.....................8 JÜRI ULUOTSA VALITSUS (12. oktoober 1939 18. september 1944).................9 KIRJANDUS............................................................................................................... 9 LISAD ....................................................................................................................................11 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 14 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................15 2 SISSEJUHATUS JÜRI ULUOTS (13. jaanuar 1890 Kirbla v. Läänemaal 9. jaanuar 1945 Stockholm), Eesti Vabariigi riigitegelane, õigusteadlane, Tartu Ülikooli professor. Jüri oli vanim laps oma viie venna-õe kõrval. Talle meeldis väga õppida. J. Uluots käis Karuse
......... 7 DRAAMALOOMING:................................................................................................7 PROOSALOOMING:..................................................................................................9 ELULUGU.................................................................................................................13 LISA...........................................................................................................................15 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................16 2 SISSEJUHATUS August Kitzberg sündis 1855. aastal Pärnumaal, Puldre talus. Peres oli kolm last: Ado, Jaan ja August. August oli kõige noorem poeg peres. Ta elas lapsena (18571871) Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister. Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma
Seikluskirjandus: Üks vanimaid proosa liike Vanimad liigid on rüütli- ja pastoraalromaanid Rüütliromaan-mõne õilsa rüütli kangelasteod, mis on mõeldud teistele eeskujuks Pastoraalromaan- kujutati idülliliselt karjaste elu.(Tunnete ja elamuste kirjeldamine) Dumas, H.Pyle Seiklusromaan põhineb huvitaval sündmustikul ja peategelane satub usutavaisse ja imepärastesse seiklustesse. Ajalooline kirjandus: Käsitletakse ajaloost võetud ainestikku, millega käiakse võrdlemisi vabalt ringi Sündmused toimuvad kindlas ajaloolises keskonnas Victor Hugo, Walter Scott, Eduard Bornhöhe Kriminaalkirjandus Looja: A.C.Doyle Edasirajajad: Agatha Christie, Georges Simenon Teose keskmes on peategelane , kelle silme läbi sündmusi jälgitakse Iseloomulik on tüüpiline miljöö. 19. sajandi kirjanduses olid selleks tavaliselt üksikud lossid, majad, surnuaiad vms
Mõtteterad, head laused Iga inimene on mõnikord kurb . Sellistel päevadel läheb kõik viltu , isegi asjade alustamine ei tule välja . Iga hetk võid lootuseltult nutma hakata, isegi teadmata, miks ... Ma ei saa oma sõpradele päikesepaistelist ilma lubada, aga ma saan neil vihmavarju pea kohal hoida, kui sajab! Hinda seda mis sul on mitte seda mida sul pole. Sest, kui sa kaotad selle, mis sulle on kallis, siis sa alles hakkad mõistma, kui väga sa seda kõike tagasi tahaksid saada, aga võibolla on siis juba liiga hilja. Tuleb hinnata seda kõike, mis on meie ümber. Selleks, et teada, mis on kuristik, pole vaja sinna kukkuda. Ära naera teiste unistuste üle, neil on need vähemalt olemas . With one look , you could make me smile , now withouth even looking , you make me cry . Elu on nagu male , et seda võita , peab tegema õigeid käike , kuid lõppude lõpuks on see siiski vaid mäng ! Inimese väärtust ei hinnat...
,,HULKUR RASMUS" A. Lindgren Kokkuvõte ,Teemad ( leiate mida otsite ) ,Hulkur Rasmuse kirjeldus, lugemiskontroll. Rasmus on väike poiss, kes elab lastekodus. Tal on seal head sõbrad, kuid talle ei meeldi sealne õhkkond. Juhataja on väga kuri ja ei saa aru, kui raske Rasmusel on. Kord tulid lastekodusse kaks korralikku inimest. Nad tulid endale last valima. Kõik lastekodu lapsed pesid end seepärast korralikult ära ja panid end ilusti riide. Katsuti ka korralikumalt käituda. Proua ja härra olid tõesti väga hoolitsetud ja heade kommetega. Nad istusid pargis koos juhatajaga pingil ja jälgisid lapsi. Rasmus lootis nii väga, et valitakse tema, et tema saab koos nende kenade inimestega elama hakata ja võib tunda nende hoolitsust. Poiss püüdis endast igati head muljet jätta, kuid alati, kui ta seda teha proovis, läks kõik ...
Victor Hugo Elu Temaatika Victor Hugo (26.02.1802-22.05.1885) on Ta kirjutas ülevat tundeluulet, piitsutas Prantsus kirjanik, Prantsuse Akadeemia võimumeeste ülekohut ning võitles liige ja suurim Prantsuse romantik. Tema rõhutute ja hüljatute eest.Kirjutas algul isa oli Napoleoni kindral, ema kuninga vormilt klassitsistlikku luulet. Draama pooldaja. Vanemad lahutasid ning Victor ,,Cromwell" eessõnast sai Prantsuse kasvas ema juures. Siit sai monarhistlik romantismi manifest ning Hugost mõtteviis alguse, hiljem lisandus romantikute noorema põlvkonna juht. Chateaubriand'i mõju. Romantiku kohta Pöördeline tähtsus tema loomingus oli eriti on Hugo poliitiliselt üliaktiivne ning luulekogul ,,Idamaised laulud", romantilised vaated kunstile tõid mõneti värssdraamal ,,Hernani", mille esietendus ka...
KEHRA GÜMNAASIUM JOOSEP HEIN VIII B klass ANIJA MÕIS Referaat Juhendaja: õp. Annely Vaikre Kehra 2008 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 ANIJA ASUMI AJALOOLISED KUJUNDAJAD 4 ARHITEKTUURIS STIILIDE VAHELDUMINE 5 Barokk ja historistlik stiil 5 Klassitsistlik stiil 5 Historistlik ja juugendstiil 5 MÕISAKOMPLEKSI HOONED 6 Mõisahäärber ehk peahoone 6 Aidahoone 6 Tallihoone ja tõllakuur 7 Teenijatemaja 7 Meierei 7 MÕISAPARK 8 KOKKUVÕTE 9 2 SISSEJUHATUS Harju-Jaani kihelkond kujunes 13.saj. Taani hindamisraamatus mainiti esmakordselt 1241. aastal Anija valla neljatei...
Andrus Kivirähk ,,Rehepapp ehk november" (.Kirjastus ,,Varrak" 2000.a.) ,,Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle kui krabada endale kõike, mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaidast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha." Niisuguse lühikokkuvõtte annab teosele tutvustus internetis. Peab ütlema, et see on üks väga imelik raamat. Kes armastab muistendeid ja muinasjutte, aga samas ka pisut ,,kiiksuga" huumorit, sellele peaks ,,Rehepapp" meeldima. Palju on kasutatud kõikvõimalikke eesti rahva ennemuistsete juttude tegelasi, isegi Vanapagan on mängu toodud. Ühest küljest on need tegelased ju vähemalt eestlastele kõik tuttavad, aga selles teoses on kogu see seltskond pandud sellisesse võtmesse, et saab mõelda need kuj...
Aurupritsist päästeautoni. Kunagi ammu, kui tuletõrje tegutsema hakkas, polnud neil sellist varustust nagu tänapäeval. Sel ajal, kui maja põles, polnud tuletõrjest eriti kasu, ainult väiksematel tulekahjudel. Neil oli ainult hobused, kes vedasid pumbaga vankrit, ja nad ei jõudnud õigeks ajaks kohale. Esimesed tuletõrjeautod olid nahkkõrvadega natid ehk hobused, kes vedasid suurt ja rasket käru. Tavaliselt oli kaks hobust. Meeskonda kuulus üks sõitja, kes juhtis hobuseid põlengu juurde, neli pumbameest, kes pumpasid suurt pumpa, et vesi jooksama hakkaks, ja pritsimees, kes suunas vooliku otsa tule poole. Niimoodi see asi käis, sest neil polnud selliseid asju nagu tänapäeval. Siis kui leiutati aurumasinad, võeti kasutusele aurupumbad. See asi oli vähe tõhusam, sest sellel oli tugevam surve ja oli vähem inimeste jõudu. Sellele viskasid ainult puid kattlasse ja vesi jooksis. Aga sellel oli üks viga, e...
Tõde ja õigus A. H. Tammsaare Võitlus maaga 1. Kirjeldage Vargamäed sellisena, nagu Andres Paas ta eest leidis. Siin mägi ja seal mägi ja kolmas ja veel rohkemgi. Mägedel põllud ja hooned, mägede vahel ja nende vahel aina soo ja tükati raba, kaetud kidura võserikuga. Mõlemal pool teed ummistunud kraavid, millede sisemus turvas keskele kokku kuhjatud. Tee põhjaks haod või rida puupakke kõikuval pinnal. Loomajäljed pehmes mudas. Tee kõrval, teisel pool kraavi, vaevakase ja vaevapaju raagus põõsad, harva mõni laia ladvaga sookask. Suurem osa põldudest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli kas rabaserv, soonepealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, mis praegu vett täis. Hooned olid jäetud risakile ja laokile. Aiad õue ümber seisid vaevu püsti, väravad kannatasid vaevu kin...
Teose sisukokkuvõte August Mälgu raamat ``Taeva palge all`` algab peategelase Kustase kojujõudmisest. Kustas on kuus aastat olnud Ameerika merelaevadel tööl ning nüüd viis tee tema tagasi oma sünnikohta Saaremaale Sõrve poolsaarele. Kodus ootavad Kustast pereisa Jüri, ema Mari, vennad Lui ja Kaarel, õde Juta, Kaarli naine Viia ning Viia poeg heino. Nad kõik elavad ühes talus ning on Kustase tagasituleku üle rõõmsad. Peagi on kodustega jutud räägitud ning elu läheb nagu varemgi edasi. Mehed käivad saunas ning peagi on külas ka pidu. Kustas on Ameerikast toonud uue uhke pilli bajaani ning seepärast on Kustas nüüd ka alati ootadud pillimees. Peol märkab Kustas oma endist tüdrukut Hildet, kuid peagi saab Kustas teada, et Hilde on läinud selle ajaga mehele. Kustas küll lootis, et Hilde on endiselt vaba, kuid ta ei kurvasta ning lõbutseb peol edasi. Varsti teatab Kustase vend Lui ...
Kodu Meil aia-äärne tänavas, kui armas ole see! kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime. Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga, kust vanataat käe kõrval mind tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata: Laps, oota, kostis ta, see aeg on kiir küll tulema! Aeg tuli. Maa ja mere peal silm mõnda seletas -- ei pool nii armas olnud seal kui külatänavas! Lydia Koidula Sa ära usu mind Sa ära usu mind, ma mängin, mängin, mängin... Nii tõsiselt kui üldse saab. Mu leebes pilgus peidab ennast saatan ja iga sõna, mis ma ütlen, valetab. Ah miks, ah milleks? Küsid, küsid, küsid... Ehk vastaksingi, aga ma ei tea. Ehk armastan end liialt, ehk vaid nõnda püsti püsin... kuid usu mind, ma ükskord olin väga hea. Eha Valge Öö ainult öösel ainult unes näed sa vääramatut tõtt hommikuti avasilmi järgneb vale om...
Antonie De Saint-Exupéry ,,Väike prints" 1. 6a joonistas ta ühe pildi mis kujutas boamadu. Keegi ei mõistnud teda ja nii ta hakkaski maateaduse vastu huvi tundma + õppis ta lennukeid juhtima. (Ta kohtus elu jooksul paljude inimestega, kuid keegi ei mõistnud teda nagu tarka). 2. Ta elas üksinda, oma tarkusega, kuni Sahaara kõrbes temaga lennuõnnetus juhtus (mootoririke) 1000 miili inimeste juurest, ilma suurte söögi- ja veevarudeta.Üllatus oli suur kui ta kuulis kedagi palumas tal lammast joonistada. Ta leppis vaid oma lambaga mida keegi peale tema ei näinud. ( väike prints oli ainus kes mõistis meest sest prints oli väga eriline poisike 3. Tüki aja pärast taipas mees kust prints pärit oli. Prints esitas küsimusi, kuid ei vastanud kunagi mehe omadele. Poiss elas mõtetes omal planeedil, kus tema maja oli väike .Lammas ei saanud ära joosta. 4. Poisi koduplaneet oli vaevalt suurem...
Kirjanduse põhiliigid ja zanrid. Zanriteooria Kirjandus ja müüt Mütoloogilised VS. olmelis- ajaloolised (kirjanduslikud) tekstid Muinasjutt kui müüdi "satelliit" (Claude Lévi-Strauss) või vahelüli müüdi ja kirjanduse vahel Kirjanduse põhiliigid Eepika (eepos; romaan, jutustus, novell, lühijutt) Lüürika (ood, hümn, eleegia, epigramm, sonett) Dramaatika (tragöödia, komöödia, draama) J.Tõnjanov, R.Jakobson, B.McHale Zanri dominant kunstiline võte või struktuuriprintsiip, mis määrab ära terviku ülesehituse. Ood Pindarose epiniikionid (võidulalulud) ja koorilalulud: stroof antistroof epood (nt Epiniikion Etna Hieronile (esimene Pythia võidulaul) Uku Masingu tõlkes) Horatiuse "Carmina": Horatiuse ood Eleegia algselt leinalaul (elegos `kaebelaul') Rooma armastuseleegia 16.-18. saj inglise pastoraalne eleegia (Spenser, Sidney, Shakespeare, Fletcher, Ben Jonson, Milton, Pope) prantsuse k...
........................................3-4 Luulenäited..............................................................................................5-12 Kriitika.....................................................................................................13 Pildid....................................................................................................14-16 Lõppsõna...................................................................................................17 Kasutatud kirjandus.......................................................................................18 1 Sissejuhatus Sellest referaadist peaks saama põhjaliku ülevaate Kalju Lepikust.Tema Elukäigust noorusest kuni surmani,loomingut ning lugeda tema suurepärast luulet,mida ta alustas juba kooli ajal.
Friedebert Tuglas, Popi ja Huhuu Friedebert Tuglas Ta oli viimasel ajal üldse imelik. Ta tuli hilja öösi koju, istus küünla juures, POPI ja HUHUU murdis leiba, kuid unustas söömata, pidas palukest käes ja rääkis iseenesega. Tallinn, Perioodika, 1986 öösiti kuulis Popi Isandat läbi une raskelt ohkavat. Siis tõusis ta ja lähenes Isandale. Ta liputas hända, lakkus Isanda käsi ja katsus teda kõigiti lohutada. SAATEKS ...
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint, vana talunik Anne, tema naine Maie, tema tütar Jüts, poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu, vallavalitsuse kasak Vallakirjutaja Esimene vaatus Enn tüütab Maiet ja ei lase tal tööd teha, Maie ütleb Ennule et ta ta rahule jätaks aga Enn ei jäta jonni. Lõpuks vihastab Maie nii väga et mainib Ennu puuduvat pöialt, sellega Ennu solvates, mispeale Enn ta rahule jätab. Pärast seda otsustabki Enn kätte maksta. kui ta kuuleb kedagi tulemas, siis ronib üles parsile peitu. Tuleb Maie Märdiga, jutustavad nagu tuvikesed, muretsevad mis siis saab kui Maie isa teda Märdile ei anna. Märt hellitab Maiet erinevate nimedega nt kanapojukene, tuikene, Maiekene, kullerkupuõis, sina mu lahke lilleke. Kui Märt on ära läinud ja Maie üksi, mõtleb ta valjusti kui halb kosilane Erastu Enn ikka on, teadmata et Enn parsi...
Naiste rollid Vargamäel Tammsaare naistegelased on läbi teoste kurvad ja õnnetud. ,,Tõde ja õigus'' Mari ja Krõõt olid kurvad ja allasurutud ning ka Sauna-Madise naine oli mehe võimu all ning üksluise, igava ja masendava eluga. Naised olid mehest madalamal positsioonil, lisaks sellele veel õnnetud ning murest murtud, masendunud ning nad pidid täitma väga erinevaid rolle, nad pidid olema talus perenaised, olema väärt abielunaised, tegelema lastega, hoolitsema selle eest, et toit laual oleks, rügama tööd hommikust kuni hiliste õhtutundideni. Tundus, nagu kannataksid just naistegelased teoses kõige enam. Andrese naine Krõõt oli nõtke, teotahteline ning heasüdamlik, ta oli headuse ja kannatlikkuse sümbol, kuid vaatamata oma headele omadustele läks Krõõdal teoses kõige halvemini. Krõõt ei sobinud Vargamäele juba algusest peale, sest need kontimurdvad tööd, mis tuli Vargamäel teha oli tema jaoks liig, k...
3. Võimu ja vabaduse probleem J. Krossi romaanis "Keisri hull"Romaanis käsitletaval ajal ei olnud lihtrahval vabadust. Võim pani enamuse reegleid paika ja teisiti mõtelda ei tohtinud. Sõnavabaduse puudumise tõttu sattus Timotheus von Bock Venemaa tsaari põlu alla. Valitsevale võimule ei meeldinud endise alama vaated, kuigi riigivalitseja oli nõudnud, et mees talle alati tõtt räägiks. Venemaa tsaaririik ei olnud demokraatlik ja sellises ühiskonnas tekivadki probleemid valitseja ja teisiti mõtlejate vahel. Kuigi Timo mõtted olid õiged ja lihtrahva seas elades teadis ta, mida kogu rahvas soovis, leidis tsaar, et võimuvastane tuleb ühiskonnast eemaldada.Selleski romaanis ei jäta autor eestlasi sündmustest eemale. Peategelase naine ja tema sugulased oli eestlased. Teised tolle ajastu kõrgklassi inimesed suhtusid taunivalt madalast klassist tõusikutesse. Timotheus aga oskas eestlasi hinnata. Tema vaadetega ei ol...
Jaan Kaplinski lapsepõlv. Sündis 22. jaanuaril 1941 Tartu naistekliinikus Toomemäel. Tema sünnipäeva pühitseti juba neljakümnendatel ja viiekümnendatel aastatel, tõsi küll, V.I. Lenini mälestuspäeva nime all. Hiljem see püha kaotati põhjendusega, et Lenin elab igavesti. Nii J.K. isa kui ema olid segaverelised. Isa, Jerzy Kaplinski (1901 1944?) isa poolt esivanemad olid juudid ja legendide järgi oli keegi neist ka Bütsantsist pagend Laskarise soo esindaja. Isa ema, neiupõlvenimega Dziadulewicz põlvnes Poola tatarlastest, kellest üks 18. sajandi lõpul katoliku usku läks ja sai Amurati asemel nimeks Bonaventura. Jerzy Kaplinski töötas Tartu Ülikoolis poola keele ja kirjanduse lektorina, organiseeris EestiPoola seltsi ja poola kirjanduse laiema tõlkimise eesti keelde. Ta pidas avalikke ettekandeid poola kirjanike tähtpäevadel ja kirjutas eessõnasid tõlkeraamatutele ning poola kirjandust tutv...
"Ain Kaalep 80 (4. VI 1926)" Luuletaja, näitekirjanik, kriitik ja tõlkija. 1956. a-st kutseline kirjanik. Aastast 1989 ajakirja ,,Akadeemia" peatoimetaja, kujundas ajakirja universaalseks teaduslikuks väljaandeks, millel märgatav roll eesti kultuurielus. Elva linna aukodanik 1998. Maailma humanitaarkultuuri hea tundjana on Kaalep oluliselt laiendanud oma loominguga eesti luule ajalist ja geograafilist haaret, kasutades motiive ja vorme antiigist idamaadeni. Elulugu Ain Kaalep sündis Tartus haritlase perekonnas. Ta õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis, lõpetas 1956. aastal soome-ugri keelte alal. Aastatel 19892001 oli Ain Kaalep ajakirja Akadeemia peatoimetaja. Looming · "Aomaastikud" (1962) · "Samarkandi vihik" (luulekogu, 1962) · "Iidamast ja Aadamast ehk Antimantikulaator" (näidend, 1967, avaldatud: Mana 1969, nr. 36) · "Järvemaastikud" (lu...
Romaan ,,Meie aja kangelane" Lermontovi teos ,,Meie aja kangelane"on 19. sajandi psühholoogilise realismi põhiteoseid. Kõige pealt seepärast, et peategelast Petsorinit ei kujutata erandliku, titaanliku isiksusena, vaid just nimelt ,,meie aja kangelasena", kelle omistatakse oma ajastu ja sotsiaalse keskkonna tüüpilisi psüühilisi jooni. Autor püüab teadlikult olla võimalikult objektiivne jutustaja. Autor avaldas iseenda mõtteid kangelase suu järgi. Autor ja peategelane sulasid üheks isiksuseks.Romaanile andis omapära ülesehitus, kus autor jälgib inimesi väljaspoolt ja mitmest aspektist. Iseäralik on ka see, et romaani peatükid ei ole kronoloogilises järjekorras, mis tuleneb sellest, et Petsorinit jälgivad jutustajad vahelduvad. Seega avaneb peategelase iseloom lugejale järk-järgult, kusjuures ükski peegeldus eraldi ei anna Petsorinist ammendavat iseloomukirjeldust. Esimene tegelane, kes Petsorinit tutvustab on Maksim Maksimõts. Naiivne ...
KÕRBOJA PEREMEES A.H.Tammsaare Lugu algab sellega, et Villu oli mingile onule peksa andnud ja sellepärast vangi läinud. Mõne aja möödudes saab ta sealt välja ja tuleb koju tagasi. Kõige esimese öö magab ta lakas, sest ta ei julge koju minna, kuid siis kui ema ta avastab, et tema poeg lakas magab kutsub ema Villu koju. Enne sööki tahab Villu aga pesemas ära käija ja jookseb järve äärde.. Teel järve äärde leiab ta kingajäljed, mis talle huvi pakuvad, kuid läheb ikkagi järve äärde pesema. Peale vanglat muutus Villu, ta hakkas tööle, kohe nii et tema ema kartis, et too end ära kurnab. Kuid Villule tuli pähe idee, ta hakkas Kivimäel kive lõhkuma ja otsustas sinna põldu rajada. Villu ssoetaks ka töökoja endale, kus ta võik igasugu tööriistu ja masinaid parandada, sest teda huvitas rauakeetmine või vasega jootmine. Kätt...
AUTOR : Anton Hansen Tammsaare TEOSE PEALKIRI : KÕRBOJA PEREMEES SISU LÜHIKOKKUVÕTE : Lapsepõlvesõprade Kõrboja Anna ja Katku Villu taaskohtumine pärast Anna pikka eemalolekut ning Villu vanglas veedetud aastat. Vangi sattus ta sellepärast, et lõi maha mehe, kes tema poja ema Kuusiku Eevit kimbutas. Kõrboja Rein annab talu tütrele Annale. Nüüd on Kõrboja perenaisel peremeest vaja. Vastupidiselt ülejäänud külarahvale, arvab Anna selleks just Villu sobivat. Villu saab peale Anna sünnipäevapidu Kivimäel vigastada. Alles nüüd teeb Anna talle ettepaneku, kuid Villu ei võta seda vastu, sest arvab, et Annale ei kõlba sant meheks ning ei saa ta jätta ka Eevit. Villu laseb end samal öösel Katku aidas maha. Raamat lõpeb sellega, et Anna kutsub Eevi ka Kõrbojale elama ning hakkab endale Kõrboja peremeest väikesest Villust kasvatama. PEATEGELASE VÕI ENAM MEELDINUD TEGELASE ISELOOMUSTUS: Mulle meeldis kõige enam Katku Villu, sest ta oli väg...
Agatha Christie romaanid Aasta Pealkiri Detektiiv(id) 1920 The Mysterious Affair at Styles Hercule Poirot Arthur Hastings Chief Inspector Japp 1922 The Secret Adversary Tommy and Tuppence 1923 The Murder on the Links Hercule Poirot Arthur Hastings 1924 The Man in the Brown Suit Anne Beddingfeld Colonel Race 1925 The Secret of Chimneys Superintendent Battle 1926 The Murder of Roger Ackroyd Hercule Poirot 1927 The Big Four Hercule Poirot Arthur Hastings ...
Fööniksi koodeks Oli varahommik, kell tiksus äsja seitsme peale, kui päike siras juba teavas ja esimesed õienupud avenesid säravate kiirte paistel. Chris unustas jälle kardinaid alla tõmmata ning järjekordselt ärkas ta silmipimestava päikese tõttu kell seitse hommikul. Ta oli sellega harjunud, koolis oli tal samuti ''unustamisega'' suuri probleeme. Ta mäletas eilsest ainult seda, et ta pidi oma sõpradega kell 10 bistroos kokku saama. Eilsest peost põhjustatud peavalu andis talle jubedamal kombel märku, kui ta püsti tõusis ja oma särki haarama hakkas. Ta ei mäleta isegi seda, kellega ta seal oli olnud ja mis ta ise seal korda oli saatnud. Siiski meenus talle see kriiskava häälega vanamutt, kes lubas Tomi politseisse anda, et too ta basseini koos pudelitega ujuma läks. Chris lootis ainult seda, et ta vanemad eilsest peost teada ei saaks. Vastasel korraks jääks surfilaud pikaks pikaks ajaks ga...
Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Esimesse astmesse kuuluvad maa-, linna ja halduskohtud. Selle taseme kohtud tegelevad kõikide kohtuasjadega. Halduskohtus käsitletakse aga kodaniku ja riigi vahelisi konflikte ning vaadatakse läbi ka valimiskomisjoni vastu suunatud protestid. Teise astme moodustavad ringkonnakohtud. Seal tegeletakse maa- ja linnakohtute otsuste kontrollimisega kirjaliku edasikaebuse alusel. Kolmanda ning kõige kõrgema astme kohus asub Tartus ning kannab nime Riigikohus. See asutus teostab konstitutsioonilist järelvalvet ning tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras. Õigusriigis, nagu Eesti, ei saa toimida omakohtu põhimõttel, vaid ainult seaduste alusel ja selleks volitatud asutuste ning isikute otsuste põhjal. Ikka tuleb ette juhtumeid, kus inimesed ei jõua omavahel kokkuleppele. Sellise probleemi lahendamiseks on ainuõige variant kohus, mis langetab sõltumatu otsuse, mis on kooskõlas põhiseadusega. Samas o...
Kas igaüks on oma õnne sepp? KAVA I Mis on õnn. (arutelu) 1) Mõiste ,,õnn" erinevate inimeste jaoks 2) Mõiste ,,õnn" minu jaoks II Millest sõltub õnn. 1) inimene ja tema olemus, vaated ja seisukohad. 2) Juhused ja kokkusattumused (näited) III Kuidas olla ise oma õnne sepp. I 1) Nii palju, kui on maailmas erinevaid inimesi, on ka arvamusi. Kõik elavad isemoodi ja korraldavad oma elusid vastavalt oma eesmärkidele. Mõned peavad oluliliseks raha, mõned armastust, teised aga hoopiski midagi muud. Just need kõige tähtsamad elemendid ja nende olemasolu teevad inimesi õnnelikeks: kes rahuldub suurte summade, varade ja luksuskaupadega, kes tunneb rõõmu oma lähedastest ja kallimast. Sõnal ,,õnn" on iga inimese puhul erinev tähendus, vastavalt sellele, kuidas ta üles on kasvanud ning milliseid elutarkusi temale õpetatud on. 2) Ka väikeseid asju tuleb osata hinnata. Ma naeratan, kui keegi kingib mulle väikese põllulillek...
Juhan Viiding Juhan Viiding sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu pere neljanda lapsena. Pärast keskhariduse omandamist jätkas (19681972) õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal (lavakunstikateedris). Seejärel asus ta tööle Draamateatrisse. Juhan Viiding lõpetas oma elu enesetapuga. Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik "Kogutud Luuletused". Hirmul on suured silmad hirmul on suured silmad ta tuleb ta tõstab sõrme ja kokkusurutud suu ja sihib su silma kae kes kardab sellele juhtub on järjest õnnetum õhtu üks tulebki nahk ja luu välk langetab taevalae ja kus veel Vapramäe metsas ja äkki jälle on hommik just säält kus on seenekoht mis sest et märg on veel maa kus kasvab kuuskede rahu ...
Võllamäe Päärn oli mees ,keda võiks pidada selle raamatu kõige sümboolsemaks tegelaseks. Lõigud, mis Võllamäe Päärna selles romaanis kirjeldavad on väga ülistatud. On näha, et kirjanik (Eduard Vilde) on püüdnud välja näidata oma kujutelma täiuslikust selleaegsest Eesti talupojast. Mõjutusi selleks on ta ka kindlasti saanud "Kalevipojast". Võllamäe Päärna kohta võiks öelda, et ta oli truu, aus ja töökas mees. Eriti väljendusid need omadused siis, kui ta oli oma sõbra Kulbi Kaie eest Kupja Pritsule vastu hakanud ja selle eest ka karistust kandnud. Võllamäe Päärna oli kujutatud ka passiivse mehena, kui toimus Mahtra sõda, siis ei olnud ta mitte üks eesvedajatest, vaid pealtvaatajaist. Samuti ei varastanud ta midagi ega hakanud soldatitele vastu (korra hakkas vastu küll, aga see oli rohkem enesekaitseks). Füüsiliselt oli Võllamäe Päärn väga tugev ja suur, et kui kupjal poleks olnud võimu selja taga, oleks ta olnud kardetud mees. ...
Lugesin Balzaci ,,Isa Goriot'd". See raamat rääkis üldiselt 19. sajandi Pariisi ühiskonnaelu pahupooltest ja perekonnaliikmete omavahelisest läbisaamisest. Isa Goriot oli endine nuudlikaupmees, kes raamatu alguses oli juba pensionil. Tal oli kaks tütart. Mõlemad olid abiellunud ja elasid isast lahus. Isa oli neile kaasavaraks andnud ülisuure summa raha. Väimehed keelasid isal endal külas käia. Tütred meestelt raha ei saanud ja käisid seda isalt nurumas. Isa müüs maha kõik oma võlakirjad ja muu varanduse laostudes raamatu lõpuks. Talle oli ainukeseks rõõmuks näha oma tütreid. Kui tal enam üldse raha ei olnud, jäi ta haigeks. Tütred käisid teda alguses vaatamas ning märkasid, et isal ei ole enam üldse raha. Isa tahtis surivoodil näha oma tütreid veel, aga neid ei tulnud. Alles siis sai talle selgeks, et ta ei ole tütardele midagi väärt. Isegi matustele ei ilmunud kumbki tütardest kohale. Saadeti vaid oma perekonna vapiga tõllad. T...
Kord muistsel ajal oli looduse värvja Täpi oma toimetustega jaole jõudnud. Siis mõtles töökas värvimees, et taevas on nii tühi ainult päike ja vahel sajab ka ladinal vihma. Täpi teadis, et vahel paistab päike ja sajab vihma üheskoos aga midagi ei juhtu. Ta tahtis taevasse teha ühe ühevärvilise asja, kuid taevas on juba kõik asjad sellised. Taevas sinine, Päike jaKuu kollased. Nüüd võiks teha midagi värvilist. Mis värvidega ? Nüüd tuli vaimukal Täpil meelde riim : "Peremees ootas kitse raha, sulane tema liha." Ning ta võttis iga sõna esimese tähe järgi värvi nime ja sai värvid: punane, oranz, kollane, roheline, sinine, tumesinine, lilla. Nii sündiski Vikerkaar. Kui värvimees Täpi neid värve muutnud pole on need veel tänapäevani sellised.
Siiski võib öelda, et Jannseni populaarsus rahva seas oli suurim Pärnu Postimehe päevil. Palju aitas tema langusele rahva silmis kaasa ka Carl Robert Jakobsoni eemaldamine "Eesti Postimehe" autorite seast, kuna viimane oli ajalehte 1860te II poolel ajutiselt mõnevõrra radikaliseerinud. Lisaks hakkas ta rüütelkondadelt salajast rahalist toetust saama. 1880. aastal jäi Jannsen halvatuks, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus. Kasutatud kirjandus: · Laar, M. (koost.) Eesti Iseseisvus ja selle häving, Avita 2000 · Peegel, J. Eesti ajakirjanduse algus, Tln. "Valgus" 1966. · Eesti ühing "Teadus" Johann Woldemar Jannsen. Tagasivaade 100. Surma- aastapäeval. Tln 1990 · Hennoste, M. Väike Eesti Kirjanduslugu, Tln, Koolibri 1997. · ENE nr. 4. · EE nr. 7.
Victor Hugo (26. II 1802 - 22. V 1885) V. Hugo isa oli Napoleoni kindral, ema kuninga pooldaja. Vanemad lahutasid ning Victor kasvas ema juures. Siit sai monarhistlik mõtteviis alguse, hiljem lisandus Chateaubriand'i mõju. Romantiku kohta eriti on Hugo poliitiliselt üliaktiivne ning romantilised vaated kunstile tõid mõneti kaasa ka "romantilise", demokraatliku mõttemuutuse poliitika vallas. 20. aastate jooksul lähenes pikkamisi romantismile, päris metsikuks kunagi muutumata, sai perekonnaisaks, hulga laste isaks. 30-ndail suundus poliitikasse. 1832/33 tutvus näitlejanna Juliette Drouet'ga. 1841 sai Akadeemia liikmeks (sai Akadeemiat hakata kasutama trampliini ja tribüünina), 1845 Prantsusmaa peeriks. 40-ndad olid seega edukas, kummatigi kriisiaeg. 1842 alustas romaani Les Misères (ilmudes 1862 Les Misérables). 1843 uppus tütar Léopoldine. Pärast 1848. aasta revolutsiooni oli sunnitud Prantsusmaalt põgenema. 1864 valmis essee Willi...
Meelis (Enn Kippel) Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg. Lehola küla rahvas elas hästi. Neil oli küllalt loomi ja vilja. Rahvas elas keset ürgset loodust õnnelikult, ka Meelisel oli õnnelik lapsepõlv. Ühel kaunil päeval oli Meelis koos vana karjuse Ivoga loomi karjatamas. Poiss ronis kuuselatva ja nägi sealt kõrgelt lähenevaid raudrüütleid. Raudrüütlid tulid koos preestriga. Lisaks ristiusule tulid rüütlid rahvast röövima. Pärast pikka ja verist lahingut võtsid nad kaasa kõik linnuseõuele aetud veised ja lambad ning vilja- ja söögivarud. Selleks, et Lembitu usust ei taganeks, võtsid röövijad kaasa Lembitu poja Meelise. Meelis viidi Väina jõe suudmele püha Nigula mäele ehitatud Dünamünde kloostrisse. Seal anti talle uueks nimeks Bernhard. Ühel päeval nägi Meelis mitut laeva, mis purjetasid jõgepidi üles. Need olid saarlased, kes siirdusid riialaste vastu sõtta. Saarlased võtsid Meel...
Õitsev meri Raamatureferaat Henri Allik Põhitegelased: Hannes: Lihtne rannaküla poiss Turja talust, kellest sirgub tubli, töökas ja unistustega töömees. Noorest peast oli tal kindel siht: temast saab tubli meremees, kuid aja jooksul läheb tema elutee järjest kaugemale tema unistusest. Kogu perekonna traagika löövad ta eluplaanid sassi ja vahepeal juhtubki nii, et põline meremees läheb põllumeheks, aga merekirg tõmbab lõpuks ta mereäärde tagasi. Turja Laas (isa): Elunäinud meremees, kes oli aastate eest merelt tulles Turjale endale kodu rajanud ja nüüd naudib vanadus põlve algul oma naisega hiljem üksi. Ta võttis elu rõõmuga ja kui oli ka kurbi hetki, siis temasugune merekaru ei näidanud kunagi seda välja. Suureõue Niida: Hannese eakaaslane, kes mängi...
Kapten Granti lapsed Jules Verne Jules Verne sündis 1828. aastal Prantsuse sadamalinnas Nantes'es kus ta elas ka terve lapsepõlve. Juba lapsepõlves oli tal palju kokkupuuteid laevade, sadama ja merendusega. Ta käis laevareisidel Ameerikas, Euroopas ja Aafrikas. Sirgunud noormeheks hakkas Jules Verneuvi undma teaduslike saavutuste ja tehnika vastu. Pärast lütseumi lõpetamist kodulinnas sõitis Jules Pariisi, kus õppis õigusteadust. Siin elas ta üle 1848. a.revolutsiooni ning võttis osa Preisi-Prantsuse sõjast. Ta tunnistas Pariisi kommuuni ajaloolisi päevi. See kõik jättis Jules Verne mällu jälje ja ka tema teostes on tunda vabaduse armastust. Algul ei löönud ta kirjanikuna läbi, kuid jäi kindlaks ja pühendus kirjandusse. Lõpuks tuli tunnustus tema kolmekümne viiendal eluaastal hoopis uus, varem vähe viljeldud zanr- teaduslik- fantastilised seiklusjutud ehk r...
JÜRI PARIJÕGI ,,TERASPOISS" SISUKOKKUVÕTE Jaani ema põeb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hästi, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub või lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on läbi saanud, jääb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal üksinda, ta on seal koos üliõpilase härra Pärnaga. Üliõpilane oli alati tema ja tema ema vast väga hea olnud ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest. Koos sammusid nad üliõpilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt õhtupooliku ning Jaan veetis esimese öö seal, kuid järgmistel öödel läks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid töid teha, raius puid ning tõi puid tuppa, viis pesu välja ja aitas igasugustes teistes töödes meelsasti. Kui ta tööd valmis sai, jooksis ta linna ajalehti müüma ning teenis nii ...
Kõrboja Peremees Eile õhtupoolikul sai ta vabaks, sõitis linnast välja ja jõudis öösel koju, kus ta aidalakka magama puges, ilma isa või ema äratamata, tühja kõhuga ja rusutud meelel. Aga täna ärgates on ta rõõmus, isegi ei tea mispärast. Kuulab kase kohinat ja rõõmustab, kuulab lindude laulu ja rõõmustab veel rohkem. Ta võib kuulata, nagu poleks ta kellelegi teibaga pähe löönud ja nagu poleks ta vangis istunudki. See oli Katku Villu. Lõpuks oli saanud ta vangist välja. Seal oli õppinud poiss tööd tegema. Nii ta rääkis vähemalt oma isale. Ühel päeval jooksis Villu järvele. Ta märkas teel jalajälgi, mis teda kohutavalt huvitasid. Imelik, kuidas inimesel saab olla jalajälgede vastu selline huvi. Ta uuris neid aina lähemalt ja lähemalt ning aina nuputas, kelle omad need olla võivad. Kümned, isegi sajad pisitillukesed märgid jälgedes jutustavad Villule metsanurga naabrite elust ja olust, nende töist ja toimetusist. Hakkasin aina kiiremini j...
Huckleberry finni seiklused See raamat räägib ühest poisist Huckleberry Finnist, kelle isa on joodik ja ta on veetnud suurema osa elust Mississippi kallastel kala püüdes, lävepakkudel magades ning oma sõbra Tom Sawyeriga seigeldes. Huckleberry Finn ja Tom Sawyer leidsid kulda ja nad said selle raha endale. Üks lesk võttis Hucki oma juurde elama aga Huckile ei meeldinud seal elada ja ta vahest magas väljas. Huck käis koolis ja õppis lugema ja kirjutama. Varsti ilmus linna jälle Hucki paps, kes võttis Hucki enda juurde ja lukustas ta ühte onni. Poiss tahtis onnist põgeneda ja tal oli ka selleks plaan ta tappis ära sea ja valas igalepoole verd. Huck põgenes ja terve linn arvas, et mõrtsukad tapsid Hucki ära. Poiss suundus oma kanuuga Jacksoni saarele. Saarelt leidis Huck Jimi, kes oli ori. Jimi oli tahetud maha müüa ja sellepärast oli ta põgenenud. Nad elasid kahekesi koss saarel, kui ühel päeval tuli Huckil mõte linna minna ja teada saada...
Anton Hansen Tammsaare 1878-1940 Eesti kirjanduse suurim eepik · pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust (selle järgi saanud omale kirjanikunime) · 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli · 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm · 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) · Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski · 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on ...
JOHANN WOLFGANG GOETHE (1749-1832) 1. Goethe väitis ühes oma kirjas, et teda vapustas sügavalt 1755 aastal toimunud Lissaboni maavärin. Temas juurdunud usk taevase isa armust ja hoolest muutusid teda painavaks ning tekitasid kriitilise suhtumise usku. Usk taevase isa heatahtlikkusse kadus. Lissabonis toimunu aga avas talle uued võimalused seletada hea ja kurja seost. Aga ta väitis, et igal inimesel endal tuleb teha valik. Ühest mõistmist ei saa olla. 1768 aastal haigestus Goethe raskelt, sellega kaasnes ka sügav hingeline kriis. Goethe hakkas huvi tundma alkeemia vastu. Ta otsis vastust küsimusele, kuidas on jumal ja loodus teineteisega seotud. Selline tunnete ebamäärane käärimine sai aluseks ,,Faustis" olevatele probleemidele. 1770 aastal jätkab ta õpinguid Strasburg'i ülikoolis. Sel perioodil saab tema hing kosutust Rousseau ,,Teisist" tagasi looduse juurde, mis tähendas, et tundega välist haarates...
Lev Tolstoi (1828-1910) Noores peast oli Tolstoi isepäine, omapärase käitumisega, jonnakas, julge ja uhke. Biograafid arvavad, et need omadused olid eelduseks käitumiseks tulevase krahvina. Teiselt poolt oli ta õiguspüüdlik ja aus, ta ei talunud ülekohut. Õhtuti kuulas ta venna jutustusi ,,toredast mäest", kust kõik inimesed on õnnelikud, kus täituvad kõik inimlikud soovid. Teda mõjutas ka jutustus ,,vendadest sipelgatest", kes väga hoiavad üksteist ja räägivad alati tõtt. Need unistused saatsid teda kogu tema pika eluaja jooksul ja need unistused kajastusid ka tema loomingus. Peale ülikooli algasid aastate pikkused ,,õige leu otsingud". Teda huvitas väga see, mis paneb inimesi käituma vahel ettearvamatult, ennast ohverdavalt. Need mõtisklused on jäädvustatud tema esimesse teosesse ,,Minu päeviku lugu". Kus on keskel kohal lapsepõlv. Mis oli tema käsitluses kordumatu õnneaeg, sest lapsele on antud parimad inimlikud omadused. Lapse ...
Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson Sündis 14.märtsil 1801.a. Riias Õppis 3-aastaselt lugema Vanemad Jaak Peterson Anna Elisabet Mihhailovna Pärit Viljandimaalt,Kikka talust Lätlane Läks Riiga ja töötas Suri 1807. aastal Jakobi koguduse kirikuteenrina Riiast Tartusse Jalgsi Peterson astub Looming 21 luuletust "Soome mütoloogia" tõlkis rootsi keelest saksa keelde oodid pastoraalid Keele-ja rahvaluuleuurija Petersoni luule Dialoog igavikulise maailmaga ülistab mitmekülgne Inimmõtte ...
Eestlane olla on uhke ja hea Kas eestlane olla on uhke ja hea? Sellise küsimuse on nii mõnigi meist endale esitanud. Selle kõnega avaldaksin mõnedki mõtted, kui hea on eestlane olla. Eestlane olla on uhke ja hea kuna Eestis on kaunis loodus, mis avaldab muljet ka paljudele välismaalastele. Meie oma kunstikke ja fotograafegi köidavad maalilised metsatukad ja pinna reljeefid. Ega mind ennastki ei jäta külmaks Eestimaa looduse välimus, sageli olen mõelnud, kui kaunis on kevadiselt roheline mets või sügisene allee. Vaadake või aknast välja , mida te seal näete? Ühte suurt mändi, mis on ilmselt vana, kuid see näeb siiski hea ja kunstipärane välja. Loodan , et ka teie suudate seda ilu hinnata ning hoida. Meie, kui eestlased peaksime uhked olema ka oma värvika ajaloo üle. Oleme olnud teiste võimu all kuid ka orjuses, sellest hoolima...
Parem üks sõber kui sada tuttavat Tuttavateta elu on värvitu, ilma sõbrata elu on lausa koormav. Vajame tuge, et vastu pidada emotsionaalselt rasketel aegadel. Kas ilma sõbrata heliseksid meil peas mõtted rõõmust, teiste heaolust? Kas ilma hingekaaslaseta oleks meil rõõmu, mida jagada? Meil kõigil on lähedased, keda nimetame sõbrannadeks või sõpradeks. Sageli räägime neile oma muredest ja raskustest, lootes nende abile ja mõistmisele. Sõprade kohta võib öelda isegi usaldusalused, kuna räägime neile oma saladusi ja põnevaid juhtumisi kõike seda rääkides usaldame neid ja oleme kindlad, et neid ei räägita edasi. Alati on meil tutvusi mitmes ringkonnas, sest need tulevad kasuks. Tuttavatega on hoopis teine lugu kui sõpradega, tuttavatele ei usaldata saladusi, neid lihtsalt kaasatakse mõnda põnevasse tegevusse. Kui rääkida inimesele, keda sa peaaegu ei tunnegi, ...
Mis huvitab tänapäeva noort? Mis huvitab tänapäeva noort? Seda ei tea kunagi kindlalt, sest noored, eriti teismelised, on väga isepäised ja iga päev erinevate tujudega. Huvid, hobid, arvamused ja tuleviku plaanid muutuvad tihtipeale sageli. Võime ainult arvata ja oletada, mis noortele meeldib. Enamasti meeldib neile ekstreemsus. Arvatavasti sobib tänapäeva teismelise iseloomustamiseks kõige paremini sõna hulljulgus. Isegi rumalus sobiks, sest uudiseid vaadates näeme, kuidas noored kihutavad mootorsõidukitega ilma juhilubadeta ning alaealised tarbivad alkoholi. Noored on enamasti peamised kurjategijad. On ka tasaseid ja korralikke noorukeid, kes pühendavad oma nooruse enda harimiseks. Tavaliselt sellised noored väärtustavad oma perekonda ning nendega koos ajaveetmist. Taolistel teismelistel on hobid ja kindlad huvid juba välja kujunenud, nad teavad varakult, mida nad elult taha...
Elu Ilma interneti ja televisioonita Infotehnoloogia on tänapäeval nii palju arenenud ja inimesed on sellega harjunud , et saavad lihtsalt ning kiiresti infot kätte . Kui poleks internetti ja televisiooni, siis kas me üldse oleksime kursis maailma asjadega ? Mitmeid põlvkondi enne meid polnud inimestel veel aimugi internetist ega televisioonist. Uudiseid edastati raadio teel , teadete jaoks saadeti kiri või telegramm. Nendel aegadel tundus inimkonnale see iseenesest mõistetav, et polnud selliseid mugavusi. Kahjuks või õnneks on praegu maailmas riike , kus elanikkond ei saa endale internetti ega televisiooni lubada , kuna kogu raha kulub eluks vajalikule söögile ja elamispinnale. Kui hoolega mõelda , siis on see hea kuna nendes riikides on raske propagandat edastada , kuid see on siiski võimalik. On kahju , et neil inimestel puudub võimalus aimu saada , mis tegelikult toimub. Arvan, et kui internet ja televisi...
Kooli mitu nägu Kooli mitu nägu, sellest väljendist võime aru saada, et jutt käib kooli mitmekülgsusest. Lahti mõtestades saame teemat jagada : kooli head ja halvad omadused. Öeldakse ju, et ilma halvata pole ka head. Esimesena tooksin välja kooli halvad küljed. Vahel on juhtunud, et lapsed kardavad kooli minna, nad kardavad teisi koolikaaslaseid, kes narrivad ja kiusavad. Tihti tuleb ette ka koolivägivalda, liiga tihti on vägivallatsemised lõppenud surmaga , mitte küll Eestis , vaid välismaal. Sageli ei olegi lapsed need, kes võhikuid alandavad. Teada on juhtumeid kus õpetajad terroriseerivad õpilasi kõige räigemal viisil. Nüüd pööraksin tähelepanu haridusasutuste parimatele külgedele. Koolis õpime vastutustundlikust ja teistega arvestama, saame eluks vajalikke teadmisi ning oskusi. Kool osutab palju häid võimalusi oma hobide harrastamiseks ja enda annete arendamiseks. Samas saame koolikaaslastega suheldes tuttavad k...
Thor Helle, Anton 1683 - 1748 Jüri koguduse õpetajatest on sügavaimad jäljed nii Jüri kihelkonna ellu kui ka kogu Eesti kultuurilukku jätnud Anton Thor Helle, kes asus Jüri pastori kohale 1713.a. Anton Thor Helle alustas Jüris tegevust väga raskel ajal. 1695.-1697.a. suure nälja ajal kihelkonnas surnud umbes 600 inimest, 1710.a. Eesti alal lõppenud Põhjasõda ja sellega kaasnenud katk olid kihelkonnale toonud erakordseid kannatusi. Tallinna piiramine Vene vägede poolt oli nii Jüri kihelkonnale kui kogu Tallinna lähimale ümbrusele tekitanud korvamatuid kaotusi. Riisudes ja hävitades käisid kihelkonnas ringi sõjaröövlid, kes võtsid rahvalt viimase varanduse, mõisad olid enamasti maha põletatud või muul viisil hävitatud. Anton Thor Helle suureks teeneks tuleb pidada köstrikooli asutamist 1721.a. Pastorina töötades ja hea eesti keele tundjana asus ta eesti keelt õpetama ka teistele. Tema tegevuse viljaks on eesti keele grammatika ja senises...
Eesti rahva mure- liiga palju alkoholi tarbimist. Tänapäeval räägitakse väga palju alkoholist, selle liigtarbimisest ja keeldudest. Kuid, kas alkoholi keelamine ja sellest liigne rääkimine on õigustatud ja miks? Alkohol on Maailma Tervishoiuorganisatsiooni hinnangul terviserikete tekitajate hulgas kolmandal kohal. Alkoholi arvele saab kirjutada suurema osa meie keskel aset leidvatest vigastustest ja mürgistustest. Viimase kümne aastaga on Eestis alkoholi tarbimine kahekordistunud ning muutnud küsitavaks jätkusuutlikkuse. Täiskavanud Eesti inimene tarbib keskmiselt 13,5 liitrit 100 protsendilist alkoholi aastas. Soomes on sarnane näitaja 9,3 ja Norras 4,8 liitrit inimese kohta. Kuid uuringute alusel on 6 liitrit alkoholi maksimum, sealt edasi hakkab liigne alkoholitarbimine ohustama inimeste geene ja jätkusuutlikkust. Eesti on sellest normist lähtudes 2 kordse tarbimisega.. Võib vastu vaielda, et olulise osa ...
referaat Edgar Valter Pokumaast Pokuraamatu sünnikohaks on Võrumaa. Võrumaa soised lohud metsaste mäeküngaste vahel, see oli koht, kust võis leida piisavalt privaatsust ja varjulisust ümberringi vaid loodushääled. Pokkude õige sünnikoha leidmiseks kulus Edgaril küll palju aega ja kui oli nii mõngi koht, mis oleks peaaegu sobinud, siis miski oli alati puudu. Õige koht sai leitud tänu tuttava külamehe soovitusele. Kõik oli nii nagu pokud oleksid soovinud ja otsekohe tabas ka äratundmine. Koht oli tegelikult endine taluase metsistunud aiaga. Isegi endise talu nimi oli igati sobilik Padasoomäe. Tol hetkel metsajärv küll veel puudus, kuid selle korvasid ilusuti lähedalasuvad allikad ja kinnikasvanud tiik õuel. Esmakordsele Pokumaa ideele tuli tegelikult raamatu enese kirjastaja Ulvi Kuusk. Peale seda on aidanud paljud head inime...
Sõpruskonnad, kambad ja jõugud noorte elus Mõisted "sõpruskond", "kamp" ja "jõuk" ei tähenda kindlasti ühte ja sama. Kaudselt on neil sarnane tähendus, kuid tegemist on siiski erinevate asjadega. Kaudselt on need kõik noorterühmitused. Kui lähemalt vaadata, siis sõpruskonna all mõeldakse tavaliselt noore inimese suhtlusringkonda, kuhu võivad kuuluda nii hea, kui ka halva kasvatusega noorukid. Sõpruskonda kuulub ka tavaliselt rohkem inimesi, kui jõuku või kampa. Samuti ei pea kõik seal olevad inimesed üksteisega läbi saama või enamgi üksteist üleüldse teadma. Kamp ja jõuk on tavaliselt väiksemad ning neile omistatakse ka kriminaalne tegevus , kuhu kuulub suur hulk vägivalda. Noorterühmitused tekivad tavaliselt, kui sarnaste huvidega inimesed tutvuvad omavahel ning seejärel hakkavad läbi käima ja tihedamini suhtlema. Sarnaste huvide all võib mõista ka seda, kui leidub keegi, kes soovib leida endale tema käskudele alluvaid...
Kas Elu valge rästana on õnnelik või õnnetu? Ma olen täiesti kindel, et sellele küsimusele ei ole ühte ja õiget vastust. Mitte miski päris maailmas ei ole nii must-valge. Ma usun, et selle küsimuse vastus sõltub täiesti inimese enda iseloomust. Need, kes soovivad olla igat pidi täiesti normaalsed ja halli massi sulanduvad, peaksid elu valge rästana väga õnnetuks. Samas need, kellele meeldib silma paista ja olla eriline ning elus palju erinevat kogeda, peaksid elu valge rästana kindlasti õnnelikuks. Kui toetuda ainult Alfred de Musset'i raamatule ,,Lugu valgest rästast", siis jääb mulje, et elu valge rästana ei saa mitte mingit pidi olla õnnelik. Lugu algab sellega, et juba lapsepõlves põlgavad teda vanemad ning jõuab välja selleni, et isegi kui valge rästas on kuulus ja tuntud ja soovitud, siis on see õnn vaid väline teesklus ning tegelikult oma südames sooviks ta siiski olla tavaline rästas. Lõpuks kui lugu pöörab hetkeks ...
Kalevipoeg ja James Bond kohtuvad Põrguväravas (Kalevipoeg püüab taaskord rusikat põrguvärava küljest lahti saada. Raputab ja raputab, kuid ikka ei aita. Ainult maa paneb aina rohkem värisema ja lained vahutama, niiet Indoneesias rahvaarv väheneb. Korraga kukub taevast alla James Bond, kes ekslikult arvab, et ta on sündinud detonaatorid põskedes.) James Bond: Piuhhh, piuhhhh! Käivitada vasempoolsed detonaatorid! Kalevipoeg: Ai ma sulle alles äian! Kas sina mingesugune sorts, mul tulnud viimseid rahupäivi rikkuma! James Bond: Mehed, tulge sisse! Ma leidsin dr. X'i salakavala saadiku, ta on varustatud erakordse muskli ja loodame, et mõneti ka andogüünsusega. Kuhu te jääte! Asi on pakiline! Olukord on lausa kriitiline, võiks öelda, et mu sarmist pole siinkohal mingit kasu! Kalevipoeg: (mühisedes, omaette pomisedes, vahetevahel häält tõstes) Mis see siin toimub? Mis nõidusi sa siin korda saadad! Lõpeta! Lõpeta! Mina sulle vaenlase väe ve...
Eesti kirjandus Juhan Liivi elust ja loomingust Tallinn Alatskivi Tartu Juhan Liiv on väga lähedalt seotud Alatskivi ja selle ümbrusega. Ta on sündinud 30. aprillil 1864. aastal Riidmal 1866. aastal asus Liivide pere elama Rupsi külla Oja tallu. Pere kehva majandusliku olukorra tõttu sai Juhan koolis käia vaid kuus talve Juhan Liiv töötas ajakirjanikuna ajalehe "Virulane" toimetuses Tallinnas, "Sakala" toimetuses Viljandis ning "Oleviku" toimetuses Tartus. 1892. aastast oli ta esimene eesti kutseline kirjanik. Juhan Liiv oli lüürik. Tema luule, eriti isamaa- ja loodusluule pakuvad suurt naudingut. Liiv on ka eesti esimese realistliku jutustuse "Vari" autor. Kaselehekene Meie väraval Langeb oksalt Vaatan metsa alla, poole: Langeb varinal, Sügis väsinud! Vaatan taeva Minu meel ja mõte poole: ...
MATS TRAAT ( 23. XI 1936 ) Sündis Tartumaal. Õppis Moskvas Kirjandusinstituudis. Praegu kutseline kirjanik. Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab maksimalisminõue, täisväärtuslikust elust unistava inimese opositsioon nüristavate ja mugandavate argi- ja olusuhete vastu. Inimese ja maa suhete panoraamse, filosoofilise mõtestamiseni küünib romaan "Tants aurukatla ümber". Nii siin kui ka romaanis "Pommeri aed" läheneb...
.. Merel ihalen kallast ja kaldal merd. Pimedas surmavallast läbi viib mõtete lend. Tuul aina puhub ja puhub. Aiman tas iseend nägevat päevades, kuhu õisi on varisend. Arvamus luuletustest Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega Artur Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi Kasutatud kirjandus http://www.hot.ee/hanneshotee/alliksaar.html http://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Alliksaar http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=ii
Tde ja igus: III osa 1. peatkk Indrek otsis endale tuba, kus elada ning peale mningate kodude klastamist leidis selle he pere juures. Naine oli mbleja ning mees endine vabrikutline, kel polnud vasemat ktt. Nd tegeles viimane vheke kingsepa ametiga. Kaup sobis ning Indrek kolis sisse. 2. peatkk Indrek kukkus oma sisseastumiskatsetel likooli lbi. Mtiskleb selle le, kuidas ta ikka nii loll on ja elus aina eksib. Tnaval kohtub vana klassivenna Kustas Otstaavliga. See kutsub ta phapeval metsa suurele koosolekule. Hiljem selgub aga et see on mssajate kokkutulek, kuhu koguneb meeletult rahvast, Indrek otsustab huvi prast siiski minna. 3. peatkk Indrek ning Kustas on judnud metsa. Kuulates knet, tuleb Indreku juurde kaks noormeest, kes ajavad nad Kustasega metsast minema, kuna viimased olevat nuhid. ra nad siiski ei lhe ning kuulavad lpuni. Samas neb Indrek kokkutulekul ka oma majaperemeest. Hiljem lheb mssuks, k...
SIURU Siuru on Eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917 aasta juulis. Kuus kirjanikku president Marie Under sekretär, paljus aga tegelik juht Friedebert Tuglas laekur Artur Adson kolm ülejäänut olid August Gailit, Henrik Visnapuu ja Johannes Semper [Kaastööd teevad ka teised kirjanikud (nt: Suits, Ridola, Aavik) ning kunstnikest Triik, Mägi ja Vabbe] Isiksustena olid nad kõik väga erinevad; sidus uusromantiline hoiak ja sõpruskondlik läbikäimine. Aastal 1919 lahkuvad tekkinud konfliktide tõttu A.Gailit ja H.Visnapuu, asemele tulevad mõneks ajaks Alle ja Barbarus, ent see ei päästnud siurut kokkuvarimisest. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ...
1+1 Ei Võrdu 2'ga Vaid 3'ga, Sest 1 Naine Ja 1 Mees Teevad Lapse Ja Ongi Juba 3 . Et teadmisi seedia, tuleb neid isuga neelata! Study as if you were going to live forever; live as if you were going to die tomorrow. Elu on hea õpetaja kahjuks ta tapab kõik oma õpilased. When I was ten, I thought my parents knew everything. When I became twenty, I was convinced they knew nothing. Then, at thirty, I realized I was right when I was ten. Mida haridus ei anna, seda näitab elu. Haridus on see, mis jääb pärast õpitu unustamist. Elu on kitsi kunagi ei taha ta noorust ja tarkust anda korraga. Aforismid on kaasaskantav tarkus, kontsentreeritud mõtte ning tundeekstrakt. Tarkuseraamatu lööb õnn sinu ees kinni ühtegi õppetundi ei taha ta sulle anda. Ettevaatus on tarkuse võõrasema. Tarkus küpseb praktikas. Õpitust jääb meelde ainult see, mida me praktiliselt kasutame või harjutame. Me ei õpi mitte selleks, et oma tarkust näidata vaid, et sed...
,,Kõrboja peremees" Anton Hansen Tammsaare Raamat ,,Kõrboja peremees" jutustab sellest, kuidas kaks väga head lapsepõlesõpra, Kõrboja Anna ja Katku Villu taaskohtuvad, pärast seda kui Anna on kaua aega Kõrbojast eemal olnud ja Villu vanglas istunud. Raamat algabki sellega, kuidas Villu vangist välja sai. Seal istus ta sellepärast, et lõi maha mehe, kes tema poja ema Kuusiku Eevit pidevalt tülitas. Kuna Katku Villu vend Juhan lahingus langenud oli ja Katkule kunagi uut peremeest vaja oli, siis Villu oli üks neist kanditaatidest. Nii hakkaski ta isa maid üle vaatama ja otsustas, et mahajäetud Kivimäe tipp tuleb uuesti põlluks teha. Päevad läbi tegi lõhkus ta Kivimäel neid kive. Samal ajal oli aga Kõrbojale tagasi tulnud Kõrboja Anna. Isaga rääkides Kõrboja saatusest jõudsid nad lõpuks kokkuleppele, et Annast saab Kõrboja uus perenaine. Niisiis Jaanipäeval peeti suurt pidu...
Mõtteteri Sõprusest Sõber on sinu kõrval ka siis, kui ta tahaks olla kusagil mujal. Ilma sõpruseta pole elu midagi väärt. Parim, mis sõber teha võib, on sõbraks jääda, Tõelised sõbrad ei hooli su puudustest ja ei kadesta su edu. Sõbrad teevad õnne suuremaks ja kurbuse väiksemaks, korrutavad rõõmu ja jagavad mure pisemaks. Sõber kuuleb su südame laulu ja kui sa peaks selle unustama, siis laulb ta sulle seda ise. Üks sõber on suur asi, kaks on palju ja kolm peaaegu võimatu. Sõpruseta pole elu magus. Vana sõbra saamine nõuab aega. Õiged sõbrad teevad su õnnelikuks ja edukaks. Hea sõber on odavam kui arstiabi. Sõber on see, kes usub ja usaldab sind. Sõber on looduse ime. Sõprus on lõng, mis köidab südamed kokku. Tõeline sõber on õiglane, abivalmis, vapper, kannatlik, truu... ...ning igavene. Head sõbrad on kui maailma inglid. Sõbrad täidavad su elu rõõmuga, hinge päikesepaistega ja südame armastusega. Et omada sõpru, ole ...
Kuidas tähed endale nime said? Kaugel suurte ja paksude metsade vahel elas üksi nääpsuke kuid ilus merineitsi nimega Elisabeth. Ta oli eriline sellepoolest, et ta oskas käia, kuigi tal oli kalasaba. Elisabet elas juba mõnda aega vanas lossis, mis vajas väljavahetamist. Nii ta ka tegi, lasi teendritel otsida välja müügis olevad lossid ja need temale ette kanda. Merineitsikesel olid nõudlikud soovid. Võiks ka õelda, et kuidas ema nõnda ka tütar. Ta oli üpris pirtsakas ja isekas tütarlaps ja nii ei sobinud talle kõik ette juhtuv. Elisabethikesele otsiti välja elamud, kuid üksgi nendest ei sobinud tema nõuetega. Lossi ümbruskond pidi olema vaikne, ümberringi mets ning tiigikesed ja mis kõige tähtsam tema toas pidi särama päike, et tal oleks igapäev hea tõusta, teha oma rõduaken lahti ja tunda rõõmu ilusast hommikust. Printsess kappas juba mitmendaid nädalaid m...
ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Ilukirjanduse põhiliigid klassikalise jaotuse järgi on eepika, dramaatika, lüürika. Põhiliigid jagunevad zanriteks ehk ajalooliselt väljakujunenud traditsioonilisteks kirjandusvormideks. EEPIKA üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on enamasti rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika olulisemad zanrid on: suurvormid eepos ja romaan; väikevormid jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Eepikat on kirja pandud nii värsivormis (nt valm, eepos) kui ka proosas (nt romaan, novell, anekdoot) PROOSA sidumata (värsistamata) kõne. LUULE värss- ehk seotud kõne. Kompo...
KIRJANDUSE PÕHILIIGID: 1)Luule ehk lüürika ehk poeesia 2)Draama ehk näitekirjandus 3)Proosa ehk eepika-jutustav kirjandus näiteks:jutustus,romaan, kunst,novell,eepos TEEMAD:seiklus,armastus,ajalugu,õudus,kriminaalne,ulme,noorsoo-romaanid TUNNUSED:jutustav,süzee ehk tegevustik,karakter ehk tegelased,keda saab isesoomustada,miljöö ehk keskkond EEPIKA:tunnuseks jutustaja ja jutustatava olemasolu MÕISTED: SÜZEE-tegevustik KARAKTER-tegelane,keda saab isesoomustada MILJÖÖ-keskkond Eepika liigid/zanr: KIRJANDUSE VOOLUD
Balthasar Russow sündis 1536.aastal Tallinnas, suri aga 1600.aastal. Ta oli Kurla külast pärineva veovoorimehe poeg. Russow õppis Tallinna linnakoolis ja 1559-62 Stetteni akadeemias. Balthasar sai 1563 aastal Tallinna pastoriks, seejärel oli ta Pühavaimu Eesti koguduse abiõpetaja ja aastast 1566 seal pastor. Esimene ja väga oluline kirjandusteos, mis meile Tallinna olusid tutvustab on Balthasar Russowi "Liivimaa kroonika" mis ilmus 1578 aastal ja mida täiendati 1584 aastal. Tema Rostockis ilmunud teos kuulub alamsaksakeelse kirjanduse klassikasse. See kujutab Liivimaa ajalugu 12. sajandist 1583. aastani. Pühavaimu kiriku pastorina oli tema maailmavaade üsna rahvalähedane ja sügavalt luterlik. Kui ta hakkas aga kõnelema elust vanas Tallinnas, siis võtab moraalne pahameel tema üle võimust. Näiteks olevat olnud Russowi-aegses Tallinnas lugupeetud kodanike seas oma majapidajannadega kokku elada. See olevat olnud lausa elun...
Fjodor Mihhailovits Dostohevski (1821-1881) I Dostojevski suuruses ja viletsuses oli oma osa saatusel. Igavesti pidi ta ingliga maadlema, igavesti mässama jumala vastu ja igavesti end painutama otsekui Hiiob. Iial ei antud talle kindluselejõudmist, iial lõdvestamist, lakkamatult pidi ta tundma jumalat, kes nuhtles teda, sest armastas teda. Hetkegi ei lastud teda õnnes lõõgastuda, sest tema tee pidid ulatuma lõpmatusse. Ta loomingus on iga seina, iga inimnäo, iga varjava voldi taga igavene öö ja hiilgab igavene valgus. Ta oli elumärganult ja saatuselt kõigi olemasolude hõim. Surma ja hullumeelsuse, unelma ja põlevselge tõelisuse vahel asub tema maailm. Igal pool ulatub ta isiklik probleem inimkonna lahendamatu probleemini. St. elamist seespoolsusele. Seespoolse elamuseta pole Dostojevskit olemas. Kui saatus ta kõrgele tõstab, siis üksnes selleks, et teda tõugata veelgi sügavamasse kuristikku, et õpetada talle ekstaasi ja meeleheidet kog...
MOLIERE (Jaen - Baptiste Poquelin) 1622-1673 1. Moliere pidas oma loomingu põhieesmärgiks ajastu pahede väljanaermine ja ta arvas, et selleks on kõige sobilikum komöödia koos köitvate õpetustega. Ta ütles, et komöödia ilma õpetusteta oleks lihtsalt irvitamine. Veel mainis ta RAVIDA neid lõbustades. Ainult seda kaudu on võimalik paljastada ajastu pahesid. Esitades neid naeruväärsetena, natuurilt just sellistena, nagu nad elus eksisteerivad. Tänu sellel on võimalik esitada koomilist ja tõsist läbisegi. ÜKS JA SAMA ISIK EI VÕI OLLA NAERUVÄÄRNE ÜHTEDEL NING ÜLLAS TEISTEL JUHTUMITEL. Seega tõdes Moliere, et karakter polnud tähtis, sest vaataja ei tohtinud näitlejas ära tunda oma teisikut. Karakter pidid olema koondkuju sadadest inimloomustest kokku. Ning seetõttu olid nad ühekülgsed ja mitte arenevad. Molierele oli tähtis IDEE. Mida ta karakterid kehastasid. 2. ...
EDGAR ALAN POE 1. E. A. Poe oli romantik, müstik, kes ülistas teadust ja tehnikat, (klassitsismi lõpp ja romantismi algus). Tema loomingu peamine põhimõte oli kunstiteose ühtsuse nõue, mis oli seotud terminiga ILU. Kunst tähendaski ilu loomist, mis peaks rahuldama inimhinge kustutamatut janu. Ta jõudis järeldusele, et inimesel ei ole võimalik teostada oma ideaali ning seetõttu on tema teostes esikohal eetiliste eesmärkide saavutamine, et seda kaudu seletada inimestele mõistmatu, kummalise, salapärase, kosmaaride ja õuduste võlu. Armastus on tema loomingus ühendatud alati surmaga (armastus on tugevam kui surm; armastus võidab surma ära Orpheus ja Euridike). Kui poleks surma, siis ei oleks armastusel mingit erilist tähendust, sest just surm on see, mis muudab armastuse igaveseks mälestuseks, sest pärast surma ei olegi midagi muud, kui ainult mälestus. Inimesest saab m...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
