elemente. Esiteks muidugi see, et neis mõlemas kirjeldatakse Jüriöö ülestõusu sündmusi ning talupoegade vabadusvõitlust. Kuid kumbki neist pole täielikult pühendatud ainult sellele teemale. 5 2.3 "Kuulsuse narrid" Raamat "Tallinna narrid ja narrikesed" on üks Bornhöhe teostest, mis ei kuulu ajalooliste romaanide hulka. Selle raamatu tuntuim osa on "Kuulsuse narrid". Selles raamatus on räägitud kahest mehest, leiutajast Jaan Tatikast ja luuletajast Salomon Vesipruulist. Nende mõlema eripära seisneb selles, et tegelikult kumbki ei oska absoluutselt seda, mida nad arvavad ennast oskavat. Tatikal on küll väga palju huvitavaid mõtteid, kuid ta ei suuda ühtki nendest ellu viia. Tema esimese leiutise katsetamine oleks

Kirjandus
thumbnail
6
docx

Eduard Bornhöhe - elulugu

ja tema isa vahelised suhted, Gabrieli ja tema kasuvenna suhted ning talupoegade vabadusvõitlus. Esimesest kahest jutustusest eristab "Vürst Gabrieli" ka see, et sellel on õnnelik lõpp ­ Gabrieli ja Agnes armastus saab kõikidest vaenlastest jagu. Selle jutustuse aineil on loodud film "Viimne reliikvia" (1969). Bornhöhe ei kirjutanud ainult ajaloolisi jutustusi. Tal on olemas ka mitmeid satiirilisi jutustusi, tuntuim nendest on "Tallinna narrid ja narrikesed" (1892). Selles naeruvääristab autor inimeste pahesid, eelkõige raha-, kuulsuse- ja armastusejanu. Antud teos koosneb mitmest osast, millest suurima populaarsuse on saavutanud "Kuulsuse narrid", mille peategelasteks on Salomon Vesipruul, kes arvab ennast maailmakuulus luuletaja olevat ning Jaan Tatikas, kes enda arvamuse kohaselt pidavat olema väga andekas leiutaja. Samuti väärivad tähelepanu mõningad Bornhöhe jutud, näiteks "Kollid", mis on

Kirjandus
thumbnail
15
doc

Romantismi referaat

vastandab autor igati halva, negatiivse kangelase. Tegevustiku arenedes esineb tihti salapäraseid asjaolusid ning ootamatuid süzee pöörakuid, annab end tunda põnevusliku momendi esiletõstmine. Võitlev ideestik vastab ajastu vajadustele ning oli seega kirjanduses väga suure tähtsusega. Bornhöhe ei kirjutanud ainult ajaloolisi jutustusi. Tal on olemas ka mitmeid satiirilisi jutustusi, tuntuim nendest on "Tallinna narrid ja narrikesed". Selles naeruvääristab autor inimeste pahesid, eelkõige raha-, kuulsuse- ja armastusejanu. Antud teos koosneb mitmest osast, millest suurima populaarsuse on saavutanud "Kuulsuse narrid", mille peategelasteks on Salomon Vesipruul, kes arvab ennast maailmakuulus luuletaja olevat ning Jaan Tatikas, kes enda arvamuse kohaselt pidavat olema väga andekas leiutaja.

Kirjandus
thumbnail
9
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

proosat viljelema. B. on kirjutanud veel ajaloolised külaelust, karakterportreesid ja pajatusi Kodavere jutustused «Villu võitlused» ja «Vürst Gabriel» murrakus: "Peipsi peal", "Pahased naabrid", (viimase aineil on loodud film «Viimne reliikvia») "Igapäevane lugu". Jutustus "Vari" (1894) jälgib ning käsitlenud ka oma kaasaega (satiiriline andeka ja õrnahingelise külapoisi Villu lapsepõlve jutusari «Tallinna narrid ja narrikesed» jm.). Tema ja kujunemist. Jutustus "Käkimäe kägu" (1883) kohta: E. Nirk, «Eduard Bornhöhe» (1961). kujutab üht Villu omale sarnast elusaatust. Andres Saal (1861-1931) oma ajalooliste Külajutt "Nõia tütar" näitab ebausu raskeid jutustustega kujunes selle zanri tuntumaks tagajärgi, kuid peategelane, rahvaarsti tütar Leena esindajaks E. Bornhöhe kõrval. Saali kirjandusliku leiab siiski oma õnne

Kirjandus




Kommentaarid (1)

Jurjev profiilipilt
Jurjev: Liiga pealiskaudne!
21:35 16-05-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun