Kuidas toodetakse põlevkivist energiat (2)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

9

doc

ELEKTRIENERGIA TOOTMINE, TARBIMINE JA ÜLEKANNE

..............................................8 .................................................................................................................................................8 KASUTATUD MATERJAL:.................................................................................................9 2  SISSEJUHATUS Elektrienergiat toodetakse elektrijaamades, selleks muudetakse mingit teist liiki energia elektienergiaks. Elektrijaamad on ühendatud energiasüsteemiks, mis tagab meile elektrienergia ka mõndade süsteemi osade rikete korral. Elektrienergia tarbijateni toimetamiseks on kasutusel kõrgepinge (kuni 330 kilovolti) ja madalpinge liinid (kuni 400 volti). Pinge muutmiseks kasutatakse transformaatoreid. Pinget tõstetakse elektrijaama juures

Füüsika

11

doc

Eesti põlevkivi tähtsamad kasutusalad

KASUTUSALAD Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: dotsent Tiiu Koff Tallinn 2008  SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 PÕLEVKIVI ENERGEETIKAS................................................................................................ 4 Eesti põlevkivi kasutus elektrienergeetikas............................................................................ 4 Kukersiit soojusenergia saamisel............................................................................................ 5 PÕLEVKIVIÕLI.........................................................................................................................6 Põlevkivi- ja puiduimmutusõlid............................................................................................

Keskkond

22

docx

Elektroenergeetika eksami kordamisküsimused

● elektri kättesaadavus, mugavused 3. Mis aastal ning kus alustati Eestis elektrienergia tootmist ning elektrienergia jaotamist? Esimesena oli elekter 1882 tehastes Narvas ja Tallinnas Müügiks hakati tootma Pärnus 1907 (Võimsus oli 100kW) 4. Mis ajal moodustati Eestis ühtne elektrisüsteem ning miks see tekkis? 1950ndatel, järjest rohkem majapidamisi soovisid endale elektrit ning lisaks kasvas ka nõudlus elektri järele tehastes. 5. Kui suure osa moodustab põlevkivist toodetud elektrienergia Eesti elektri kogutoodangus? Aastal 2020 moodustas 57%. Milleks seda veel kasutatakse lisaks elektri tootmisele? Põlevkiviõli tootmine Milline võiks olla sinu meelest põlevkivi kasutusala tulevikus (kui palju võiks seda kaevandada ning milleks seda kasutada)? 6. Kui vanad on tootmisseadmed Narva Elektrijaamades ning milline on nende kasutegur? Milliseid kütuseid seal elektri tootmiseks kasutatakse? Narva elektrijaamad:

Energia ja keskkond

14

docx

Elektroenergeetika alused

1. Mis vahe on võimsusel ja energial? Too näiteid. Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. nt panna midagi liikuma, tõsta mingi keha temperatuuri, gaasi rõhku või muuta aine keemilist struktuuri jne. Energiat võime tinglikult nimetada töö varuks. 2. Mis aastal ning kus alustati Eestis elektrienergia tootmist ning elektrienergia jaotamist? Elektrienergia kasutuselevõtu alguseks Eestis loetakse 1882. aastat, mil Tallinnas F. Wiegandi tehases (hilisem "Ilmarine") ja Narvas Kreenholmi Manufaktuuris seati ruumide valgustamiseks üles esimesed generaatorid. 1885. a katsetati voolu tootmist tööstusseadmete käitamise tarbeks

Elektroenergeetika alused

113

doc

Energia ja keskkond konspekt

hüdroenergial 2,2% ja geotermaal-, tuule ja päikeseenergia kokku 0,7%. Mtoe Joonis 1.1 Primaarenergia varustatus maailmas ajavahemikus 1971­2009 Mtoe * ­ geotermaalenergia, tuul, päike Kiiremini kui primaarenergia vajadus on maailmas kasvanud nõudlus elektri järele. Kui 1973.aastal toodeti maailmas 6 116 TWh elektrit, siis 2007. aastal juba 19 771 TWh ­ seega üle kolme korra enam (vt Joonis 1 .2). Suur osa elektrist toodetakse maailmas soojuselektrijaamades (2007. aastal 68%), sh kivisöel või turbal töötavates 41,5%, naftakütustel 5,6% ja maagaasil 20,9%. Tuumajaamades toodeti 2007. aastal 13,8% elektrist, hüdrojaamades 15,6%, geotermaal-, päikese-, tuule- biokütustel ning jäätmetel töötavates elektrijaamades 2,6%. Primaarenergiaga varustatuse osas erineb Eesti (vt Joonis 1 .3) märgatavalt mistahes muust maailma piirkonnast, sest see baseerub umbes 60% ulatuses eesti põlevkivil. Kui lisada

Energia ja keskkond

25

pdf

Toiteallikas

1) energiasüsteem, 2) tarbija oma elektrijaam, mis ttöötab paralleelselt ühtse võrkguga, 3) generaatorid ja elektrijaam, mis ei ole ette nähtud paralleeltööks ühtsesse võrguga, 4) elektrokeemilised, fotoelektrilised ja teised staatilised elektrienergia allikad, 5) kohalikud reaktiivvõimsuse allikad (kondensaatorbatareid, sünkroonmootorid ja-kompensaatorid). Esimesed kaks moodustavad tsentraalse elektrivarustussüsteemi põhialuse, kus toodetakse ligikaudu 98% elektrienergiast. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 1 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets ES ES ES E

Elektrotehnika

128

pdf

Soojuspumbad Konspekt

Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika Instituut Soojuspumbad Õppeaine kood: MSJ0120 Õppejõud: Andrei Dedov  Sissejuhatus ...Energia hinna tõus ja kliimamuutus panevad inimesi otsima alternatiivseid küttelahendusi... Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud soojusenergiat. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 2  Soojustransformaatorid Termodünaamika teise seaduse Clauciuse sõnastus: Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandmine külmemalt kehalt kuumemale. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 3  Soojustransformaatorid Soojustransformaatorid Soojuspumbad Külmutus- (jahutus) seadmed Soojuspump-külmutusseadmed 12/11/10

Energia ja keskkond

71

docx

Ökoloogia konspekt

oma vastutust looduse ees. Sellise teadmise olemasolu ei ole aga veel tagatiseks, et inimene ka käitub "ökoloogiliselt". Nii nagu muude teadmistegagi, on üks asi teadmine, teine aga selle rakendamine, selle teadmise väärtustamine ­ väärtushoiakute kujundamine. 1 Ökoloogia uurimisvaldkonnad 1.1 Uurimisvaldkonnad Ökoloogia on teadus, mis püüab kirjeldada ja seletada elusolendite suhteid keskkonnaga, see tähendab, püüab seletada kuidas see ülikeerukas võrk on üles ehitatud ja talitleb. Põhjalik arusaamine neist seostest on oluline, kui tahame säilitada hävimisohus liike ja maastikke, või aru saada sellest, kuidas erinevad saasted mõjuvad loodusele, seega ka inimesele. Ökoloogia on ka moesõna. Poliitikud ja võimulolijad kasutavad seda sõna tihti, tahtes kergesti populaarsust võita ja soovides näidata, et hoolitakse keskkonnast. Tulemuseks on see, et samastatakse keskkonnakaitse ja ökoloogia. See on vale

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Kommentaarid (2)