Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kodu ja perekonna roll lapse arengus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuhu viib jagamatu tähelepanu?
  • Mida sa täna sõid kas te õues käisite?
Vasakule Paremale
Kodu ja perekonna roll lapse arengus #1 Kodu ja perekonna roll lapse arengus #2 Kodu ja perekonna roll lapse arengus #3 Kodu ja perekonna roll lapse arengus #4 Kodu ja perekonna roll lapse arengus #5 Kodu ja perekonna roll lapse arengus #6 Kodu ja perekonna roll lapse arengus #7 Kodu ja perekonna roll lapse arengus #8 Kodu ja perekonna roll lapse arengus #9 Kodu ja perekonna roll lapse arengus #10 Kodu ja perekonna roll lapse arengus #11 Kodu ja perekonna roll lapse arengus #12 Kodu ja perekonna roll lapse arengus #13 Kodu ja perekonna roll lapse arengus #14 Kodu ja perekonna roll lapse arengus #15 Kodu ja perekonna roll lapse arengus #16 Kodu ja perekonna roll lapse arengus #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-09-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 195 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kama37 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
rtf

Isa roll lapse arengus

lapsel lihtsam ema turvalisest lähedusest eemalduda. Ühiste mängude abil õpetavad isad lapsele iseseisvust ja õpivad teineteist tundma. Isa maailmapildi tundma õppimine on lapse arengule väga tähtis, sest ainult ema oma on liiga ühekülgne. 4 ISA JA KOOLILAPS 5-6-aastased lapsed hakkavad saama suurel määral kogemusi sotsiaalsest olukorrast väljaspool kodu ja otsest naabrust. See, kuidas nad seda olukorda tajuvad, sõltub jällegi vanema ja lapse suhtest. Väike koolilaps paneb end ja oma suhteid sõpradega pidevalt proovile ja õpib reegleid ja struktuure, mis valitsevad kodust väljas. Sel ajal saab ta tohutul määral uusi kogemusi. Positiivse osalusega isa tugi mõjutab tugevalt lapse emotsionaalset turvalisust, enesekindlust ja kohanemist uute intellektuaalsete, füüsiliste ja sotsiaalsete väljakutsetega.

Perekonnaõpetus
thumbnail
18
docx

KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE

Kätlin Kattai KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE Referaat Juhendaja: Kerstin Kööp Tallinn 2014 SISUKORD KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE............................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE........................................4 1.1. Kasvukeskkond kui lapse arengut saatev oluline faktor......................................................4 1.2 Lasteaed pere toetajana lapse arendamisel............................................................................5 1.3 Kodu ja lasteaia koostöö.......................................................................................................6 KOKKUVÕTE..............................

Alusharidus
thumbnail
8
docx

Perekonna tähtsus lapse arengukeskkonnas

(Krull 2000) Alates keskajast on lapse kasvukeskkond muutunud järjest turvalisemaks ja sõbralikumaks. Läbi järgnevate sajandite kasvatati lapsi küll karmilt ja neist püüti vormida korralikke inimesi, aga neile sai järjest enam osaks ka siirast hellust. Aga alles 1900ndatel aastatel seati kasvatusele eesmärke, mis toetasid lapse oma isiksuse arengut. Tänapäeval näeme last juba väärika indiviidina. Ühiskonna roll lastele turvalise kasvukeskkonna tagamise juures kasvab ning kodu ja vanemate osa lapse elus väheneb üha enam. Kasvukeskkond on lapsele äraütlemata oluline, see on tema igapäev, tema suurim õpetaja. Et aga ühiskonna roll laste kasvatamise juures on kasvanud ning lapsevanemad lihtsalt peavad ümbritsevat keskkonda usaldama, siis aitamaks kaasa lapse arengule võiksid lapsevanemate ning õpetajate põhimõtted ja arusaamad kasvamisest, kasvatamisest ning lastele omastest õppimisviisidest ühilduda.

Arengupsühholoogia
thumbnail
168
pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68

Eelkoolipedagoogika
thumbnail
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................

Sotsioloogia
thumbnail
50
pdf

Pedagoogiline psühholoogia

1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas

Alternatiivpedagoogika
thumbnail
52
pdf

Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused

1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima ­ kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis saab otsus

Eripedagoogika
thumbnail
22
docx

SOTISAALPEDAGOOGIKA

A.Diesterweg (ja Karl Mager võtsid sotsiaalpedagoogiaka mõiste kasutusele) ­ Saksa kasvatusteadlane, võttis kasutusele termini sotsiaalpedadoodika. Rõhutas sotsiaalpedagoogika seost sotsiaalpoliitikaga. Ühiskonda reformitagu eeskätt pedagoogika kaudu. Pestalozzi ideeline järglane. Põhiprintsiibiks looduspärasus, kultuursus ja isetegevus: lapsel on loomulik tung areneda. Sotsiaalprobleemide põhjuseks puudujäägid sotsialiseerumises (vastutab õpetaja). Kui pole kodu peavad sekkuma institutsioonid. Karl Magerile tähendas see-eest sotsiaalpedagoogika eelkõige üksikisiku kasvatamisele keskendudnud indivuduaalpedagoogika alternatiivi. 23.09 loeng Ülevaade sotsiaalpedagoogika teoreetilistest alustest ja mõistetest. Sotsiaalpedagoogika ja kooli sotsiaaltöö erinevused. Industrialiseerimine - tööstuslikkus Ühiskonnas oli praktiline vajadus täiendavate spetsialistide järele

Sotsiaalpedagoogika



Lisainfo

Lapsevanema roll tänapäeva ühiskonnas on muutunud keerulisemaks. Laste ja vanemate vahelistele suhetele avaldavad mõju nii vähene aeg kui ka vanemate ettevalmistus laste kasvatamiseks.


Kommentaarid (1)

evamia profiilipilt
19:53 27-11-2018



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun