Kirjavahemärkide tabel (2)

3 HALB

Esitatud küsimused

Mida ta sellega mõtles?

Lõik failist

KIRJAVAHEMÄRKIDE KORDAMINE
LAUSELIIK
REEGEL
NÄIDE

LIHT-
LAUSE
Lihtlauses (üks öeldis) nagu ka liitlauses (mitu öeldist) on koma vastandava sidesõna ees.
Vennas on väike, kuid tubli.
Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl.

KOOND-
LAUSE
Koondlauses (mitu samale küsimusele vastavat lauseliiget) on kokkuvõtva osa järel koolon , kui järgneb loetelu .
Süüdlasi oli kolm: Alo, Ilo ja Ülo.
Loetelu järel on mõttekriips, kui järgneb kokkuvõttev osa.
Alo, Ilo ja Ülo— kõik nad olid süüdi.
Kui kokkuvõttev sõna puudub, pole ka koolonit ega mõttekriipsu.
Süüdlased olid Alo, Ilo ja Ülo.
matrjoška

erilaadsed

PÕIM-
LAUSE
Põimlause koosneb iseseisvast pealausest ja sellele alistuva(te)st kõrvallause(te)st.
Nägin, et metsast tõusis suitsu, mis võttis suuna linna poole.
Eritasandiliste osalausete vahel on alati koma
Nägin, et metsast tõusis suitsu, ja helistasin päästeametisse.
Samatasandiliste kõrvallausete vahel koma ei ole, kui neid seovad sidesõnad ja, ning, või jts.
Nägin, et metsast tõusis suitsu ja (et) võsast väljus salk poisse .

OTSE-
KÕNE
Otsekõne eraldatakse saatelausest jutumärkidega.
Ain lausus : „Palun vabandust . (!?)“
„Palun vabandust, (!?)“ lausus Ain.
„Palun vabandust,“ lausus Ain, „et end oodata lasin.(!?)“

KAUD -
KÕNE

LAUSE-
LÜHEND
Lauselühendis on kõrvallause öeldis asendunud verbi käändelise või puudub hoopis. Komaga eraldatakse:
a)verbita lauselühend
Isa seisis , rihm käes, ja vaatas poisile kurjalt otsa.
b) määruslikud nud- ja tud-lühendid (küsimus millal?)
Võtnud rihma kätte (millal?), vaatas isa poisile kurjalt otsa.
c) des- ja mata-lühend aluse ja öeldise vahel või kui des- või mata-vorm on lühendi algul
Isa, kasvatades lapsi, läheb vahel liiale.
des/mata paiknemine

ÜTE
Üte ehk pöördumissõna eraldatakse alati muust tekstist koma(de)ga.
Võta see kassett kaasa, Ene, ja tule õhtul meile.

LISAND
Põhisõna järel olev lisand eraldatakse koma(de)ga.
Türil, kenas aedlinnas, toimus suur lillenäitus.
Omastavaline lisand ainult eestpoolt , kui see on täiendiks järgmisele sõnale.
Türi, kena aedlinna lillenäitused on kuulsad .
Ees-, kui- ja na-lisandit komaga ei eraldata .
Aedlinn Türi (Türi kui aedlinn, Türi aedlinnana) on tuntud oma lillenäitustega.

RIND -
LAUSE
Rindlause koosneb iseseisvatest (st üksinda kasutatavatest), samaväärsetest osalausetest, mille vahel võivad olla
a) koma
b) koma mittenõudvad sidesõnad (ja, ning, ega, või)
c) koma nõudvad sidesõnad
d) koolon, kui järgnev osa põhjendab eelmist
e) mõttekriips, kui järgnev osa järeldub eelmisest
a) Hiir hüppas, kass kargas , vana karu lõi trummi.
b) Ma tulen teile või tuled sina meile.
c) Saatsin korvi poole palju palle, kuid ainult üks tabas.
d) Ma ei usu sind: oled mulle varemgi valetanud.
e)Ta käis ju talv läbi palja peaga – nii ta end ära külmetaski.

KIIL
Sulgudes aastaarvud
Lausega mitte seonduv mõte - ,
Olesja – oh mis tore tüdruk!- õpib 12.b klassis.
Talv, (-)eelmisel aastal oli palju lund, (-)
on varsti käes.
Talv – lumelabidas on katki – on varsti käes.
KIRJAVAHEMÄRKIDE KORDAMINE
LAUSELIIK
REEGEL
NÄIDE

LIHT-
LAUSE
Üttega lause
Lisandiga lause
Koondlause
Lauselühend

KOOND-
LAUSE
Korduvad lauseliikmed - koma
Valssi, rumbat, sambat olime juba õppinud.
Samamahulised määrused - koma
Tüdruk käis võistlustel Tallinnas, Narvas, Pärnus.
Kokkuvõttev sõna loetelu ees - koolon
Haige tundis valu igal pool: kätes, jalgades, peas ja rinnus .
Kokkuvõttev sõna järgneb loetelule - mõttekriips
Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga - selline peabki ülemus olema.
Hõlmavad määrused - koma pole
Ta elab Tartumaal Ülenurme vallas Tõrvandis.
Erilaadilised täiendid - koma pole
Tal oli seljas ilus kollane kootud kampsun .

PÕIM-
LAUSE
Kõrvallausete eraldamiseks - koma
Poiss ütles, et tal pole aega, ja läks edasi.
Nagu, kui, kuni, otsekui ette koma, kui järgneb öeldis.
Sadas vihma, kui väljusin majast.
Nagu esineb tähenduses näiteks - koma
Mitmed koolid, nagu Kaarepere, Palamuse ja Laiuse , on laiendanud oma spordiväljakuid.
Ja, ning, ega, ehk, või, nii...kui ka ees koma pole.
Päike paistis ja linnud laulsid nagu eile.
Nagu ees on sõnad niisugused, sellised, säärased – koma pole
Selliseid autosid nagu Audi või BMW ma osta ei jõua.
Ühendsidesõnadel koma kas ees või keskel
Ma lahkusin (,) sellepärast, et seltskond ei meeldinud mulle.

OTSE-
KÕNE
Saatelause otsekõne ees
S……..: „O…… .(?!)“
Poiss päris: „Kas eilset filmi nägid?“
Saatelause otsekõne keskel
„O……. ,“ s…., „o…. .!?“
„Kui te oleks seda minuga arutanud,“ pahandas ise , „poleks teil nii kehvasti läinud!“
Saatelause otsekõne järel
„O……. ,(!?)“ s…… .
„Sel juhul pole mingit mõtet,“ kostis naaber.

KAUD-
KÕNE

LAUSE-
LÜHEND
Verbita lauselühend(ära on kadunud olema verb ) - on alati komadega eraldatud.
Koolimajas ei käida, müts peas ja saapad jalas , ega lasta vilet.
-des/-mata lauselühend - koma, kui on lühendis esimene sõna
Seistes kõrgel kaljul, kartis ta alla vaadata.
-nud/-tud lauselühend - määruslikud vajab koma
Töö lõpetatud, mindi koju.
-nud/-tud =(missugune)- koma pole
Avaldatud romaan oli tal juba kolmas.

ÜTE
Üte eraldatakse alati komadega
Armsad sõbrad, tänan teid tulemast.

LISAND
Eeslisand – koma pole
Meie pealinna Tallinna vanus on soliidne .
Järellisand:
Omastavas käändes - 1 koma
Tallinna, meie pealinna vanus on soliidne.
Kui/nagu lisand - koma pole
Tallinn kui meie pealinn on meie jaoks oluline.
Olevas käändes - koma pole
Tallinn meie pealinnana väärib tähelepanu.
Kõigis teistes käänetes - 2 koma
Tallinn, meie pealinn, meelitab turiste.

RIND-
LAUSE
Osalausete vahel - koma
Ilm on ilus, päike paistab.
Vastandavate sidesõnade ees - koma
Vello mängib korvpalli, aga Toivo eelistab jäähokit.
Seletava või täpsustava osalause ees -koolon
Kõlasid tuttavad helid: algas viimane vaatus .
Järgneva osalause esiletõstmiseks - mõttekriips
Talle toodi kausikesega piima- ei tahtnud.
Lõdvalt seotud osalausete vahel - semikoolon
Kruus rudises jalge all vihaselt; tuul vihises süngelt; kõik oli nii kummituslik.
Sidesõnad ja, ning, ega, ehk, või, nii...kui ka – koma pole
Vihma sajab ja päike paistab.

KIILon lause või
Neutraalne kiil eraldatakse lausest komadega.
See juhtus tänaval, veel hullem, suures rahvahulgas.
sõna, mis on paigutatud teise
Esiletõstmiseks eraldatakse kiil lausest mõttekriipsuga.
Ideaalsesse ühiskonda -selge see- ei jõua me kunagi.
lause sisse, kuid pole grammati-liselt seotud.
Lisateavet pakkuvad või sisuga nõrgalt seotud kiilud eraldatakse lausest suluga.
Õppeasutuse ühtsus (näiteks Wikmani poiste sõpruskond) on aluseks koolipatriotismile.
KIRJAVAHEMÄRKIDE KORDAMINE
LAUSELIIK
REEGEL
NÄIDE

LIHT-
LAUSE
Lihtlause on lause, mille koosseisu ei kuulu osalauseid. Lihtlause väljendab erinevalt liitlausest ühte tegevust, seisundit või olukorda
Laps laulab valjult .
Koer lamas põõsa all.
Laps sõi jäätist.

KOOND-
LAUSE
Sisaldab vähemalt kahte ühele ja samale küsimusele vastavat, s.o ühe ja sama lauseliikmena käituvat lause moodustajat
Juku , Mari ja Kaarel käivad koolis.
Siniseid, valgeid ja musti sokke müüakse riietepoes.
Kokkuvõtufraasiga koondlause
Pisikeses poes oli saada kõike vajalikku: juustu, sinki, pasteeti ja teisi toiduaineid
Valss , foks, samba ja rumba - kõik need tantsud on meil nüüd selged.
Samamahulised määrused eraldatakse komadega
Poiss käis võistlustel Tartus, Tapal, Elvas ja Põlvas.
Hõlmavaid, erimahulisi määrusi komadega ei eraldata
Võistlused toimusid Põhja- Eestis Jüri gümnaasiumis 16. märtsil 2010. aastal.
Korduvad öeldistäited eraldatakse komadega
Maja on ilus, korras ja hubane.
Minu aadress on Kelgu tänav 4, Keila , Harjumaa .
Erilaadilisi täiendeid üksteisest komadega ei eraldata
NB! Täiendid käivad sama objekti kohta, märkides selle eri tunnuseid.
Samalaadiliste täiendite vahele pannakse koma.
Omadussõnalised täiendid
Täiendid, mis näitavad samaliigilisi tunnuseid
Alati eraldatakse komadega järellisandid
See ilus poiss tantsis sambat.
Vana väike puidust maja püsib veel kaua.
Pikad, lühikesed, kõhnad ja prullakad poisid - kõik tantsisid sambat.
Sinine, kollane, punane ja pruun värv said juba otsa.
Inglise, vene, saksa keele oskus on väga vajalik.
Järv, peegelsile ja sinine, läikis mändide vahel

PÕIM-
LAUSE
Põimlause on liitlause , mille osalaused on alistusseoses

Kõrvallause võib asetseda:
Tädi Maali korjas maasikaid ja ostis poest vahukoort, et küpsetada kooki, mida külalistele pakkuda.
Mees arvas , et koosolek on lõppenud, ja väljus ruumist.
Enne kui Mari maale sõitis, käis ta turul, et toitu kaasa osta.
pealause ees
Et reisile minna, peab raha koguma,
pealause järel
Kuulsin, et ta sõitis koju
pealause sees
Kunstinäitus, mida vaatama läksime, meeldis kõigile.

OTSE-
KÕNE
saatelause + otsekõne
Esineja lausus: "Siis olid tingimuses hoopis teised."
Poiss päris: "Kas eilset filmi nägite?"
otsekõne + saatelause
"Sel jutul pole mingit mõtet," kostis naaber.
"Kuhu teie siis kiirustate?" päris Kalle.
otsekõne + saatelause + otsekõne
"Kui te oleksite seda minuga arutanud," pahandas isa, "poleks teil nii kevasti läinud!"

KAUD-
KÕNE

LAUSE-
LÜHEND
verbita lauselühend:
Koolimajas ei käida, müts peas ja saapad jalas, ega lasta vilet.
määruslikud nud- ja tud- lühendid:
Töötanud kogu suve, jätkas ta sügisel õpinguid.
Töö lõpetatud, mindi peole.
kesksõna- ja mata- lühend järeltäiendina:
Kirjand, pool ümber kirjutatud, vedeles laual.

Määruslik des-, mata-, maks- ja tuna- lühend eraldatakse koma(de)ga, kui lühendi tuum asub lühendi alguses:
Komaga ei eraldata
des-, mata-, maks-, tuna- lühendit, kui tuum paikneb lühendi lõpus:
ülejäänud lauselühendeid (da-, ma-, mas-, mast-, vat- ja nuna- lühendit ning eestäiendina esinevat v-, tav-, nud-, tud-ja mata- lühendit):
Istusin laua taga, kuulates järjejuttu, ja unustasin oma töö sootuks.
Vastamata ainsalegi esitatud küsimusele, vangutas vanamees ainult pead.
Pead õlgade vahele tõmmates jooksis tüdruk vette.
Kodus sobivat rakendust leidmata kolis vanaisa maale.
Pean ennast kokku võtma paremat tulemust saavutamaks.
Vend läks ennast sauna pesema.
Vaikiv olend vaid noogutas.
Ilmumata teostest ta rääkida ei tahtnud.

ÜTE
Üte on lausesse kiilutatud sõna/ fraas /nimi, mis näitab, kelle või mille poole pöördutakse.
Üte eraldatakse muust lausest alati koma(de)ga.
Teie, poisid, jätke see auto juba rahule!
Vaata, isa, nii see käibki!
Kas te soovite kohvi, härra?
Tulge siia, poisid ja tüdrukud, ning viige praht jalamaid välja.
Lõpetame, härrad, selle jutuajamise.

LISAND
nimetavas käändes
Kadri Kask , Kuku raadio direktor , on väga hea diktsiooniga.
omastavas käändes
Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas .
osastavas käändes
Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedkiVenemaa vangilaagreis.
olevas käändes
Hillar nahkur ASi Signaal müügiagendina ei tulnud kohale.
võrdlus (kui-lisand)
Mina kui 12. klassi arukas inimene ei pane kunagi kui-lisandi ette koma.
Eellisand EI eraldata komadega.
Insener Jaan kaup vahetas töökohta.
Tartu linn valis uue volikogu .
Kirjanikust naaber klõbistas oma kirjutusmasinal.

RIND-
LAUSE
Rinnastatud osalaused on omavahel seotud kas sidesõnade või komadega.
Koolon pannakse rindlause osalausete vahele, kui järgnev osalause seletab eelmist või järeldab midagi eelmisest.
Järeldusseost märkivate sõnade (järelikult, seega, niisiis , seetõttu) ette käib koma:
Päike paistab, ilm on soe.
Päike paistab ja ilm on soe
Päike paistab, aga õues on külm.
Kõlasid tuttavad helid: algas viimane vaatus.
Peaminister astus tagasi, järelikult oli ta siiski milleski süüdi.

KIIL
Kiil on lause või sõna(ühend), mis on paigutatud teise lause sisse, kuid pole sellega grammatiliselt seotud.
Kiiluga väljendatakse tundeid või lisatakse kommentaare.

Mõttekriipsudega esiletõstetud kiilud on niisama olulised, kui muu lausegi.
Selles pole, teadagi, mingit kahtlust. - Selles pole mingit kahtlust.
Ausõna, mina seda ei teinud
Kas tõesti, juba ta tulebki.
Ei või olla, ema teab juba kõike.
Suurepärane, Juku võitis.
Tema, peab ütlema, tuleb omadega toime.
Ideaalsesse ühiskonda - selge see - ei jõua me kunagi.
Peaasi - ära mind sega.
Lauseliigid
Lihtlause : Lihtlause on lause, mille koosseisu ei kuulu osalauseid. Lihtlause väljendab erinevalt liitlausest ühte tegevust, seisundit või olukorda, näiteks Laps laulis valjult.
Lihtlause tuum on öeldis, millega seostuvad ülejäänud lauseliikmed, näiteks Koer (alus)lamas (öeldis) põõsa all.Öeldise leksikaalne ja grammatiline tähendus määrab ära lihtlause ehituse põhijooned.
Koondlause : Koondlause on lihtlause, mis sisaldab vähemalt kahte ühele ja samale küsimusele vastavat, s.o ühe ja sama lauseliikmena käituvat lause moodustajat, mis on

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

122 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

oleska11 Õppematerjali autor

Mitu erinevat kirjavahemärkide tabelit koos kõigi reeglitega ja näidetega.

kirjavahemärgid reeglid mõttekriips

Sarnased õppematerjalid

docx

Lausete liigid

LIHTLAUSE Lihtlause on lause, mille koosseisu ei kuulu osalauseid. Lihtlause väljendab erinevalt liitlausest ühte tegevust, seisundit või olukorda, näiteks Laps laulis valjult. Lihtlause tuum on öeldis, millega seostuvad ülejäänud lauseliikmed, näiteks Koer (alus)lamas (öeldis) põõsa all. Öeldise leksikaalne ja grammatiline tähendus määrab ära lihtlause ehituse põhijooned. Lihtlause liigid Koondlause Koondlause on lihtlause, mis sisaldab vähemalt kahte ühele ja samale küsimusele vastavat, s.o ühe ja sama lauseliikmena käituvat lause moodustajat, mis on rinnastusseoses näiteks Silvi (kes?, alus), Pilvi (kes?, alus) ja Milvi (kes?, alus) läksid seenele. Verbikeskne lihtlause Verbikeskne lihtlause on lihtlause, mis sisaldab ainult tegusõnast sõltuvaid sõnu või fraase. Laiendatud verbikeskne lihtlause Laiendatud verbikeskne lihtlause on lihtlause, mis sisaldab tegusõnast sõltuvate sõnade või fraaside kõrval ka kogu lausest, lause sis

Eesti keel

docx

EESTI KEELE KORDAMINE KATSETEKS

EESTI KEELE KORDAMINE KATSETEKS Elusolendite Pärisnimed Üldnimed Mart Saar, Märt, Annika inimene, loom,mees, tütarlaps, ema, koer, hobune, merisiga Loodusobektide Kohanimed Nimetused Pühajärv, Emajõgi, meri, mägi, kõrgustik, laht, Sõsarsaared, Linnamägi, juga, saar, jõgi, järv, oja Kolga laht, Annimatsi Riikide, linnade, külade, Keeled ja rahvused talude nimed emakeel, eesti keel, soome Eesti Vabariik, Rootsi keel, lätlased, venelased, Kuningriik, USA, Paide, inglased, iirlased Järvamaa, koolitare tänav, Kuud, päevad, pühad Nõuni küla, Tiirike talu august, detsember, reede, Pealkirjad pühapäev, mardipäev, Raa

Eesti keel

doc

KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON

KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON gümnaasiumile LIHTLAUSE Lihtlause on ühe öeldisega lause. NB! Öeldis sisaldab alati verbi pöördelist vormi. Lihtlause kirjavahemärgid seonduvad koondlausega. Koondlause on korduvate lauseliikmetega (vastavad ühele ja samale küsimusele) lihtlause. Korduda võivad alused: Fille ja Rulle on Vaasalinna vargad; täiendid: Turul müüdi lõunamaiseid, põhjamaiseid ja idamaiseid maiustusi; sihitised: Karlsson armastab torti, sokolaadi ja komme; määrused: Päeval ega ööl ei andnud mõte talle rahu; öeldistäited: Öö oli vaikne, soe ja tähine. Sidesõnata koondlauses eraldatakse korduvad lauseliikmed koma(de)ga: Armastan päikest, tuuli, soojust, merd. Sidesõnadest. Ja ja ning on ühendavad sidesõnad, samuti nii ... kui ka, kuid see võimaldab mingit sõna enam rõhutada:

Eesti keel

doc

Eesti keele kirjavahemärgireeglid

Kirjavahemärgireeglid 1.Lihtlause Lihtlause kirjavahemärgid seostuvad põhiliselt koondlausega (korduvate lauseliikmetega lihtlause). 1.1 Koondlause korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga. Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud. 1.2 Sidesõnade ja, ning, ega, või, ehk, nii...kui ka ette koondlauses koma ei panda. Täna küsiti nii Antsu, Mallet kui ka Ennu. 1.3 Vastandavate sidesõnade aga, kuid, vaid ette paneme koondlauses koma. Ta vastas valesti, aga valjusti. 1.4 Sidekriipsu kasutatakse liitsõnade korduva osa ärajätmise puhul. Täna õpime nimi-, omadus- ja arvsõna. 1.5 Koolonit kasutatakse koondlauses, kui loetelu ees on mingi kokkuvõttev sõna või fraas: Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja lell. NB! Loetelu ette, mis on lause loomulik osa ja mille ees ei ole kokkuvõtvat sõna, koolonit ei panda. Eesti suuremad linn

Eesti keel

docx

Eesti keele reeglid

Kokkuja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna KOKKU LAHKU Ainsuse nimetavas käändes või ainsuse omastavas olev nimisõna lühitüveline nimisõna Nt. vesiveski, vastab küsimusele kelle?, mille? Nt. isa nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, , saapad, õpiku autor, toodangu kvaliteet, tellimiskaart, haldusnõukogu, inimväärikus ukse kääksumine, tuule undamine Ainsuse omastavas olev nimisõna kui Mitmuse omastavas olev nimisõna ta märgib selle nimisõnaga Nt. teaduste akadeemia, vigade parandus, väljendatud mõiste liiki või laadi, raamatute nimestik, ekspertide komisjon, moodustades koos temaga ühe sademete hulk, sisehaiguste kliinik, kindlakskujunenud mõiste Nt jahikoer, kurttummade kool, muusikariistade karjakoer, toakoer, linnukoer, taskukell, kauplus, uudiste agentuur seinakell, käekell, tornikell, rongipilet si

Eesti keel

doc

Eesti keele eksami kordamine 9. klass

- Tegusõna pöördeline vorm=öeldis=predikaat=lause tuum - Lauseliige, mis väljendab tegijat=alus (kes, mis, keda, mida) - Lauseliige, mis väljendab osalist, kellele või millele tegevus on suunatud=sihitis(kes, mis, keda, mida, kelle, mille) - Adverbiaal= lauseliige, mis märgib tegevusega kaudsemalt seotud asjaolusid=määrus (nimisõna, nimisõna ja kaassõna, määrsõna)(kohamäärus, ajamäärus, viisimäärus, hulgamäärus) - Prediaktiiv= nimisõna või omadussõna, mis kuulub tegusüna olema juurde=näitab, kes, mis või missugune alusega tähistatav on - Aluse, sihitise ja määrusena esineva käändsõna juurde võivad kuuluda täpsustavad sõnad, mida nim. täiendiks.(kelle, mille, missugune) - Sugulust, ametit või aunime väljendav sõna=nimisõnaline täiend, mis väljendab ome põhisõna mõistet teise sõnaga=lisand(eeslisand, järellisand) - Eeslisandit komaga ei eraldata - Lisand eraldatakse põhisõnast koma(de)ga ainult siis, kui ta asub põhisõn

Eesti keel

odt

Interpunktsioon, kirjavahe märgistamine, komade panek

Interpunktsioon Kirjavahe märgistamine (koos näidetega) Eellugu: Koma panek sõltub lauseliikmete heast tundmisest. Eriti oluline on tunda - *Täiend -> Kuulub lauses nimisõna juurde *Määrus -> Kuulub tegusõna juurde (Millal, Kus, Kuidas? Aeg, koht, mis, kellega? *Öeldistäide -> Kuulub öeldise juurde (NB! Öeldises OLEMA vorm [Kes, mis, missugune]) I. Koondlause Lause kus üks öeldis ja korduvas lauseliikmed. 1. Korduvad sihitised, alused, öeldistäited eraldatakse ALATI komadega. N: Risto, Risto ja Risto õpivad x. Klassis. Marile meeldib vaadata Ristot, Ristot ja Ristot. NB! Öeldistäide vastab 3'le küsimusele: Kes, mis, missugune ja öeldiseks võib olla vaid olema vorm. 2. Korduvad täiendid. NB! Komaga eraldamine sõltub sellest, kas täiendid on samalaadsed või erilaadsed. 2.1 Samalaadsed täiendid eraldatakse komaga. Täiend Kuulub alati nimisõna juurde! N: Rohelised, sinised, lumivalged koerad luura

Eesti keel

docx

EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE-1

Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,Kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia. Oscar. *Pealkirjad: ajalehe rubriigid („vabaaeg“) ,raamatud,etendused,kunstiteosed,f

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (2)

Kerli84: Reegleid on palju ning need on asjalikud, kuid võiks olla süstemaatilisemalt esitatud. Üks ja sama mõiste mitmel lehel, nt rindlause, selle asemel, et koondada ühte kohta kogu rindlause, põimlause vms teema.

10:17 20-12-2021

Kerli84:

10:16 20-12-2021

Kõik kommentaarid