Kirjanduse eksam (0)

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks osutus Marguse puhul kodust ja vanematelt päritud elutunne tugevamaks?
Miks peetakse raha kõige aluseks?
Millegi kasuliku nimel on õige?
Miks üritatakse end ümbritseda kultuursuse au paistega?
Miks inimesed petavad üksteist?
Kuidas sotsiaalne ülekohus hävitab inimeses headuse?
Palju tegevusliine Põhiprobleem Kas headus on alati hea?
Miks sõda peetakse?
Kes on peremees?
Millist peremehe tüüpi on noorele Eesti Vabariigile vaja?
Keskendunud tõe ja õiguse kehtivuse ?
Kui on jõudnud arenenumad Euroopa rahvad?
Mis põhjustab ebaedu?

Lõik failist

Kirjanduse eksami piletid

Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+)

Vabalt valitud teose analüüs.(+)

Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+)

Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+)

Kitzberi draama looming. 2 periood. „ Libahunt “, „ Kauka jumal“(+)

P. Alveri looming + 1 luuletus peast .(+)

Vilde draama looming + „Mäeküla piimamees “(+)

Dostojevski elu ja looming.(+)

Dostojevski romaani „ Idioot “ analüüs.(+)

Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+)

Lev Tolstoi elu ja looming.(+)

Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+)

Tolstoi romaani analüüs.(+)

Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+)

Tsehov looming(+)

Tsehov elu looming(+)

Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+)

Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+)

Hemingway elu ja looming. „Kellele lüüakse hingekella“(+)

Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+)

Remarque looming + romaanide vaatlus: „ Triumfikaar “, 1 vabalt valitud.(+)

Tammsaare varasem looming. „Kõrboja peremees “

Tammsaare „Tõde ja Õigus“ + hilisem looming.(+)

Kirjandus voolud ja suunad.(+)

Gailiti looming . „ Nipernaadi “(+)

Dramaatika olemus.(+)

Lüürika olemus.(+)

Luule aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses.

Proosa aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses.

Vabalt valitud teos(euroopa kriitiline realism )(+)

Tuglase loomingu ülevaade. „Popi ja Uhuu “, „Vari“(+)

Vabalt valitud pilet.(+)
Pilet number 1
Teaduskirjandus
Publistika
Belletristika
Iluirjandus
Tarbetekstid
Graafilised
Elektroonilised
Uurimus
Artikkel
Essee
Uudised
Interviuu
Reportaaz
Artikkel
Koomiks
Pilapilt
Romaan
Eepika Lüürika
Lüro- eepika
Dramaaatika
Õpik
Käsiraamat
Reklaam
Sõnaraamat
Juhend
Eeskiri
Kuulutus
Telefoniraamat
Sõiduplaan
Spikker
Kaart
Skeem
Tabel
Diagramm
Grafitid
Teletekst
Arvuti
Internet
Belletristika e. Ilukirjandus
Eepika e. Proosa
Lüro- eepika
Lüürika e. Luule
Dramaatika e. näitekirjandus

Müüt- Faelhmann „ Koit ja hämatik“

Muinasjutt - „ Seitse põialpoissi ja lumivalgeke “

Naljandid ja muistendid - Leida Tigane „Peremees ja sulane“

Hõljeton-

Anektoot-

Mõistatused-

Romaan-A. H Tammsaare „Tõde ja õigus

Jutustus- Silvia Rannamaa „ Kadri “

Novell - Suits „Peipsi peal“

Miniatuur- Tammsaare „Poiss ja liblik “

Aforism - Tam „Tee tööd näe vaeva ja siis tuleb ka armastus

lühi romaan- Enn Vetemaa „Monument“

Eepos - ( Kreutzwald „Kalevipoeg“)

Värssromaan- Puškin „ Vaskratsanik “

Ballad- O. Masing „Päts“
4. Valm- M. Under „Lapse hukkaja“

Tavaline luuletus-Gustav Suits „ Helin “

Ood- Kristjan Jaak Peterson „Kuu“

Sonet(14 rida)- Marie Under „Sinine terrass “

Haiku- Jaan Kaplinski

Eleegia(kurb laul)- J. Liiv „Sügis“

Komõõdia- Oskar Luts „Kevade“

Tragõõdia- Sheakespeaer „Romeo ja Julia “

Draama- A. Kitzberg „Libahunt“

Jant - O. Luts „Säärane mulk “

Liberto - Merimee „Carmen“

Kuuldemäng- „Tom Sowyer
Ilukirjanduse funktsioonid:tegevust arendab, samuti ka eesti keele oskust, enda väljendamist, silmaringi avardamist, infoallikas , kommunikatiivne, pakub elamuslikkust( katarsis ).
Ilukirjandus on seatud peaaegu kõikide teiste kunsti liikidega
Arhitektuur - „Triumfikaar“, „Jumala ema kirik Pariisis“. Tuntud kirjeldaja V. Hugo „Hüljatud“
Muusika - „Carmen“, Lydia „Mu isa maa ja mu arm, Bulgakuv „Meister ja Margarita“
Kujutav kunst - Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter, Kristjan Raud „Kalevi Poeg“, Jüri Harrak „Suur Tõll“, LilliPromet „Primavera“(Kevad)
Filmikunstiga-Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, „Kevade“, „Uku aru“
Balleti ja ooperiga- Bulgakov
Teatri kunstiga- Dramaatika e. Näitekirjandus esitatakse näidendeid
Pilet number 3
Kirjandus rühmitused sajandi alguses
Noor- Eesti, Siuru, Tarapita , Arbujad
Noor- Eesti- (1905- 1915) Rahvuslik liikumine, Venesstusaeg, Revolutsioon . Rühmitus sai alguse üliõpilaste seltsist. Gümnaasiumi õpilane Gustav Suits toimetas albumit kiired. 3 osa( 1902 ).
Noor- Eesti väljundid olid samuti

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 55 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

84 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Pede_panda Õppematerjali autor

Aitab õppimisel. Vaata sisukorda

kirjanduse eksam kirjandus rühmitused lüürika dramaatika kirjandus

Sarnased õppematerjalid

doc

Kirjanduse eksam

ning tragöödia "Libahunt" (1912). "Libahundi" aluseks võttis autor oma varem ilmunud jutustuse. Teos käsitleb mineviku uskumuste ja kommete maailma ning sellega seoses erandliku inimese probleemi. Kirjanik uurib, miks püütakse teistest andekamaid või millegi poolest erinevaid inimesi sageli maha suruda või ühiskonnast välja tõrjuda. "Libahunt" põhineb armastuskolmnurgal. Marguse armastuse nimel võitlevad teoses kaks neidu: Tiina ja Mari. Tiina on eesti kirjanduse poeetilisemaid karaktereid. Ta on naise sümbol: kirglik, tundeline, uhke. Ta põlgab orjameelsust ja tuimust. Tiina on erakordne nagu ta emagi, kelle saatuseks oli surra nõiana peksupostis. Tiinat võib võrrelda kergesti põleva tunglaga. Ta ihaldab õnne ja armastust ega nõustu neid millegi muu vastu vahetama. Mari on seevastu halli ja jaheda loomuga. Tema hingeelul puudub sügavus. Marit juhib eluteel vaistlik kadedus

Kirjandus

rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

Vanemuises. Kaante vahel 1915. Ja siis "Libahunt" 1911 a , sellega avati Pärnus Endla teater. Zanr tragöödia. 5 vaatust. Kõikide näidendite tegevus maal . realism. Libahunt - Aluseks on oma varem ilmunud jutustus. Käsitleb minevikuuskumuste j akommete maailma. Põhineb armastuskolmnurgal. Marguse armastuse nimel võitlevad kaks tüdrukut - Tiina ja Mari. Tegelaste loomes peitub autori elukäsitus - ausal , siiral ja erakordsel inimesel on raske elus õnne leida. Tiina on eesti kirjanduse poeetilisemaid karaktereid. Tiina oli kirglik , tundeline , põlgab orjameelsust , tuimust ning ihkab õnne ja armastust. Ta hindab üleköige vabadust - õigust elada oma seaduste järgi ja vabalt armastada. Mari on tasase ja kadeda loomuga , ta on otsekui loodud tööinimeseks , orjaks , kes ei ska näha elu rõõmsamat poolt. Kuid ta on oma õnne eest võisteldes kõigeks valmis. Margus on tolle aja inimene - allaheitlik, ebakindel ja sisemiselt lõhestatud, passiivne.

Kirjandus

docx

Kirjanduse eksamipiletid

5) Stsenaarium Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" 6) Kuuldemäng 7) Tragikomöödia A. Kivirähk ,,Eesti matus" 4. LÜRO-EEPIKA 1) Eepos Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" 2) Värssromaan Aleksandr Puskin ,,Jevgeni Onegin" 3) Ballaad Marie Under ,,Õnnevarjutus" 4) Valm Ivan Krõlov ,,Luik, haug ja vähk" 5) Poeem B. Alver ,,Leile" KIRJANDUSE FUNKTSIOONID Teadmised Sõnavara Elamused Moraalsed väärtused Aja veetmine Õpetab inimesi tundma Arhitektuur- ,,Triumfikaar", ,, Jumala ema kirik Pariisis" Illustreering- E. Valter ,,Sipsik" Helilooming- ,,Mu isa maa ja mu arm" Muusikalid, teater- ,,Hüljatud" ,,Carmen" Filmikunst- ,,Kevade" 2. Elulooraamat- Usain Bolt 3. Noor-Eesti ja Arbujad I RÜHMITUS NOOR-EESTI (1905-1915) Tartu Gustav Suitsu algatusel loodud kirjanduslik rühmitus

Kirjandus

odt

11. klassi kirjanduse eksam

1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus

Kirjandus

doc

Kirjanduse eksam

EKSAM · Kristjan Jaak Peterson (esimene eesti luuletaja- mis tähendas, mida kirj, oodi ja patoraali mõiste vastavate nt) 1801-1822. 14 märts Petersoni sünnipäev Emakeelepäev. Rahvuslikule ilukirjandusele alusepanija. Tema luuletusi trükiti sada aastat hiljem (kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas). Sümboliseeris Eesti kirjanduse algust. Luule on erandlik. Seda iseloomustas antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Ei lähtunud kohalikust olust, vaid vaatles laiemalt ja üritas jälgida Euroopas olevaid suundi. Säilinud 21 eestikeelset luuletusi, 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ``Kuu``, ``Laulja``, ,,Mardi Luterluse päeval" oli Petersoni viimane luuletus. Petersoni luule toetub klassikalistele eeskujudele ja saksa vararomantismile, millega autor ühendab regilaulu poeetika elemente. Petersoni

Kirjandus

doc

Kirjanduse eksami piletid

Sageli ei järgi kirjanikud teksti üles ehitades sündmuste ajalis-põhjuslikku seost, vaid lähtuvad kunstilistest eesmärkidest. Näiteks alustatakse teost tagajärgede kirjeldamisest ning alles seejärel esitatakse nende põhjused. Kindlatel kunstipõhimõtetel üles ehitatud teose sündmustikku nimetatakse süzeeks. 2. Vabalt valitud teose analüüs A.dumas"Kolm musketäri" Alexandre Dumas - isa (1803-1870), üks möödunud sajandi esimese poole prantsuse kirjanduse liberaalse- romantilise suuna esindajaid, alustas oma loomingulist teed perioodil, mis eelnes 1830. aasta revolutsioonile Prantsusmaal. Dumas oli oma nooruses Hugo kaasvõitleja ja koos temaga aitas kaasa klassitsismi väljatõrjumisele prantsuse teatri lavalt. Dumas oli üsna viljakas draamakirjanik, kuid eriti populaarseks on ta saanud oma ajalooliste seiklusromaanidega. Dumas' teoste arv ulatub 301 köiteni. Selle tohutu arvu teoseid pole Dumas kirjutanud

Kirjandus

doc

Suuline arvestus kirjanduses

ning selle juhatuse esimeheks (1922, 1925-1927). Kirjanikkude Liidu ajakirja "Looming" esimese toimetajana (1923-1926) kujundas Tuglas väljaande demokraatliku suuna, mille traditsioone on hoitud tänaseni. Ta kuulus mitmetesse seltsidesse, juhatustesse, komisjonidesse, toimkondadesse ja züriidesse, olles nii 1920.-1930. aastate eesti kultuurielus autoriteetne ekspert. Asendamatu oli Fr. Tuglase töö Eesti Kirjanduse Seltsi esimehena (1929-1940). Novellistina debüteeris Fr. Tuglas aastal 1901, esimese raamatuna ilmus novell "Hingemaa" (1906). Noorusloomingus on realistlik kujutamislaad põimunud romantilise nägemuslikkuse või eleegilis-pateetilise sümboolikaga. Varasemad tööd on koondatud raamatuks "Liivakell" I-II (1919, 1920). 1905. aasta revolutsiooni meeleolusid peegeldab Toompea vanglas kirjutatud poeem "Meri" (1908).

Kirjandus

odt

Prima talvearvestus - Eesti kirjandus, Vene kirjandus

Pilet 5: Gustav Suitsu elu ja looming, kahe luuletuse lähivaatlus Gustav Suits sündis 1883, Tartumaal Võnnu külas, koolmeistri peres. Oli juba väikesest peast innukas õppija. Käis venekeelses koolis, sest oli venestamisaeg. Oskas palju keeli. Esimene luuletus ilmus 1899, kui oli 16 aastane. Heideti mõneks ajaks koolist välja, sest korraldas Lydia Koidula mälestusõhtuometi lõpetas kooli kuldmedaliga. Õppis mõne aja Tartu ülikoolis, kuid läks Soome. Tegeles seal soome kirjanduse ja rahvaluulega. Soomes ilmus debüütkogu ,,Elu tuli". Esimestes luuletustes oli ta jõulise stiiliga. Teemadeks noorus, aatelisus, muutused (,,Lõpp ja algus", ,,Noored Sepad") ja ka romantika, armastus (,,Oma saar").Tegeles ka Noor-Eesti rühmitusega. Kuna ta Eestis sobiliku tööd ei leidnud, siis töötas ta mitmetel ametipostidel Soomes edasi. 1911, 28 aastasena, abiellus soomlannaga (Aino). 1913 ilmub temalt teine luulekogu ,,Tuulemaa"

Kirjandus

Rohkem sarnaseid