Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuulmine (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Mis on kuulmine?
  • Kui hästi teie kuulete?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Kuulmine #1 Kuulmine #2 Kuulmine #3 Kuulmine #4 Kuulmine #5 Kuulmine #6 Kuulmine #7 Kuulmine #8 Kuulmine #9 Kuulmine #10 Kuulmine #11 Kuulmine #12 Kuulmine #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ervin Õppematerjali autor
Kõik vajalik olemas siin.Inimese kõrvad on nii kuulmis- kui ka tasakaaluelunditeks. Inimestel on kaks kõrva, mis koosnevad kolmest osast: välis-, kesk- ja sisekõrvast. Kesk- ja sisekõrv asuvad hästi kaitstult kolju sees, silmadest all- ja tagapool.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
ppt

KÕRV ja KUULMINE

KÕRV ja KUULMINE Kõrva ehitus Inimese kuulmis- ja tasakaaluelundiks on kõrvad. Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv Sisekõrv asuvad hästi kaitstult koljus Keskkõrv Väliskõrva kaitseb kõrvavaik ­ takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Väliskõrv Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk ­ trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Kõrvalihased inimesel on jäänukelund ehk rudiment. 1997 Dr Jay Vacanti siirdas hiirele inimese kõhrkoe rakke ja kasvatas hiire seljas kõrva. Keskkõrv Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukesed Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Inimese väikseimad luud Kuulmetõri Keskkõrv ühenduses välisõhuga ­ kuulmetõri abil, mis ava

Bioloogia
thumbnail
5
odt

Kuulmine

Kuulmine Kuulmine on organismi väga keeruline talitlus, mida teostavad koostöös kõrv ja peaaju. See on helide tajumine spetsiaalse elundi (kõrva) abil, mis võimaldab eristada helilaineid nende amplituudi ja sageduse alusel ning teha kindlaks heliallika asukoht ja liikumine ruumis. Kuulmisfunktsioon on lapse arengu loomulikuks eelduseks. Kõrv koosneb välis-, kesk- ja sisekõrvast. Kuulmiseks peavad helilained jõudma sisekõrva ja sealt läheb signaal edasi aju kuulmiskeskusse

Inimene
thumbnail
8
doc

Meeleelundid ja tunnetusprotsessid

· Keskkõrv ­ asub kaitstult koljus. Väliskõrv Väline kuulmekäik on veidi kõver, umbes 2,5 cm pikkune toru, mis lõpeb õhukese pingul naha ehk trummikilega. Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Välises kuulmekäigus on kõrvavaigunäärmed, mis eritavad kõrvavaiku. Näärmerakkude liigtalitluse korral kuhjub vaik kuulmekäiku ja ummistab selle, eriti kui kuulmekäik on liiga kitsas. Tekkinud vaigukork takistab helide levikut ja kuulmine nõrgeneb. Ka vee sattumisel kuulmekäiku võib kuulmine halveneda, sest vee mõjul kõrvavaik paisub. Keskkõrv 0 Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukesed annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. Sisekõrv Sisekõrv paikneb kolju sees ning koosneb kahest eraldi osast. Sisekõrva kuulmiselund on

Psühholoogia
thumbnail
30
docx

KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA, FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA

kuulmise nõrkus ühes kõrvas võib jääda tähelepanuta. Objektiivne leid: püsiperforatsioon, näonärvi võimalik parees. Diagnoosimine – vaatlus, audiogramm (õhu-luu diferents), vestibulaarsed testid, CT. Ravi: konservatiivne ravi eakatel soodsa kulu korral (puhastamine + lokaalne AB). Kirurgilise ravi esimeses etapis toimub kolesteatoomi radikaalne eemaldamine ja võimalusel erodeerunud luukoe asendamine. Teises etapis taastatakse kuulmine.Tüsistused kuulmislangus, pearinglus, näonärvi halvatus, meningiit. Kuulmislangus. Kuulmislanguse põhjused ja klassifikatsioon kahjustuse asukoha järgi. - konduktiivne – heli juhtimise takistus e. helijuhtimise aparaadi (kesk- ja väliskõrv) kahjustus, põhjustab enam madalate helide kuuldavuse languse. Ravi: lineaarse võimendusega kuuldeaparaat - sensorineuraalne – närvikahjustus e. helivastuvõtuaparaadi (sisekõrv) kahjustus, langenud on kõrgete helide kuuldavus

Eripedagoogika
thumbnail
14
docx

Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia kordamisküsimused

lisaks ka põletik ning kõrvast hakkab mäda erituma, keskkõrva limaskest muutub põletiku tagajärjel paksemaks ja moodustab väljasopistisi ehk polüüpe. 15. Morbus Meniere kliiniline pilt Kaebused: Menieri triaad: kuulmislangus (sensorineurinaalne), pearinglus, tinnitus. Iseloomulik on, et haigus algab madalate toonide halvast kuuldavusest. Tasakaaluhäireid põhjustav sisekõrva haigus. Haigus kulgeb hoogudena, reeglina ägenemiste ja vaibumistega, ataki järel võib kuulmine olla taas 100%. Enamasti on tegemist ühe kõrva haigestumisega, puudub neuroloogiline sümptomatoloogia. Meniere'i haiguse tekkepõhjused ei ole teada. Kahjustub sisekõrv, kus paiknevad keha tasakaalu säilitamist reguleerivad poolringkanalid. Haiguse korral on vedeliku imendumine sisekõrvast häiritud (tekib hüdrops ehk liigveesus), rõhk sisekõrvas suureneb (loomadel aga endolümfiava sulgemine ei anna seda haigust)

Inimeseõpetus
thumbnail
17
pdf

Kuulmis ja kõneelundite anatoomia füsioloogia patoloogia kordamisküsimused

lisaks ka põletik ning kõrvast hakkab mäda erituma, keskkõrva limaskest muutub põletiku tagajärjel paksemaks ja moodustab väljasopistisi ehk polüüpe. 15. Morbus Meniere kliiniline pilt Kaebused: Menieri triaad: kuulmislangus (sensorineurinaalne), pearinglus, tinnitus. Iseloomulik on, et haigus algab madalate toonide halvast kuuldavusest. Tasakaaluhäireid põhjustav sisekõrva haigus. Haigus kulgeb hoogudena, reeglina ägenemiste ja vaibumistega, ataki järel võib kuulmine olla taas 100%. Enamasti on tegemist ühe kõrva haigestumisega, puudub neuroloogiline sümptomatoloogia. Meniere'i haiguse tekkepõhjused ei ole teada. Kahjustub sisekõrv, kus paiknevad keha tasakaalu säilitamist reguleerivad poolringkanalid. Haiguse korral on vedeliku imendumine sisekõrvast häiritud (tekib hüdrops ehk liigveesus), rõhk sisekõrvas suureneb (loomadel aga endolümfiava sulgemine ei anna seda haigust)

Anatoomia ja füsioloogia
thumbnail
19
docx

Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia-füsioloogia-pat oloogia konspekt

Äkk- kuulmislangusega isikutel võib esineda ka kõrgvererõhutõbi ja halb emotsionaalse stressi taluvus. Trummiakna membraani rebenemist on kirjeldatud ka seoses tugeva aevastamisega. Tulemuseks on sisekõrva kahjustus, mille tagajärjel tekib kuulmislangus. Tavaliselt on kuulmislangus pöörduv, vertiigo lisandumine halvendab paranemise prognoosi. Kaebused: Põhiliseks sümptomiks on mõne tunni jooksul tekkiv kuulmislangus. Tavaliselt märgatakse hommikul ärgates, et ühest kõrvast on kuulmine halb või puudub hoopis. Mõnikord kaasneb ka pearinglus, survetunne ja kohin haiges kõrvas, mis on tingitud sisekõrva ärritusest. Umbes 10-14 tunni jooksul hakkab osadel inimestel kuulmine taastuma. Madalsagedusliku kuulmislangusega inimesed paranevad paremini, rahuldavalt või hästi paraneb 40-70% haigetest, kuni 30% ei parane üldse. Dgn: Vaatlus. Toonaudiogramm. Ravi: Kõige olulisem on lamamisreziim kuni nädal aega. Kasutatakse lisaks ka verevarustust parandavat ravi ning vitamiine. 4

Eripedagoogika
thumbnail
30
docx

Tunnetuspsühholoogia: Meeled, taju, tähelepanu ja teadvus.

üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kõigile meeltel on ühised meeleelundite talitluse üldpõhimõtted, sensoorne kodeerimine ja sensoorne adaptatsioon. Meeleelundite funktsiooniks on konverteerida füüsikalised stiimulid närviimpulssideks, mida närvisüsteem seejärel töötleb kõrgemates ajukeskustes. Info edastus toimub läbi meeleelundite. tasakaalumeel- ,nahameel, haistmismeel, maitsemeel, kuulmine ja nägemine. [Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada „neuronite keelde“, seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks. Närvisüsteem „tõlgib“ (kodeerib ümber) proksimaalse stiimuli omadused närviimpulssideks, mis edastatakse ajule. Näiteks valguse peale reageerivad kepikesed ja kolvikesed. Lõhnadele

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun