"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski (24)

Paleoliitiline kunst

• Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr
  
• Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad
  
• Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia
  
• Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid
  
• Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud
  
• Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast
  
• Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud
  

• Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes
  
• Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid:
  

• Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid
  
• Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud
  
• Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga
  
• Kuna peamine elatusala oli jahipidamine , võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu
  
• Võimalik, et kunst on sündinud mõnikord ka totemistlike uskumuste tõttu
  
• Totemism – usuline vaatekoht, mis peab inimesi loomadega sugulasteks
  
• Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne)
  

• Mõnikord on kujutatud ka linde
  
• Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga
  
• Mänguteooria – kunst on sündinud lihtsalt ajaviiteks
  
• Seda teooriat kinnitab näiteks see, et on leitud näiteks pikki lainelisi jooni, mida kutsutakse makaronideks
  
• Tegu on lihtsalt värvimänguga
  
• Kunsti tekkimist ei saa seletada ühe ainuõige teooriaga
  
• Ilmselt on tegu mitme erineva mõjuriga
  

• Paleoliitikumis pintsleid ei tuntud, kasutati sammalt ja loomakarvu
  
• Värvideks kasutati mineraale , temperavärve, verd, sütt jne
  
• Puudusid roheline ja sinine värv
  
• Roheline värv ongi olnud läbi aegade kõige kallim
  
• Lääne-Euroopast on paleoliitikumi koopamaale leitud põhiliselt Pürenee mäestikust
  
• Maailmas on üldse u. 140-150 koopamaalide leiukohta
  
• Esimene teadaolev koopamaali leiukoht – Altamira koobas Püreneedes, 1879.a
  
• Altamira koopa laes on tohutu suured hästi säilinud maalingud esiajal Euroopas elanud piisonitest
  
• Maalid olid loomutruud ja meisterlikult tehtud
  
• Esialgu ei usutud Altamira koopamaalide ehtsusesse, kuid 20.saj algul leiti samasuguseid koopamaale ka mujalt Euroopast
  
• Altamiras hakkasid turistide tõttu maalingud seintelt maha tulema – koobas suleti ajutiselt
  
• Praegu võib näha maalingute koopiaid teises koopas
  

• 1940.a leidsid koolilapsed suure koopamaalide leiukoha Lõuna-Prantsusmaal Lascaux `s
  
• Lascaux` leiukohta peeti tükk aega maailma suurimaks
  
• Lascaux`s on kujutatud kõrvuti kütitavate loomadega ka väga primitiivselt inimest
  
• Kummaline vastuolu ongi realistlike looma- ja algeliste inimesekujutiste vahel
  
• Lascaux` ja Altamira koopamaalingute vanus on u. 15 000 aastat
  
• 1994.a avastati Kesk-Prantsusmaal Leoni läheduses uus tohutu suur esiaja koopamaalide leiukoht
  
• See on praegu teadaolevaist suurim
  
• Leiukoht nimetati ühe leidja auks (Jean) Chauvet` koopaks
  
• Chauvet` koopas loeti kokku üle 300 maalingu
  
• Nende vanus on üle 30 000 aasta
  
• Seal on kujutatud mõnedel maalingutel ka linde, mida varem ei olnud tehtud
  

• 20.saj alguses leiti Austraaliast Willendorfi küla juurest pisike kivist kuju
  
• Kuju oli 12 cm kõrge ja u. 30 000 aastat vana
  
• Praegu asub see kuju Viinis Arheoloogiamuuseumis
  
• Kunstiteadlased nimetasid kuju naljatamisi Willendorfi Venuseks
  
• Tegemist oli naisekujuga, mis ei ole kuigi ilus:
  

• Näo osa on täiesti väljatöötamata
  
• Hiljem on sarnaseid kujusid leitud ka mujalt Euroopast ja Aasiast
  
• Kujud on ilmselt seotud viljakusmaagiaga
  
• Sarnaseid kujutisi võib leida ka reljeefidena
  

Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst

• Mesoliitikum – keskmine kiviaeg, algas Põhja-Euroopas u. 10 000a eKr ja kestis kuni üleminekuni paiksele eluviisile ja põlluharimise-karjakasvatuse tekkimiseni (eri paigus erinevalt)
  
• Mõnel maal peetakse mesoliitikumi lõpuks ka keraamika ilmumist
  
• Kunstiajaloos käsitletakse mesoliitikumi ja neoliitikumi enamasti koos
  
• Neoliitikum –kestis mesoliitikumi lõpust kuni metallide kasutuselevõtmiseni
  
• Vask → pronks → raud (u. 1200a eKr Väike-Aasias)
  
• Tänapäeval kestab rauaaeg
  
• Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad
  
• Neoliitikum algab varem Lähis-Ida maades ( Mesopotaamia , Palestiina )
  

• Vanim teadaolev esiaja kiviasula on välja kaevatud Palestiinast Jeruusalemma lähedusest – Jeeriku asula
  
• Jeeriku linn on rajatud 8. a. tuh eKr
  
• Esialgu elas seal u. 2000 elanikku
  
• Majad olid valmistatud toortellistest
  
• Linna ümbritses 4m-kõrgune maakividest müür, mille ees oli veel sügav vallikraav veega
  
• Jeerikust on leitud ka omapäraseid kunstiteoseid , mida võib nimetada isegi portreeskulptuurideks
  
• Tegu oli kipsiga täidetud ja üle värvitud inimkolpadega
  
• Need panevad aluste tänapäevasele portreeskulptuurile
  

• Teine neoliitiline asula on leitud Türgist Catal Hǔyǔkist
  
• Catal Hǔyǔk pärineb 7 a. tuh keskpaigast eKr
  
• Majad olid toortellistest, aga ka puidust
  
• Puudusid tänavad
  
• Majad olid üksteise ümber kobaras, puudusid aknad ja uksed, siseneti ülalt
  
• Linna ümbritses kaitsemüür
  
• Majade seintelt on leitud küllaltki palju seinamaale – esimesed eluhoonete seintele tehtud seinamaalid :
  

• Ühe maja seinal on ka esimene linnaplaan – linna ülevaade linnulennult
  
• Maalidel on ka kohalike elanike matusekombed – laibad on visatud lihtsalt raisakotkastele – mastaism
  

• Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks
  
• mega = suur, lito = kivi - suurte kividega ehitamine
  
• Vanimad Euroopa megaliitehitised asuvad Maltal (5. a. tuh eKr):