100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-06-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
76 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
janosh112
Õppematerjali autor
EESTI KEELE KORDAMINE KATSETEKS Elusolendite Pärisnimed Üldnimed Mart Saar, Märt, Annika inimene, loom,mees, tütarlaps, ema, koer, hobune, merisiga Loodusobektide Kohanimed Nimetused Pühajärv, Emajõgi, meri, mägi, kõrgustik, laht, Sõsarsaared, Linnamägi, juga, saar, jõgi, järv, oja Kolga laht, Annimatsi Riikide, linnade, külade, Keeled ja rahvused talude nimed emakeel, eesti keel, soome Eesti Vabariik, Rootsi keel, lätlased, venelased, Kuningriik, USA, Paide, inglased, iirlased Järvamaa, koolitare tänav, Kuud, päevad, pühad Nõuni küla, Tiirike talu august, detsember, reede, Pealkirjad pühapäev, mardipäev, Raa
................ 10. Konverents toimus Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis 17. juunil 2019. a kell 12.00 kab 201. ................................................................................................................................................. 11. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli aadress on 13418 Tallinn Kännu 67. .................................................................................................................................................. Ülesanne 9 Pane puuduvad kirjavahemärgid. Nt. Iiveldus neerutalitlust soodustava ravimtee kasutamisel on nagu vihma käest räästa alla minek ebameeldiv kõrvaltoime kaalub üles loodetava kasu. – Iiveldus neerutalitlust soodustava ravimtee kasutamisel on nagu vihma käest räästa alla minek – ebameeldiv kõrvaltoime kaalub üles loodetava kasu. 1. Perearsti väikeses kabinetis on sisustust igaks elujuhtumiks siin saab teha kardiogramme kaaluda imikut kontrollida tabeli järgi silmi. 2. Infarkt insult õnnetusjuhtum vähk tromb
................ 10. Konverents toimus Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis 17. juunil 2019. a kell 12.00 kab 201. ................................................................................................................................................. 11. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli aadress on 13418 Tallinn Kännu 67. .................................................................................................................................................. Ülesanne 9 Pane puuduvad kirjavahemärgid. Nt. Iiveldus neerutalitlust soodustava ravimtee kasutamisel on nagu vihma käest räästa alla minek ebameeldiv kõrvaltoime kaalub üles loodetava kasu. – Iiveldus neerutalitlust soodustava ravimtee kasutamisel on nagu vihma käest räästa alla minek – ebameeldiv kõrvaltoime kaalub üles loodetava kasu. 1. Perearsti väikeses kabinetis on sisustust igaks elujuhtumiks siin saab teha kardiogramme kaaluda imikut kontrollida tabeli järgi silmi. 2. Infarkt insult õnnetusjuhtum vähk tromb
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat
Kirjavahemärgid Lausete abil väljendame ning vormindame oma mõtteid. Selleks et mõte saaks kirjapildis selgelt väljendatud, peame kasutama kokkuleppelisi lausete liigendamise vahendeid milleks on kirjavahemärgid. KOMA Komadega eraldatakse lihtlauses järgmised osad: 1) järellisand, nt Ott, vastne üliõpilane, ei olnud pikkade loengutega veel harjunud. Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma ainult lisandi ette, nt Otti, vastse üliõpilase elupaigaks oli ühiselamu NB! Komaga ei eraldata kui-lisandit, nt Jaan Krossi kui üht parimat ajalooliste romaanide autorit tunneb vist iga eestlane. 2) omadussõnad järeltäiendina, kui neid on lauses rohkem kui üks, nt
Punkt pannakse 1. Rooma numbri järele kirjutatakse punkt , mis tähendab esiteks , teiseks , kolmandaks . 2. Tekstis ilma punktita mingil põhjusel eksitada võivate mitmest sõnast moodustatud lühendite vahele : s.o , s.t , v.a 3. araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele kirjutatakse punkt . 4. Väitluse järele : Vanamees vahtis vareseid . 5. Tundide ja minutite , meetrite ja sentimeetrite , kroonide ja sentide eraldamiseks . Kell 21.15 viskas oda 74.16 , kurgikilo 34.50 . Punkti ei panda : 1.Eraldi reana seisva pealkirja ja allkirja järele , nagu nt kirjandite pealkirjad ( kui seal lõpus juba ei ole mingit lause lõpumärki ) . 2.Üldkasutatavate lühendite järele : jt , jne , jms . Koma nõuavad enda ette sidendid : 1.aga , kuid , ent , vaid , sest , järelikult , seega , niisiis , see on , se
Sellist kirjutusviisi võib kasutada ka eesti oma nimede puhul: mutt'lik, artur-kapp'lik, rumm'lane. Mitmesõnalistest nimedest saadud tuletised võib kirjutada kokku või kasutada loetavussidekriipsu: newyorklane, riodejaneirolane, rocca-al-marelane. Ainult kõige üldtarvitatavamates võõrnimetuletistes on aluseks olev võõrnimi muganenud. Nt marksism, -ist (Marx), hernhuutlus, -lane (Herrnhut), luterlus, -lane (Luther). Kirjavahemärgid Lihtlause kirjavahemärgid Lausete abil väljendame ning vormindame oma mõtteid. Selleks et mõte saaks kirjapildis selgelt väljendatud, peame kasutama kokkuleppelisi lausete liigendamise vahendeid milleks on kirjavahemärgid. KOMA Komadega eraldatakse lihtlauses järgmised osad: 1) Järellisand, nt Ott, vastne üliõpilane, ei olnud pikkade loengutega veel harjunud. Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma ainult lisandi ette, nt Otti, vastse üliõpilase elupaigaks oli ühiselamu NB
seaduspärasust ei ole (vt tabel). Vähem tuntud sõnu tuleb sõnastikust kontrollida. Lõppsilbi sulghäälik Viimase silbi sulghääliku õigekiri lähtub üldiselt hääldusest, aga mitte alati. Kui sõna pearõhk on algul, pole sulghäälik ülipikk ja kirjutatakse ühe tähega (nt kabinet), pearõhulises lõppsilbis on sulghäälik ülipikk ja kirjutatakse kahe tähega (nt etike`tt). Kirjavahemärgid Lihtlause kirjavahemärgid Lausete abil väljendame ning vormindame oma mõtteid. Selleks et mõte saaks kirjapildis selgelt väljendatud, peame kasutama kokkuleppelisi lausete liigendamise vahendeid milleks on kirjavahemärgid. KOMA Komadega eraldatakse lihtlauses järgmised osad: 1) Järellisand, nt Ott, vastne üliõpilane, ei olnud pikkade loengutega veel harjunud. Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma ainult lisandi ette, nt Oti, vastse üliõpilase elupaigaks oli ühiselamu NB
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid