23
TALLINNA TEENINDUSKOOL
REFERAAT
KUULAMINE - OLULINE OSA
SUHTLEMISPROTSESSIS
Kristina Manilkina
TO11MK
TALLINN
2010
SISUKORD
Lk.
SISUKORD..................................................................
2
SISSEJUHATUS..........................................................
3
1. Ärikommunikatsioon.................................................
4
2. Suhtlemisprotsess ........................................
5
3. Kuulamine.................................................................
6
3.1 Mis on kuulamine ehk kuulamisprotsessi olemus...
6
3.2 Kuulamise tähtsus organisatsioonides....................
8
3.3 Kuulamise tüübid..................................................
11
3.4 Efektiivne kuulamine............................................
13
3.5 Efektiivse kuulamise barjäärid...............................
16
3.6 Kuulamisprobleemid ja nendest ülesaamine...........
17
3.7 Kuulamisoskuse parandamine.............................
22
KOKKUVÕTE.............................................................
24
SISSEJUHATUS
Suhtlemine on igapäevase elu lahutamatu osa. Kui sa pole just erak ega tööta ametipostil, mis
eeldab tundidepikkust üksi töötamist ning ei sisalda rääkimist,
kirjutamist, lugemist või kuulamist, moodustab suhtlemine suurema
osa sinu elust, nii oma ajakulult kui ka tähtsuselt. Isegi siis, kui
sa oled täiesti üksi, suhtled sa teatud määral iseendaga ning
mingil viisil ka teistega . Seni, kuni su mõistus on elav, saadab ta
välja sõnumeid teistele inimestele ning võtab neid ka vastu
kõigelt elavalt ja mitteelavalt sinu ümber.
Suhtlemine on koostoime ,
vastastikune mõju(s)tamine. Kui sõnumit ei ole vastu võtmas mitte
kedagi või sõnum ei avalda mingit mõju, ei ole suhtlemist
tegelikult toimunud. /9/
Enimlevinenud suhtlemine
toimub rääkimise ning kuulamise teel. Samuti kasutatakse
äritegevuses ka väga palju kirjalikku suhtlust. Kuid suulise
suhtlemise eeliseks on kohese tagasiside võimalikkus, samas aga
puudusteks see, et inimene ei pruugi kuulata korralikult ja
tähelepanelikult ning seega jätta märkamata kõige olulisema. Ka
võib kuulaja sõnumist mitte aru saada või lihtsalt selle unustada.
/9/
Selleks, et sõnum jõuaks
võimalikult täpselt ja muutmatul kujul inimeseni, kellele ta oli
mõeldud, on vaja pingutusi teha nii sõnumi saatjal kui ka
vastuvõtjal. Suhtlemine on nagu kahe-suunaline tee. See tähendab
seda, et mitte ainult sõnumi edastaja ei pea seda tegema võimalikult
...................................................................... 6 5. TSITAATE KUULAMISE KOHTA.......................................................................... 7 6. KOKKUVÕTE......................................................................................................... 8 7. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................... 9 Sissejuhatus Aktiivne kuulamine koosneb kuuest elemendist. Kõiki neid ühel ajal kasutada pole võimalik, näiteks ei saa vaikivat ja peegeldavat kuulamist korraga rakendada. Küll aga tajub tähelepanelik kuulaja ära, millal vait olla ja millal teise juttu peegeldada. 16 märki heast kuulajast . Et saada paremaks kuulajaks, tuleb meeles pidada erinevusi hea ja halva kuulaja vahel. HEA KUULAJA 1. On rohkem kannatlikum ning valmis edasi kuulama lootuses, et kogu jutt ei ole asjatu
Sisukord 1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 1.1 Aktiivne kuulamine.............................................................................................. 4 1.1.1 Vaikne kuulamine..........................................................................................4 1.1.2 Peegeldav kuulamine.....................................................................................5 1.1.3 Empaatiline kuulamine..................................................................................5 2 KUULAMISTÕKKED............................................................................................... 6 3 KUULAMISTEHNIKAD........................................................................................... 8 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KUULAMINE Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2013 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 2 HUVIGA KUULAMINE JA PSEUDOKUULAMINE...........................................
Kadrina Keskkool Kuulamine ja suhtlemine Referaat .... .... Juhendaja õp: ... .... 2011 Kuulamine Sissejuhatus Selleks, et inimesed saaksid üksteist kuulata on vajalik eelkõige kuulda. Inimese kuulmis ja tasakaalu elundiks on kõrvad. Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv -koosneb omakorda kahest osast: kõrvalestast- mille ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku ja kuulmekäigust mille lõpus on õhuke
SISSEJUHATUS Valisin selle teema kuna arvan, et kuulamine on suhtlemisel üks väga olulistest osadest. Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja hoidmisel väga vajalik. Kui inimene oskab kuulata, siis saab ta aru mida teised inimesed tahavad ja mis neid ärritab või haavab. Ka teisel inimesel on hea rääkida, kui teab, et teda kuulatakse. Nende inimestega, kes ei oska kuulata, on väga ebameeldiv rääkida. Jääb mulje nagu neid ei huvitakse üldse mis teine inimene räägib ja nagu nad mõtleksid ainult enda peale
.Kuulata, see tähendab mõista. Kuulamine pole üksnes info hankimine, vaid ka teise inimese aktsepteerimine. Kuulamisoskus on õpitav nagu teisedki suhtlemisoskused. Kuulamise etapid: · kuulmine füüsilises mõttes; · interpreteerimine kuuldu teadvustamine; · hindamine info olulisus, rääkija prestiiz ja karismaatilisus; · meeldejätmine; · vastamine reageerimine kuuldule, ka mitteverbaalne. · Kuulamise tüübid: · Sisu kuulamine eesmärk on salvestada kuuldu. Segavad tegurid viia miinimumini ja hoida tähelepanu püsivana. Oma peamiste probleemidega sidumine. · Kriitiline kuulamine eesmärk on kuuldu hindamine (loogilisus, faktide usaldusväärsus, järelduste usutavus, kuuldu olulisus, rääkija huvid ja motiivid).Järeldused tehakse alles lõpus. · Empaatiline kuulamine eesmärgiks on mõista rääkija tundeid, vajadusi,
Iga inimese jaoks on kõige tähtsamaks inimeseks tema ise ja kui sa tema vastu siirast huvi tunned, oled võitnud rohkem kui andnud. Hea vestleja tunnuseks on oskus kuulata nii, et teised tunneksid, et neid kuulatakse. Aktiivne kuulaja annab kuuldust oma sõnadega tagasisidet. Ta teeb seda kolmel põhjusel: · veendumaks, et ta on kõigest õigesti aru saanud; · kinnitamaks kõnelejale, et teda on kuulatud; · innustamaks kõnelejat ennast veelgi rohkem avama. 2. KUULAMINE SEE ON MIDAGI ENAMAT KUI LIHTSALT KUULMINE Kui te olete vähegi tavaline inimene, kulub teil kuulamisele enam virgeolekuaega kui ühelegi teisele tegevusele. Erinevate elualade esindajaid hõlmav uurimus näitas, et inimesed kulutasid suhtlemisele 70% oma ärkvelolekuajast. Sellest võttis 9% kirjutamine, 16% lugemine, 30% rääkimine ja 45% kuulamine. Ka teised uurimused rõhutavad suurt ajahulka, mille eri elukutsete esindajad kulutavad kuulamisele
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia Instituut Personalijuhtimise eriala PS-1-S-E-tal Liis Peet KUULAMISOSKUS. AKTIIVNE KUULAMINE Juhendaja: Maie Oblikas Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -2- Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus......................................3 Aktiivse kuulamise tehnikad............4 Hea kuulaja 10 tunnust.....................5 Kuulamistõkked...............................5 Lisa...................................................7 Kokkuvõte........................................8 Kasutatud kirjandus.........................9 Kuulamisoskus
Kõik kommentaarid