docstxt/.txt
Teose analüüs "Jevgeni Onegin" Aleksanr Puskin Tegelaste iseloomustus: Jevgeni Onegin teose nimitegelane on 24aastane jõukas ja haritud mees, kes armastab luulet. Teda iseloomustab ühelt poolt suurilma lõbule andunud elumehe hoiak ja pinnapealsus kõiges, teisalt on ta keeruka hingeeluga noormees, kes on vaimselt kõrgemal teda ümbritsevast seltskonnast. Noort Oneginit iseloomustas kirjanik nii: Kui noorelt võis ta olla jahe, ükskõikne, siiras, häbelik, nii usaldav, nii vaikselt mahe ja oh kui silmakirjalik! Kuis oli ta küll teravkeelne, kõrk, armukade, kurvameelne, nii sädelev, nii sumejas ja õrnas kirjas lohakas! Kuis oskas ta, kui võttis voli kuum igatsus ja mõttelend, nii huupi unustada end! Kui palju õrnust, julgust oli ta pilgus, kus võis korraga nii harras pisar särada! Suurtes meeltesegaduses, kuna ei suuda otsustada, mis on talle parim. Elu koosneb ballidest, milles ta tahad eemale saada kolides maale. Maal sai temast ...
Kahtleja Hamlet Shakespear on kujutanud Hamletit kui vaimu inimest. Erinevalt tema isast, kes oli tugev poliitik ja sõjamees oli Hamlet mõtetes uitaja. Tema kirjad Opheliale olid sügavamõttelised ja tundelised. Kuid tema siirate sõnade sees oli kübet kahtlustki. Kas usaldada oma kuninglikku perekonda või hoopiski alamklassi kuuluvat vahtkondlast Horatiot? Sündmused said alguse sellest kui Hamleti isa suri kahtlastel asjaoludel. Paari kuu möödudes, abiellus Hamleti ema kuninganna vana kuninga venna Claudiusega. Hamleti jaoks oli selline käitumine äärmiselt kohatu, kuid tapmist ei osanud ta veel kahtlustada. Ühel saatuslikult õhtul, nähes oma isa vaimu, sai ta teada pöörase uudise. Kuid kahtlustavalt mõtles ta ,, Vaim, keda nägin, võis saatan olla; saatanal on võime ka meeldiv kuju võtta." Tahtis ta ikkagi vaimu juttu uskuda. Inimese hing on kord selline kui ta ei ole rahu leidnud t...
Raha jõud ja jõuetus Enamus inimeste elus on raha tähtsal kohal. Neile, kellel seda liiga vähe on, tekitab see igapäevaselt muresid, teistele- jõukamatele aga võimaldab luksust ning suurt valikuvabadust. Ükskõikseks ei jäta raha aga kedagi. Kuid milles peitub siiski raha olulisus? Raha on meie elude igapäevane osa. Me puutume sellega kokku ostes süüa, riideid ja tarbeesemeid ning tehes tööd, et palka saada. Sellise pideva raharingluseta ei kujutaks elu ettegi. Tänapäeval ei saa peaaegu midagi tasuta ja see tundubki loomulik. Peale igapäevaste vajaduste kulutatakse raha ka muudele asjadele. Ostetakse uhkeid rõivaid ja kallist tehnikat, käiakse reisimas ning kulutatakse meelelahutusele. Tihtipeale valitakse endale töökohtki palga järgi, jättes kõrvale asjaolu, kas töö üldse meeldibki. Nii ongi paljud inimesed rikkaks saamise endale eesmärgiks seadnud. Et see aga õnnestuks tuleb...
3.3. MILLEKS VAJATAKSE EESTIMAAD? Ühelt poolt meile püütakse selgeks teha, et praegust suurriikide poliitikat iseloomustab transparentsus, läbipaistvus, sest demokraatlikud riigid ei saavat teha teise riigiga kokkuleppeid mõne kolmanda riigi suhtes T. H. Ilves välisministrina. Ja teiselt poolt meile väidetakse, et: "Reaalsus on selline, et Ameerika ei päästa Eestit, veelgi enam, teid on pidevalt maha müüdud kui mängu tulevad suuremate huvd," estofiil Paul Goble. Järelikult tuleb niimoodi välja, et meie müük peaks toimuma transparentselt, ehk teisisõnu avalikult. Kuid selleks, et müüa, peab leiduma ostja. Kas Eesti on üldse midagi väärt, et keegi teda osta tahaks? Või on ta "tilluke, tähtsusetu ja hoomamatu", nagu teab Enn Soosaar. Üks võimalik valim Eesti suurimatest, ainult füüsisega seotud rikkustest on selline: 1. Eesti on kahe eriti kaaluka kontinendi põkkumispiirkond, seetõttu kõrgstrateegiline, nagu Panama, Gibraltar,...
Ta on tõlgitud rohkem kui 300 keelde, üksikuid osi aga enam kui 2100 keelde või murdesse. ROLANDI LAUL Prantsuse rahvaeepos 11.sajandist, kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus, frankide lüüasaamise pühjustaja Ganeloni reetlikkust ning Karl Suure kättemaksu Rolandi ja 12 peekri langemise eest. Teost iseloomustavad lakoonilisus sündmuste esitamisel, karm stiil ja heroiline, ülev tõsidus. "Rolandi lauluga" algab prantsuse kirjandus. LAUL MINU CIDIST 12.sajandist pärinev hispaania kangelaseepos. 711. aastal allutasid maurid peaaegu kogu Pürenee poolsaare. Algas sajandeid kestnud maa tagasivallutamine. Cid oli Hispaania tagasivallutamise tähtsaim tegelane ja armastatud rahvussangar. Õukonnaintriigide tõttu sattus ta Kastiilia kuningaga vastuollu ning saadeti maalt välja, kuid võidud lahingutes tegid tast kangelase ja tõid lõpuks ka leppimise kuningaga. "Laul minu Cidist" on saanud hispaania rahvuseeposeks.
Koidula on teerajaja tervele ärkamisaja püüdluste ja tegemistele. Tänu Koidulale sündisid Eestis nii paljud sündmused, mis ilma temata oleksid olemata jäänud. Lydia Koidula on, oli ja jääb ka edaspidiseks eeskujuks aktiivsetele inimesteel, kel palju annet ja kes tahavad samuti elus edasi jõuda nagu tema. Kahjuks Koidula tütardel järglasi polnud, ent Koidula vennapoegade lapsed elavad veel praegugi (Saksamaal) ning tuletavad meelde Koidulat heade sõnadega nagu meie... Kasutatud kirjandus: Eesti Kirjanduslugu (lk. 83-88) Lydia Koidula ,,Mu isamaa on minu arm'' EESTI KIRJAMEHI-Lydia Koidula Lühimonograafia ,Tallinn 1961 Eesti kirjanduse biograafiline leksikon (lk. 151-153) ENE 4, (lk 635) ,,Eesti muld ja eesti süda''.100 aastat L.Koidula surmast, Tallinn,1986 Väike kirjanike leksikon(lk 45) ,,Lydia Koidula'' Koostanud: E.Aaver, H.Laanekask, S.Olesk, "Ilmamaa'' 1994 Illustreeritud Laste Entsüklopeedia
Fjodor Dostojevski (1821-1881) Fjodor Dostojevski, sündinud 11. november 1882, oli pärit seitsmelapselisest perest. Tema isa, Mihhail, töötas arstina haiglas, mis ei asunud just parimas Moskva osas. Kuigi Fjodoril polnud lubatud haigla juures viibida, meeldis poisile siiski seal ringi jalutada ning patsientide lugusid kuulata. Dostojevski isast räägitakse kui rangest mehest, keda kimbutas alkoholism ning väidetavalt kasvasid ta lapsed üles väga karmides tingimustes. Sellegipoolest, uurides Fjodori hilisemaid kirju, tuleb välja, et nende vahel oli siiski väga armastav suhe. Kui Dostojevski ema 1873. aastal tuberkuloosi suri, saadeti ta kohe koos vennaga Peterburi Sõjaväeinseneride kooli. Mõne aja pärast rabas vendi aga uus uudis isa surmast. 1842. aastal ülendati Dostojevski leitnandiks ja järgmisel aastal lõpetas ta Peterburi sõjaväeinseneride kooli inseneri haridusega. Ta alustas teenistust sõjam...
Kas Faust on Goethe moodi? Goethe ja Faust autor ja tema looming. Kindlasti on neil sarnasusi, sest kuna Fausti karakter antud versioonis on Goethe poolt loodud, siis peab temas olema üle kantud kirjaniku enda olulisemad iseloomujooned ja eripärad, miks muidu tahaks Goethe nii täpselt kujundada iseloomu, mis juba välimäärajatest lähtudes tema enda omale nii sarnane. Ma usun, et kuna ,,Faust" on Goethe elutöö, tähtsaim teos, siis otsustabki autor oma mõtteid avaldada just selle tegelase läbi ning tema ise peegeldub kõige rohkem maailmale just selle karakteri kaudu. Raamatu kangelane doktor Faust oli küll ametilt arst, aga oli ka sinasõber kirjandusega ning omahakatuslik filosoof, viimased kaks täpselt nagu autorgi. Just tänu Fausti filosofeerimisele ja monoloogidele saamegi võrrelda nende kahe ühiseid jooni. Faust oli ülikooli õppejõud, ta oli valgustaja ning kuna Goethe oli romantismi kirjanik, siis p...
Anna Karenina keskkond Moskva Teose tegevus algabki just nimelt Moskvas perekond Oblonskite peretüliga, mis on tingitud Moskva kergemeelse õhkkonna ja sellega kaasnenud abielurikkumisega. Üleüldse on kõik momendid raamatus, mis leiavad aset Moskvas, täis kergemeelsust, pigem pingevabat olustikku, armastust, dramaatilisust ning kirge. Tundub nagu muutuks iga tegelase mõttemaailm ja karakter lihtsalt Moskvas viibimisega. Moskva miljööd kujutab autor alati erakordselt värvikana ei ole vahet, kas tegemist on mõne balliga või siis lihtsalt õhtusöögiga, konfliktidest juba seal puudust ei tunta. Iseäranis tihti tunnevad tegelased ennast just Moskvas armununa. Armub Levin Kittysse, Kitty Vronskisse ning viimane omakorda Annasse. Stepan Arkaditsil on armumisi mitmeid, kõik noored ja kenad naised peale ta enda Dolly. Otsitakse intrigeerivaid afääre(Karenina ja Vronski) ning taotletakse prestiizi( krahvinna Sts...
"Juudit" (1921) A. H. Tammsaare kõrgperioodi esimene teos on piibliaineline draama "Juudit". Katse tungida maailmakirjanduse ühe lemmikteemani. Esmakordselt suuremad ja sügavamad filosoofilised probleemid. Mõte mõlkus peas juba ammu 1917. valmis esimene versioon viimistles 1921. lavastati Tallinna Draamateatris (4-vaatuseline). Piiblis on legend Juuditist, kes on tugev naine, kes läheb vaenlaste leeri usulistel ja patriootlistel kaalutlustel, plaaniga tappa Asüüria väepealik Olovernes (vapra ja jumalakartliku naisena päästab Juudit kodulinna Petuulia vaenlaste piiramisrõngast). Tammsaarel on veidi teistsugune tõlgendus tema näidendis on Juudit auahne, julge, tark, äärmiselt egoistlik ja võluv naine, kes ei taha surra hukkumisele määratud kodulinnas. Ta läheb vaenlase sõjaleeri väepealik Olovernese juurde, kuid seda tehes ei mõtlegi kodulinna päästmisele, vaid ahvatleb Olovernest mässu tõstma keisri vastu. Juudit näeks Olovernest...
tahagi leppida. Tema luuletus ,,Puri" ühendab kaks põhimotiivi- priiuse ja vangipõlve, mässumeele ning sunnitud rahu. Ta kasutab palju irooniat. Looming aastatel 1835-1837 oli varasemaga võrreldes läbi teinud suured muutused. Olid ka muutused elus: luuletaja suunati ihukaitseväe husaaripolku, mis oli üks privileegitumaid väeüksuski. Lermontovist sai ülbe ohvitser, husaar ning naistevallutaja. Kirjandus oli ta võtnud enda võimusesse. Autor armastas teatrit ja draamaga ,,Maskeraad" näitas ta, et ta oli saavutanud oma ande täisküpsuse. Draama aluseks on romantiline süzee deemonist. Draama keelati tsensuuri tõttu. Oma loomingusse suhtus autor ise väga rangelt. 1830-ndate aastate keskpaiku oli ta juba ligi 300 luuletuse, mitme poeemi ja draama autor. Ta hoidus pikka aega ennast trükis avaldamast. Alles 1837. aasta paiku tundis ta, et on küps kirjandusse astuma. Puskini surma puhul
Aleksandr Puskin Elulugu Aleksandr Puskin sündis 6. juunil 1799. aastal Moskvas põlisaadliku Sergei Puskini pojana. Puskini lapsepõlv oli üsna rõõmutu, sest vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega. Seepärast vältiski ta oma luuletustes lapsepõlvemälestusi ega nimetanud kordagi ema ja isa. Suure südamesoojusega suhtus ta hoopis oma hoidjasse. Tänu oma suurepärasele prantsuse keele oskusele, mis oli õpitud guvernantidelt, luges ta juba lapsena läbi oma isa rikkaliku raamatukogu. 1811 pandi Puskin Tsarskoje Selo lütseumi. 1817 lõpetas selle ning ta määrati tööle välisministeeriumi. See teda ei huvitanud. Ta oli sündinud poeediks ja see määras kogu tema edasise traagilise elukäigu. Aleksander I saatis ta Peterburist kaugele lõunasse. Puskin viidi üle Odessa piirkonna ülema krahv Vorontsovi kantseleisse. Seal elas luuletaja üle sügava armastuse oma ülemuse abikaasa krahvinna Jelizaveta Vorontsava vastu. ...
Otsiv ja eksiv Faust Fausti 1808. aastal ilmunud esimene osa kujunes populaarseks juba autori eluajal. Kakskümmend aastat hiljem alustas autor teise osa kirjutamist, mis ilmus postuumselt 1833. aastal. Faust on maag ja õpetlane, kes on teelt eksinud, leidmata lohutust ka Jumalast. Ta on elus pettunud ning depressioonis. Kuigi suurte teadmistega, tundub talle, et ta pole suuteline neid edasi andma oma õpilastele. Teose algul veab langenud ingel Mefistofeles Issandaga kihla, et on suuteline hukutama Fausti hinge. Issand lubab mitte vahele segada, kuid on kindel, et Faust leiab ise õige tee ning teeb vahet hea ja kurja vahel. Mefistofeles ilmutab end Faustile musta puudli kujul ning teenib sellega mehe usalduse. Faust viib koera oma töötuppa, kuid see segab tal töötamast. Faust tahab looma välja ajada ning selle peale ilmutab Mefistofeles end skolaarina ning Faust saab aru, et tegu pole enam maiste...
HAMLET Shakespear'i teoses Hamlet, on peategelase, noore Taani printsi kaudu näidatud oma eesmärkide eest võitlemist. Hamletist on sannud õnnnetu idealisti võrdkuju, kes ihkas tõe ja õigluse jalule seadmist. Hamlet oli väga mitmekülgne karakter. Ta oli väga tark ja haritud seda näitas tema vaimukas keelekasutus. Ta teadis, et temast ei saaks hea kuningas, kuigi ta tundis end moraalsest küljest teistest paremana. Hamlet oli rahva seas populaarne, ta pidas enda ülessandeks maailma parandada. Noor prints teadis, et tema onu Claudius oli tema isa mõrvar, kuid Hamlet ei soovinud meest lihtsalt tappa. Ta oli õiglane tema eesmärgiks sai rahvale Claudiuse tõeline pale päevavalgele tuua. Hamlet armastas ja austas enda isa ning riigi vastu tundis ta sama. Hamlet mõistis et onu jõhker tegu ei saa jääda karistuseta. Enne oma isa mõrva oli Hamlet elanud ideaalses maailmas, kuid kodukohta naastes pidi ta r...
Don Juan Don juani esimene ohver teoses on vaieldamatult, Donja Elvira, kelle ta varastas kloostrist ja võrgutas ta endale naiseks. Kuid sellest ehtkest kui naine oli nõus talle naisesk tulema, lõppes Don Juani armastus tema vastu ning põgeneb Donja Elvira juurest laevaga, kuid seeläbi satub tormi ohvirks mis paiskab Don Juani koos meeskonnaga üle parda, õnneks olid küla elanikud kaldal ning nägid seda ja pääststid Don Juani uppumissurmast. Ent Don Juan tänamise asemel tasub päästjatele seeläbi et võrgutab kaks külatüdrukut ning lubab nad endale naiseks võtta, põõrates ühe naistest oma tulevase mehe vastu, satuvad kaks kositavat kokku ning lähevad karvupidi kokku, kuid isegi sellisest olukorrast suutis Don Juan väljapääsu leida ning lubas järgmise päeva õhtuks selle näkki juurde naasda, kellele tõeliselt kuulub tema süda. Kahjuks või õnneks jääb see õhtu tulemata, sest tema kõrvu jõuavad uudised, et Donja Elvira vennad otsivad teda tag...
Elulugu...............................................................................................................4 4. Loomingust üldiselt...........................................................................................6 5. Lastekirjandus....................................................................................................8 6. Kokkuvõte........................................................................................................14 7. Kasutatud kirjandus..........................................................................................15 8. Lisad.................................................................................................................16 8.1. Oskar Luts.................................................................................................16 8.2. Oskar Luts perekonnaga umbes 1923. a. ..................................................17 8.3. Ütlemisi Oskar Lutsu kohta .............
Eesti kirjandus-ja kultuurirühmitused XX saj. algul: Noor-Eesti - kasvas välja 1903.a loodud Tartu keskkooliõpilaste kirjanduspoliitilisest ringist ,,Ühisus". Tekkis sellepärast, et taheti Eesti kultuuri arendada (huvi äratasid emakeelne kirjandus, omalooming; väliskirjandus; ajalugu ,poliitika ja filosoofia). Sinna kuulusid: Gustav Suits, Friedebert Mihkelson Tuglas, Villem Grünthal Ridala, Berhard Linde (rahasjades lõi kaasa A. Kitzberg; kunstnikud- K. Mägi, N. Triik, K. Raud, keelemehed J. Aavik. Eesmärk-hakkasid tõlkima võõrkeelest eesti keelde; tahtsid kirjandusse tuua uusi Euroopa suundumusi ja viia oma uuenenud kirjandust Euroopasse; väga rõhutasid meie ühistunde puudumist (eripära-kõik meie rahvakunst on jama)
Luuletaja, jutukirjanik, ajakirjanik, näitekirjanik. 1870 rahvusliku teatri rajaja. Luuletusi&saksakeelseid tõlkeid hakkas kirjutama jubapärnus. Võimulilled-1866,esimene luule kogu. Emajõe ööbik-1866-romantiline, loodus, isamaa&tundeluule, lastele mõeldud eestikeelsed unelaulud. Kodu- mõtleb lapsepõlvest, Pärnu. Kaugelt koju tulles- isamaa on kõige parem koht- päike, emakeel jne. Mu isamaa nad olid matnud- kodu teema, pidas tähtsaks vabadust, kui eesti oli veel vaba. Ema süda- kõige suurem kaotus on ema kaotus. Kevad on sala tulnud- räägib kevade tulemise rõõmudest. Sügise mõtted- sügisest, kodu igatsusest. Üürike-kevad on kiire kaduma. Kaks selget silma- kahe inimese vahel olev armastus. Laulu kohus- laul Eestimaale kiituseks, Eesti tärkab uuesti elule. Miks sa nutad- läbi looduse, et isamaa peab õitsema. Enne surma Eestimaale- kodumaa, tema viimane luuletus. Eesti muld ja Eesti süda- kodumaa, soov kodumaale matmiseks. Kirjutas palju j...
Ei ole midagi huvitavamat kui inimene Inimene on täiesti harukordne isend. Vaatamata oma mõõtmetele ja omadustele, suudab ta ehitada endast sadu kordi kõrgemaid hooneid, mõne tunniga ümber maakera lennata, kloonida lammast, kuule minna, südant siirdada ja teha palju muid esialgu võimatuna tunduvaid asju. Samuti on tal võime analüüsida minevikku ja prognoosida tulevikku, kuid mis kõige tähtsam olla oma aja peremees. Ega ilmaasjata öelda, et meie tänased teod kajastuvad tulevikus. Kahtlemata, kui tulevikus on kedagi, kes võiks meie tegusid mäletada. Süsihappegaasi ehk süsinikdioksiidi hulk atmosfääris, mida mõõdetakse stabiilselt juba 20. sajandi keskpaigast, tõuseb pidevalt ja on kõrgemal kui kunagi varem. Endine ameerika asepresident Al Gore tegi 2006. aastal filmi ,,Ebamugav tõde", mis räägib CO2-st tingitud globaalsest soojenemisest ja sellega seonduvatest ohtudest. Vaatasin hiljuti seda filmi...
Inimene on see, kelleks ta end ise teeb Väidetakse, et teoreetiliselt on kõik võimalik. Kerjusest võib saada miljonär, patusest preester ja sandist sportlane - või vastupidi. Juhused ja välismõjud suunavad meie olemist kaootiliselt ning sageli pealtnäha kontrollimatult ühelt elumere laineharjalr teisele. Kuid kas meid ümbritsevad liikumised on siiski otsustava tähtsusega ja indiviitidele endile kordagi sõnaõigust ei anta? Imikul pole sündides ei mõistust, kogemusi ega keharammu. Oma vanemate või hooldajate järelvalve all kasvades hakkab ta alguses aru saama lihtsamatest asjadest ja edasise õpetusega ka keerukamatest probleemidest. Ta areneb ning sirgub kõigepealt lapseks, siis teismeliseks, noorukiks ja lõpuks saab temast täiskasvanu. Enim mõju avaldab tema isiksusele ümbritsev maailm eelkõige noores eas, kuid ühel hetkel hakkab ilmakodanik ise otsustama ja leiab endale elus meelepärase koha. Kui...
Prosper Mérimée "Carmen" "Sappi on täis iga naine ja hea on ta vaid kahel viisil: esmalt voodis ja veel, kui lamab mulla all ta," selliste sõnadega algab "Carmen". "Carmen" on teos, mis jutustab kahest peategelasest Carmenist ja donJosést, kelle päris nimi on don José Lizarrabengoa. Carmen on mustlasneiu, kes saab alati mis tahab. Ta on väga lõbus ja lõkerdab naerda kogu aeg. Samuti on ta väga palju enesele mõtlev ja natukene vastiku ning litsaka käitumisega. DonJosé on kurjategija, kes on tagaotsitav kuid tegelikult pole ta üldse halb inimene. Carmen juhtis ta halvale teele. Teos lõpeb armastatu surmaga ning on kurva lõpyga. Teos algas sellega, kuidas jututaja kohtus oma avastusretkel donJosé'ga. Jutustaja teejuht Antonio tundis tagaotsitava röövli ära ning andis andis ta vastu ööd politseile üles. Seda kõike raha pärast. Jutustaja ütles donJoséle, et ta põgeneks. Hiljem saadi donJosé ikkagi kätte ning määrati hukkam...
R. Jakobsoni gümnaasiumis on tema mälestusmärk. KOKKUVÕTE Seda referaati tehes, sain palju huvitavat infot Eesti ajaloo kohta. Väga huvitav oli teada saada, mis kunagi Eestis toimus. Referaadi tegemisel pidin kasutama palju erinevaid infoallikaid. Ning referaadi tegemine on üsna pikk ja aeganõudev töö. 10 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Entsüklopeedia 2., 4. (Tallinn, kirjastus Valgus), 7., 8. ja 10. (Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus) köide. 2. "Väike Eesti kirjanduslugu" IX klassi õpik-lugemik. Märt Hennoste. Tallinn "Koolibri", 1997. 3. IX klassi kirjandusõpik 4. Carl Robert Jakobsoni lühimonograafia, Ea Jansen ja Rudolf Põldmäe 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_Jakobson 11 LISAD 12 Carl Robert Jakobson. C. R
.................................................. 9 Teosed............................................................................................... 9 ,,Preili Julie"...................................................................................... 9 August Strindbergi tähtsus................................................................ 9 Kokkuvõte......................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus .......................................................................... 11 2 SISSEJUHATUS Valisin referaadi tegemiseks just August Strindbergi ja tema teose ,,Preili Julie", sest valimise hetkel tundus autori nimi kuidagi tuttav, kuid ei meenunud ühtegi fakti selle rootsi kirjaniku kohta, mis tekkitas tahtmise rohkem tema kohta teada saada. Minu referaadi eesmärk ongi
TÕDE JA ÕIGUS V 1) Indrek saabub Vargamäele. Läheb isa juurde sauna. Isale ütles, et tuli maale tagasi ja hakkab siin tööd tegema. Kraavi kaevama. 2) Hommikul ärgates toimetas Maret nende juures saunas. Küsiti Indreku tuleku põhjust ja mida ta tegema kavatseb hakata. Pärast sööki läks Indrek sohu vanu tuttavaid kohti otsima ja Madise kaevatud kraave vaatama. Peaaegu kõik oli muutunud. 3) Indrel läheb Madise kraave uuesti välja kaevama. Ta on nii hoos, et õieti ei puhkagi. Nii lasi paar päeva jutti, isa hoiatustele vaatamata, et järgmine päev annab ristluu tunda. Ja nii oligi. Keegi oli ka Indreku kraavi mättaid tagasi ajanud. Ühel päeval sai Indrek poisile jaole. See oli naabri Eedi.(Pearu poja Karla poeg, kellel mõistus segi. Kunagi oli lasknud endale püssiga pähe.) 4) Käib arutelu Mareti ja ta mehe Sassi elu üle, kes nüüd Vargamäel elvad vana Andrese majas. Indrek räägi Sassile oma plaanist ...
CARL ROBERT JAKOBSON Carl Robert Jakobson on rahvusliku ärkamisaja suurkuju, põllumees, ajakirjanik ja õpetaja. Ta koostas kooliõpilastele huvitavaid ja sisukaid õpikuid, mis olid koolides kasutusel veel ka 20. sajandi algul. Õpikutes leidus huvitavat lugemist nii erinevate maade geograafiast, koduloost, ajaloost, poliitikast, rahvaluulest, eesti kirjandusest kui ka loodusest. Ta sündis 26. juulil 1841. aastal Tartus. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9-aastasena hakkas ta õppima kihelkonnakoolis ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Ta oli suur sõber Jakob Pärnaga. Carli sunniti ka mõnda muusikainstrumenti käsitlema, aga tal puudus selle vastu huvi. Noorena hakkas ta huvi tundma loodusest ja mõnikord puu alla lebades hakkas ta katsetama saksakeelsete värsside kirjutamist. Alghariduse sai ta oma isalt, Adam Jakobsoni...
Erich Maria Remarque Saksa kirjanik Sündis 22.06.1898, suri 25.09.1970 Kodanikunimi Erich Paul Remark Kuulsaks saanud põhiliselt romaanikirjanikuna Nooruses kirjutas ka esseid, lühijutte ning näidendi "Lõpp peatus" Õppis Osnabrücki katolikus õpetajate seminaris Aastal 1916 pöördus I maailmasõtta Saksamaa rindele Pärast seda jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidaja, müügiagendi, hauaplaatide müüja, klaveriõpetaja ja isegi autotöökoja töölisena Samuti kirjutas ta teatrikriitikat Osnabrücki ajalehtedele Kuid ükski neist töökohtadest ei suutnud teda unustama panna neid kogetuid ja nähtuid õudusi. Vajadusest nendest kirjutada, sündiski aastal 1929 tema esimene romaan "Läänerindel muutusteta", mis tõi talle kuulsuse peaaegu üleöö Kuid aastal 1933 ta raamatud keelati ja põletati ning 1938 jäeti ta saksa kodakondsusest ilma Aastal 1939 emigreerus ta USAsse, kus esialgu elas Los Angeleses ning hiljem kolis N...
Don juan Sganarelle ei olnud nõus sellega et suitsetamine kahjustab tervist, vaid arvas et see teeb tuju heaks ja inimesed targaks. Ta rääkis oma isandast Gusmanile kelle emandat Don elvirat oli too petnud .Ta ütles et see mees ainult vahetav oma naisi koguaeg võidab südame ja jätab khoe maha. Hiljem tuli don juan ja küsis et kas see ei olnud Gusman kellega teener äsja räääkinud oli teener ütles et oli nagu jah ja hakkas talle ette heitma seda et ta koguaeg naisi petab ja arvas et jumal paneb neile mõlemalt needuse kunagi peale. natukese aja pärast tuli ka elvira kes ol iväga solvunud et Juan oli tema eest põgenenud ja ütles et juan on maailma kõige hullem inimene kes ei suuda isegi enda õigustamiseks midagi välja mõelda ja käseb teenril enda eest rääkida. Pierrot räägib oma tüdrukule Charlottele kuidas ta oli vedanud paksuga kihla 5 krossi peale et ta näeb meres mehi. Ja oligi nii meres olid mehed kelle Pierrot koos paksu sõbraga vä...
Midagi naisest, kunstist, kunstnikkudest... A.H.Tammsaare Tammsaare arutleb oma artiklis naiste rolli üle kunstis ja selle arengus. Ta tsiteerib Päevalehte, kus on öeldud, et naine mitte ainult meie kirjanduslist maitset, meie ilmavaadet ei aita sügavastada ja peenendada, vaid isegi poliitikalistes ja majanduslistes küsimustes meid vaimustada ja värskendada võib. Tammsaare aga ise ei paista selle väitega sugugi nõus olevat ja kogu artikli ulatuses üritab avstupidist tõestada. Ta toob välja ajaloolist vana Kreeka, teaduste ja kunstide maa, kus tegelikult naiste roll oli väga tühine loomisel ja arendamisel. Ka Kreeka poliitikas olevat naiste võimu ajal langus toimunud. Ka renessanss, aeg kui naisi ja mehi hakati võrdsemalt koolitama ja kohtlema, kulges perioodina, mil naise rol...
Eelkõige õnnestub Hessel ähmastada seesmise ja välise tegevuse, unistuste unede ja tegelikkuse piire. Tekst on mitmetähenduslik ja lõpetamata, samuti kui inimene. Mitmemõõtmelisusele aitab kaasa ja kindla jutustaja puudumine, seega on lugeja lahti rebitud karakteri ja tekstiintertreptatsiooni traditsioonilistest mudelitest. Osaliselt on selline käsitlusviis tuletatud saksa romantikute seisukohtadest, kuid ka psühhoanalüüsil on siin oma osa. KASUTATUD KIRJANDUS · Aunin, T., Listra, L. Mattisen, H. Väike maailmakirjanike leksikon. Tallinn: Virgela, 1990 · Hesse, H. Kokkuvõtlik elukäik,-H. Hesse, Lõputu unenägu. Tallinn: Eesti raamat, 1990. · http://www.sirp.ee/2002/26.04.02/Uudis/uudis1-3.html · http://www.jarva.ee/?action=article&ArtID=528 · http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/isik?475 ELULUGU Hesse sündis Calwi linnas Württembergis Saksamaal misjonäri perekonnas. Ta isa oli
Nipernaadi filmis ja raamatus Olen näinud filmi ja olen lugenud ka raamatut A. Gailiti Toomas Nipernaadist. Mõlemas teoses on keskseks tegelaseks Nipernaadi, kes seikleb külast külla, talust tallu. Nii raamatus kui ka filmis on Toomas jutukas, tal on hea fantaasia ning suurepärane valetamisoskus. Nipernaadil veab peaaegu alati, sest kõik ta valed tunduvad tõelistena ja tavaliselt saavad teised tema valedest alles siis aru, kui ta ise vastavast keskkonnast lahkub. Ta püüab oma valedega inimeste elu paremaks ja huvitavamaks muuta, ning see õnnestub tal üsna hästi, aga alati, kui ta kuskilt külast lahkub murrab ta kellegi südame. Sageli jäävad küladesse lootusrikkad tüdrukud teda ootama. Kuid ta ise ütleb "ilus vale maksab rohkem kui karm tõde". Raamatus on rohkem sündmusi, ning sellepärast tundub selle Nipernaadi mulle huvitavam. Ta valetab ennast sulaseks, pastoriks, propsilaadijaks, taluperemeheks, parvepoisiks, sookuivatajaks, varan...
Ma usun et vahel on valus Aja pikkudes me kõik taipame, et elu on ilus vaid siis, kui selle enda jaoks ilusaks teed.Kas on see raske või kerge, sõltub kõik meist enesest!Ma usun, et vahel on valus ja vahel võib tohutu viha võitu saada. Ükskord tahaksime tõusta üles ja lihtsalt olla. Olla see kes me olime enne.Mõelda mitte millegi ega kellegi peale, olla piiratud halva eest , kaitstud väikse mulli sees.Suunata kõik enesest eemale ja mõelda kui hea on olla see kes olen. Koguaeg aga nii ei saa, sest tahest tahtmata on hinges ärevustunne , just nagu ootaks midagi.Kõik on korraga segi, keegi ei taipa mis toimub meie sees.Räägitakse , et nad saavad Sinust aru aga kas ikka saavad ? Ei saa, nad mõistavad Sind, mõistavad, et oled inimene nagu kõik teised .Andestavad, et oled just selline nagu selmomendil oled.Keegi ei tahaks oma muredega kedagi piinata, sest see on koormaks ka teistele. Kui olla teki all, iseenda ja oma mõtetega, on hetkeks ...
Andrese plussid: · Ei käinud nii tihti kõrtsis joomas kui Pearu · Soovis lastele paremat tulevikku, rabades võimalikult palju tööd · Suutis andestada (ka Pearule lk. 142) · Polnud nii kiuslik · Sai sulastega küllalt hästi läbi · Sundis Krõõta palju tööd tegema, kui tegelikult hoolis temast väga (lk. 149-150) Miinused: · Kodus oli (peale Krõõda surma) liialt tõsine õhkkond · Otsis tõde piiblist, mis muutis teda karmiks Pearu plussid: · Ei võtnud elu nii tõsiselt · Ei sundinud oma lapsi rasket tööd tegema · Kodus oli rõõmsam elu kui Eesperes · Kuigi pidevalt tülitses oli ka üsna leplik (lk.31 all) Miinused: · Tülitses sulastega (nt. Jaagup lk. 137 täitsa all lk.138 ja edasi ka) · Tihti jõi liialt palju kõrtsis, pärast laamendas kodus (lk.28-31) · Sõimas oma naist pidevalt, vahel ka peksis (lk.143)
Sõja loomuvastasus Erich Maria Remarque'i kümme aastat pärast Esimes maailmasõja lõppu välja antud raamat ,,Läänerindel muutuseta" kirjeldab noorte meeste kannatusi sõjatandril. Teoses puudus õigustamine või ühe kindla kangelase esile toomine kõik on võrdsed inimesed. ,,Läänerindel muutuseta" peategelane Paul Bäumer, noor gümnaasiumiõpilane, kes koos sõpradega läks otse koolipingist, sarnaselt Henn Ahasega, kodumaad kaitsma, avastab üsna pea, et rindeelu on hoopis midagi muud, kui see, mida rääkis neile koolis Kanotrek. Õpetaja veenis oma rohelisi õpilasi sõtta astuma. ,,Võimlemistundides pidas Kanotreks meile ülipikki loenguid seni, kuni meie klass tema juhtimisel nagu üks mees piirkonna komandatuuri marssis ja oma nimed vabatahtlikena kirja pani. Praegugi näen ma tead, kuidas ta meile läbi oma prilliklaaside otsa välgutas ja härda häälega küsis: ,,Te ju tulete kaasa, kamraadid?"-" Rindel puuduvad võ...
Igavikulised probleemid teostes ,,Protsess" ja ,,Kuristik rukkis" Kahe maailmakuulsa kirjaniku teosed kajastavad üldjoontes samu probleeme, kuid seda hoopis läbi vastandlike peategelaste. Franz Kafka ,,Protsess" toob lugejateni ambitsioonika, taibuka ja kompetentse tegelase K. ning Jerome David Salingeri teos ,,Kuristik rukkis" avab probleeme läbi noore puberteedi eas oleva poisi Holdeni Caulfieldi kaudu. Peategelased erinevad teineteisest nagu öö ja päev, kuid probleemid on meestel ometigi sarnased. Millised igihaljad probleemid läbivad antud teoseid? On lugematu arv inimesi, kes langevad sügavasse depressiooni, kui nad peavad langetama otsuseid, mis puudutavad nende tulevikku. Selline otsustamatus on tingitud teadmatusest antud probleemi suhtes. See probleem leiab laialdast käsitlust mõlema teose vältel. ,,Protsessis" seisab K. valiku ees, mis osutub talle kõige raskemaks probleemiks terves teoses. Taibukas ja tööka...
Las jääda ükski mets... ,,Mets ühendab põlvkondi" (Metsanädala moto) Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike - metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast, millest enamik kuulub riigile. Kui loobuda maa põllumajanduslikust kasutamisest, teede ehitamisest ja maavarade kaevandamistest, kataks mets peaaegu kogu Eesti maismaa nii nagu see oli tuhandeid aastaid tagasi. Tänapäeval on metsa all oleva maa pindala taas suurenema hakanud. "Mets ühendab põlvkondi" esimene põlvkond istutab, teine kasvatab ja kolmas lõikab. Milline on metsade tähtsus? Mis kahjustab Eesti metsi kõige rohkem ning kuidas on võimalik neid kaitsta? Inimesele on metsa vaja. See on vajalik ja kasulik ka siis, kui seal midagi ei tehta või sinna üldse ei minda. Metsa nimetatakse ka roheliseks...
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,,
Karl Ristikivi "Meie juured ei ole lapsepõlves, kodumullas ja maakamaras, murukoplis, kus aabitsalapsed mängivad. Meie juured on igas paigas, kust me kunagi mööda käinud." Karl Ristikivi lapsepõlv ja noorus möödusid Läänemaal, Varbla kihelkonnas, kus ta 16. oktoobril 1912 sündis. Vanaisa Madis oli Võipsi talu noorema pojana leidnud ümbruskonnas rendikoha. Ema Elisabet Ristikivi, Madis Ristikivi kolmest lapsest noorim, oli teenijapiigaks sugulaste, enamasti aga võõraste juures. Kui ta oli 33 - aastane, tõi ta Uue-Varblas Kadaka külas Sipka talus ilmale poeglapse, kes sai nimeks Karl. Teenijatüdruku vallaspojana tundis tulevane kirjanik end lapsepõlvest peale "teisena". Varbla kuueklassilise algkooli lõpetamise järel avanes 14-aastasele Karl Ristikivile siiski võimalus edasiõppimiseks. Tallinn oli esimene linn, kuhu Läänemaa kolkast pärit nooruk sattus. Ükski hiljem nähtud maailmalinn ei avaldanud talle niisugu...
,,Ma olen otsija nagu kõik teisedki ,, (K. Ristikin) Peagi saabub aeg, mil jätame hüvasti oma kalli koolihoonega. Viimsel pidulikul lõpuaktusel võtavad traditsiooniliselt sõna õpetajad ning mõni lapsevanemgi. Sõnavõttudel puudutatakse alatihti õige elutee ja ,,õnne" teemasid. Meie, lõpetajad, oleme nagu punt mesilasi, kes kohe, kohe saavad tarust välja, lillede keskele oma õit leidma. Teekond selle ,,lilleni" võib lõpetajatele tunduda natuke kõhetust tekitavalt kuid seal hulgas ka meeldiva uudishimuna. Ikkagi üks sammuke suure maailma suunas lähemal. On aeg, kus võetakse ise oma otsused vastu. Kas langetame õiged või valed, ei oska keegi kindlaks teha. Need tulevad teekonna käigus välja. Kuid just nimelt samm sammult me liigumegi, nagu inglastel kombeks öelda step by step. Tuleb minna nii kaugele kui näed, ja kui oled kaugel, näed v...
JUUDIT JA OLOVERNES (HOLOFERNES) VIII sajandil eKr sai Lähis-Ida kõige võimsamaks riigiks Assüüria. Pikki aastaid kestis juudi rahva võitlus assüürlastest vallutajate vastu. Peagi oli pool juutidega asustatud maast, põhjapoolne Iisraeli kuningriik Assüüria valduses. Vähe sellest - paljud juudid küüditati Mesopotaamiasse. Siiski jäi Juudamaa (lõunapoolne osa kunagisest Kaananimaast), mille pealinn oli Jeruusalemm, veel mõneks ajaks iseseisvaks. Kuid ka Mesopotaamias endas toimusid samuti suured muudatused. Aastal 625 eKr kuulutas assüürlaste poolt anastatud Babüloonia end iseseisvaks ja nii tekkis Uus-Babüloonia ehk Kaldea riik. Selle riigi kõrgpunktiks oli kuningas Nebukadnetsar II valitsemisaeg (604 - 562 eKr). Seda kuningat tuntakse meil ka Nabucco nime all, sest see mesopotaamlane kannab sellist nime G. Verdi samanimelises ooperis. Nebukadnetsar II ajal vallutati ka Jeruusalemm, purustati juutide kõige püham paik - Saalomoni tempel ...
Harry-Herden-Hans ja Gabriella-Gloria-Grete. Kunagi ammu, elas ühes väga kauges linnas üüratult rikas perekond. Vähemalt alguses olid nad heal järjel. Kuid nagu ikka, kui inimesed ei oska hetke olukorda hinnata, elatakse sageli üle oma võimete. Nii juhtus ka selles peres, kuid nüüd nende loost lähemalt. Peres oli neli liiget: isa, tema kaks last ja võõrasema. Poisslaps oli pikk, tõmmu ja kõige ilusamate pruunide silmadega Harry-Herden-Hans ning tütar vapustavalt veetlev, kõige kaunimate heleblondide poolde selga ulatuvate kiharatega Gabriella-Gloria-Grete. Tüdruku ja poisi isa töötas väga heal järjel olevas advokaadibüroos, kasuema oli aga eksklusiivse rõivapoe keti omanik. Kuid kui välk selgest taevast tuli majanduslandus. See mõjutas ka nende elu. Isa koondati ja kasuema poed läksid pankrotti. Pere oli aga harjunud laialt elama, mistõttu raisati ka kõik aastatega kogunenud säästud kiiresti ära. Oli ju ...
HANDO RUNNELI elu ja looming Hando Runnel sündinud 1938 Järvamaal Isa Eduard ja ema Pärja koos lastega 1946./47. aastal HARIDUSTEE 19451952 Jalgsema, Ambla ja Järva Jaani alevikoolid; Keskharidus Tartu I ja Paide Keskkoolis; 19571962 Eesti Põllumajanduse Akadeemia kaugõppeteaduskonnas agronoomia eriala.(jäi lõpetamata) Hando Runnel Paide Keskkooli lõpetamisel 1956. aastal TÖÖ 19661971 "Loomingu" toimetus; 1971. aastast kutseline kirjanik; 19921993 TÜ vabade kunstide kutsutud professor; 1992 kirjastus "Ilmamaa" asutaja ja esimees. Hando Runnel koos abikaasa kirjaniku Katre Ligi ning 6 lapsega Runneli loomingu kaks põhitahku: Varasem looming: Alates 1970. aastast: PÄIKESELUULE SAATUSELUULE Kirjaniku looming: "Maa lapsed"(1965) "Laulud tüdrukuga"(1967) "Avalikud laulud"(1970) "Lauluraamat"(1972) "Kodukäija" (1978) "Punaste õhtute purpur"(1982) Murranguks kirjaniku luuleteel. Rahvalikkus muu...
August Mälk ,,Õitsev meri" Hannese iseloomustus: · Turja Hannes on teose alguses 15 aastane. ( ,,Miks olen mina siis tühine? Ah et alles neljateistkümne- aastane ja sina aasta varem?) {lk 8} · Hannesel on hallid silmad. (Poiss tõstis nüüd alles silmad- aeglased, tumehallid ja vaatas pilgu tüdruku üsna merevahu värvi palet ja siniseid silmi.){lk 7} · Hannes oli Niida meelest nagu plahvatav miin. Hannes on alati valmis salvama, kui talle tundub, et talle tehakse liiga. ( ,,Hannes miks sa mind alati trotsid?" küsis siis. ,,Mis mul sust trotsida." ,,Sa oled alati ja ikka seesugune. Kui saad siis hammastega kinni." ,,Hammastega?" küsis poiss aegamisi ja tõstis jälle pilgu tüdrukuni, kes ehapunast ülevalatuna näis sedapuhku süüdatud küünlana, sest ta pale ja juuksed olid elustatud loojangutuled...
Meedia inimeste mõjutaja Tänapäeval ümbritseb meedia meid kõikjal kuhu vaatame, meedia olemus kajastub kõigis meie igapäevastes valikutes. Kuigi me seda eitame, juhindume alateadlikult ka kõige tühisemaid otsuseid tehes selles, mida oleme kuulnud või näinud televiisori, raadio või interneti vahendusel. Kas sellest võib järeldada, et infotehnoloogia, mis on meie elu teinud kergemaks võrreldes olukorraga mis valitses pool sajandit tagasi, on tegelikult mõeldud selleks, et meid kellegi kõrgema soovi järgi kontrollida? Võibolla. Oma maailmapilti kujundame me siiski sõltuvalt sellest, mida meie jaoks usaldusväärsest allikast kuuleme või loeme. Üks on kindel meedia mõjutab meid ja meie mõtlemist juba sünnist saati, olgugi, et me seda ise ei tea. Tänasel päeval loetakse tähtsaimateks meedia allikateks televiisorit, ajalehti, raadiot ning internetti. Miks me neid üldse vajame? Meie vanavanemad kasvasid üles ilma arvutita, ...
"Mis see on, mis ärkvel hoiab hinge" D. Kareva Öeldakse, et seal, kus on hing, on ka hinge kodu. Inimese puhul on hingele koduks tema keha. Kui inimene sureb, peab ka hing minema ja endale uue pesa otsima. Meiega koos teeb hing kõike seda, mida meiegi, elab. Hing saab osa kõikidest emotsioonidest, mis meis on. Hing on see, mis teavitab meid meie olemusest. Kuidas aga mõista seda, mis hoiab ärkvel meie hinge? Kas ärkvel olek on seisund, mida me endale teadvustame või oleme ärkvel ka kõige sügavamas unes? Mina arvan, et me oleme. Ma usun, et meie hing ei maga kunagi. Mõiste ärkvel olek, tuleb ümber sõnastada ja välja rebida sellest kontekstist, mida me oma igapäeva elus mõitsame. Minu jaoks tähendab ärkvel olek seda vaimsust ja intelligentsi, mis peitub inimese sees. Hing on ärkvel inimese arenedes ning kõik, mis on seotu...
E.Vilde elu ja looming. Ühe teose lähivaatlus E. Vilde (1865-1933) sündis Pudiveres mõisateenija perekonnas. Ta kasvas Muuga mõisas. Õppis Tallinnas kreiskoolis. Peale kooli lõppu töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, peale seda ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, Sellele järgnes töö Postimehe" toimetuses. Aastal 1896 elas ta Moskvas. Eestisse naastes töötas ta mitmete ajalehtede juures, nagu Virmaline, Eesti Postimees, Teataja ja Uudised. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga Sveitsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kopenhaagenis ja mujal. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta Estonia teatri dramaturgina. Hiljem oli ta diplomaatilises teenistuses. Aastatel 19201923 oli ta Berliinis vabakutseline, alates 1923. aastast elas Tallinnas. Eduard Vilde tuli kirjandusse ...
Tartuffe ehk petis Molière Komöödia viies vaatuses Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. Esimene vaatus 1. Proua Pernelle`l on halb tuju ja ta tahab majast lahkuda. Ta vaidleb teistega, kes seal ruumis on. Tema ütleb, et Tartuffe on jumala poolt saadetud, et teisi harida. Teised aga ütlevad, et ta on mittekeegi, kelle iga sõna ei tohiks kullana võtta. Nad ei taha Tartuffe talla-alused olla kogu aeg. Proua Pernelle arust ei ole hea, kui alatasa pidutsetakse ja naerdakse. Naabrid hakkavad nii halvasti mõtlema. Teised aga arvavad naabri koha pealt seda, et ta on lihtsalt nii üksik ja peab teisi laimama (laimab meeleheitest). 2. Cleante ja Dorine räägivad omavahel, et ka Proua poeg on Tartuffe meelevallas kõik, mis too teeb on imetlusväärne, ta on prohvet (Orgoni jaoks jumal ja pihiisa)...
Realism-(1830-70), Pr. (kindlapiiriline kirjandusvool)/V.Hugo "Jumalaema..."; Stendhal "Punane ja must"; Dickens, Balzac, Flaubert;/ kriitiline realism- kristieerib ühiskonda ja kihte, enda kogemused C.Dickens- Ing realismi esindaja, tõi realismi emotsionaalsust, puudus haridus, elus õpetusi saanud Cervanteselt ja Londoni aguliseltskonnast // "Oliver Twisti seiklused", "David Copperfiled", 13 romaani Gustave Flaubert- Pr., teostes teaduslikud meetodid, filosoofilised ja psühholoogilised otsingud; range stiili ja keele suhtes; "Madame Bovary"(romantismivastane, lugu Prantsuse provintsielust); "Salambo", "Tundekasvatus"- peategelase luhtunud eneseotsingud ja -teostus E.A.Poe- (1809-1849)- Ameerika poeet, novellist, kirjanduskriitik, toimetaja; sünd Bostonis, 2-a-lt orb, rikas kaupmees lapsendas, tark, probleemid distsipliiniga, loomingu mõjutus- alkohol +naised, kirjastus Broadway Journal pankrotti; looming: 2 teemat- hirm ja surm, ka ar...
Gustav Suits(1883-1956) Andekas laps, õppis lugemise varakult selgeks, eelistas mängudele lugemist. Õppis Võnnu külakoolis, gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis, Helsingi ülikoolis, andekas keelte alal, töötas ja elas Soomes, huvitus poliitikast, elas ka Eestis ja Rootsis, . 1924.a asutas Akadeemilise Kirjandusühingu 20.saj moodsa luule rajaja, "Noor-Eesti" asutaja, viis uuele arenguastmele eesti kirjandusteaduse; luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane; 1.luuletus "Vesiroosid" 1899, kirjanduslikud vihikud "Kiired", 1.luuleraamat "Elu tuli" 1905(ajastu tähtteos, mis väljendas jõulistes sümbolites noore põlvkonna romantilisi vabadusvaateid), 1913 kogu "Tuulemaa", "Kõik on kokku unenägu"; armastusluule valikkogu "Ohvrisuits"; 2 esseekogu; kirjandusloolisi ülevaateid ja rohkesti kompatseid lühiuurimusi eesti ja väliskirjandusest Ernst Enno(1875-1934) Õppis vallakoolis, Hugo Treffneri gümnaasiumis, Tartu Reaalkoolis, Riia Polütehnilise...
Inimese siseheitlus hea ja kurja vahel Inimene, kumba poole ta rohkem kaldu, kas hea või kurja poole, sõltub peamiselt kahest asjast: tema iseloomust ja ümbritsevast keskkonnast. Juba väikesest saadik oleme õppinud tundma head ja kurja, mis õige ja mis vale. Me tunneme häbi ja süümepiinu, kui me oleme midagi valesti teinud, aga vahel me tahame teha mõnikord halba teisele inimesele, sest me oleme kadedad, et neil on midagi, mis pole või mingi muu selle sarnane põhjus. See eest tunneme rõõmu, kui oleme midagi hästi ja head teinud. Aga miks me oleme sellised, ühel hetkel head ja teisel hetkel kurjad? Me suudame eristada heast kurjast ja kurjast heast sellega, et meil on südametunnistus aga igal inimesel on see erinev, sest mõnel hakkab süda valutama, kui valetab inimesele, teine jällegi ei pilguta selle peale silmagi. Kuidas südametunnistus kujuneb ja miks on see nii erinev inimestel? Kindlasti oleme sat...
Stendhal Pärast Napoleoni riigipööret avanes tema ees ametniku hiilgav karjäär, Napoleoni kukutamise järel oli ta kõigest eraisik, vaimukas seltskonna tegelane ja kunstide kummardaja. Pärast Juuli revolutsiooni ei olnud tal diplomaatilises teenistuses enam endist edu. Ise ta ütles, et langes koos Napoleoniga. Tema kirjaniku saavutused jäävad aga just sellesse aega. Balzac Prantsuse realismi tähtsaim esindaja. Juba noorena arvas, et temas on kirjanik. Vanemate soovil läks juurat õppima, 20 aastaselt oli veendunud oma oskustes ja hakkas kirjutama. Esimene teos oli "Cromwll". Ta kirjutas väga palju, u 16h päevas. Esimene Balzaci nime kandev teos oli suaanis, ennem kirjutas varjunimede all. Merimeé Tuntud kui novellikirjanik. Töötas pikalt muinsuskaitse inspektorina. Joonistas ja kirjutas palju. 1829 ilmus "mateo Falcone" Ta on palju kirjutanud psühholoogilisi novelle, inimese ja ühiskonna suhetest. Peab novellis oluliseks sündmust . ta...
FAUST Johann Wolfgang von Goethe Kes viitsib luulet ja värsse lugeda siis on kõik korras. Sest ,,Faust" on värsstragöödia. "Fausti" algvariandi kirjutas Goethe tõenäoliselt aastatel 17731775. on tegemist üsna tuntud teemaga võitlusega hea ja kurja vahel, Jumala ja Saatana vahel, milles tavaliselt väljub võitjna headus ja armastus. "Faust" on lugu taltsutamatust uudishimust ja kustumatust teadmisjanust, millel ei ole positiivset lahendust teadusele tuuakse ohvriks kõik inimlik, süüta lapsed, usaldavad neitsid ja abitud vanainimesed.On arvatud et Goethe kirjutas ,,Faust ,,-i kahes osas vaheaegadega. FAUST. FAUST saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga. Faust on teadlane, kes otsib meeleheitlikult oma elule mõtet, kuid on masenduses selle üle et on kõigest inimene. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks,kuid on ainult inimene Faust on inimesena üldse tavapäraselt ...
James Fenimore Cooper Hirvekütt Selles jutustuses esinevad sündmused toimusid 1740. ja 1745. aasta vahel, New-Yorgi koloonia asutatud alad piirdusid ainult nelja Atlandi-äärse krahvkonnaga, kitsa maaribaga mõlemal pool Hudsonit, selle suudmest kuni allikate läheduses olevate kaskedeni ja paari kaugema Mohawki ja Schharie jõe ääres. Kord kohtusid Hirvekütt ja Välejalg , ning nad said sõpradeks. Nad läksid mõlemad ühte suunda ja nii said neist ühed head sõbrad. Välejalg läks Tom Hutteri juurde, et tema tütreid näha, Hetty ja Judith Hutterit. Hirvekütt läks oma sõbra Suure Mao naist päästma irokeeside käest, kuna nad röövisid Suure Mao mõrsja. Ja irokeesid asusid Tom Hutteri maja lähedal. Kui Hirvekütt ja Välejalg Hutteri majani jõudsid, nägid nad, et maja on tühi ja nad läksid oma kanuuga neid otsima. Ühest kõrvaljõest leidsidki nad Tom, Hetty, Judith Hu...
,,Kaie Kõrb rambivalguses ja varjus" Ivo Parbus Lugesin raamatu Kaie Kõrbist, mis oli koostatud Ivo Parbuse intervjuu põhjal temaga. Kaie Kõrb on lõpetanud Moskvas Teatri Akadeemia ja juba mitu aastat õpetab riiklikus Balletikoolis. Peale koreograafiakooli õpetaja ameti on ta ka Eesti Tantsuagentuuri egiidi all tegevas stuudios. Kaie Kõrb arvab, et mida rohkem harjutada ja töötada, seda lihtsam on vormis püsida ja tunda end terve ning elurõõmsana. Veel on ta öelnud, et balletitantsija elukutse nõuab eelkõige tahtejõudu ja tervist ja kellel seda vajaka jääb, peab loobuma. Sellele teele suunas teda ema, kuid talle on eluaeg tantsida meeldinud. Ühel päeval tuli Kohilasse talente otsiv komisjon spordiinternaatkoolist ning talle tehti pakkumine liituda võimlemisrühmaga. Nõu küsis ta õelt, et mis oleks õigem, kas minna sporti või balletti õppima, kuid 4 aast...
Raamatu ,,Naeruväärsed eputised" kokkuvõte Raamat rääkis kahest ärahellitatud preilist, kes olid omavahel sugulased. Üks oli Gorgibusi tütar Madelon ja teine Gorgibusi vennatütar Cathos. Isa- ja onurolli mängiv Gorgibus oli juba liiga vana ja väsinud kasvatamaks ja ülalpidamaks sellist kahte eputist ja otsustas nad mehele panna. Tüdrukud polnud sellest mõttest eriti vaimustuses. Neile tulid kohale kaks kosilast, kellega Gorgibus ise täiesti rahule jäi. Neil oli vara, mis tähendas, et tüdrukud ei pea millestki puudust tundma ja pärinesid ka headest perekondadest. Tüdrukutele aga ei meeldinud, et noormehed kohe juttu alustasid abieluettepanekuga. Nemad soovisid mademoiselle de Scudery raamatu järgi kujunevat suhet- et algul oleksid tunnete mahasurumine, vastupuiklemine, vanemate vastuolek ja muu säärane ning lõppeks peale pikka seiklusterada romantiliselt. Ühesõnaga suhtusid tüdrukud kosilastesse väga ebaviisakalt...
Audentese Erakool Frederick Douglas Author: Kristin Liiv Supervisor: Martin Sillaots Tallinn 2007 Frederick Douglas................................................................................................................3 Life as a slave...................................................................................................................3 Early education................................................................................................................ 3 Abolitionist activities.......................................................................................................4 Autobiography................................................................................................................. 5 Travels to Europe.............................................................................................................
Cervantes oli mees, kes oli oma ajast kaugel ees. Võib olla meie ei mõista teda, kuid kellel see õnnestub, on tõeline õnneseen, sest mõista Cervantest- olla tugevate filosoofiliste kaldumustega. Cervantese põhiteeneks on romaani edasiarendamine. Mõõtmatu sammu edasi uuemate aegade romaani poole tegi 17. saj algul hispaania kirjandusgeenius Cervantes , kelle romaan "Don Quijote" oli nii sisu kui teostuse poolest oma ajast kaugel ees. Rüütli- ja pastoraalromaan olid esimese masskirjanduse tekitajad, väga populaarsed, pakkusid tõelist huumorit. Cervantese "Don Qujote" oli kahtlemata üks tõeline menukaim masskirjandus. Leian, et tolle aja inimesed olid kahtlemata väsinud kuulamast ja lugemast seikluslikke ja "hästi lõppevaid" rüütliromaane. Kõik nad olid nii ühesugused. Kõrimulguni oli samuti Cervantesel, kes otsustas kogu rüütlikirjanduse pea peale pöörata. Ta kirjutas "Don Quijote". See teos alavääristas rüütleid ja kõike nendega seostuva...
Prosper Mérimée CARMEN PEATEGELASTE ISELOOM Carmen mustlanna. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tegeles nõiakunstiga. Oli harjunud inimesi ümber oma sõrme keerama ning saama mida tahab. Teadis alati, kuidas saada mida tahab. Carmen oli salakaval. Kasutas ära oma head välimust oma tahtmise saamiseks. Tegeles pettustega, aitas pätte. See tegi temast kaasosalise. Näppas aegajalt ka ise. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Don Jóse noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tegelane pidas ti...
,,Kuristik rukkis" Jerome D. Salinger New Yorki on tabanud jõulumeeleolu, niivõrd siiras kui see suurlinna tuledes olla saab. Kogu selles saginas jalutab Central Parkis vaene perekond. Pere 6 aastane poeg astub kõnnitee kõrval ja ümiseb laulda: ,,Kui sa püüad rukkipõllul, keda armastad..." Terve tee kuula...
Mida ma arvan religioonist ja usklikest Iga inimene puutub kokku oma elus usundiga. See on lai ning huvitav mõiste, mis hõlmab paljusid valdkondi. Inimesed on alati otsinud põhjuseid maailmakorralduse ja selles juhtuva kohta. Kuidas maailm üldse alguse sai ja teised taolised küsimused. Üks seletuskatseid ongi usund. See on kogum tõekspidamisi, millega proovitakse seletada elunähtusi. Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm. Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. Usundiks võib lugeda ka uskumist kummitustesse, nõidadesse, ennetesse, UFO-desse vms. Religiooniga on seotud palju tavasid ja need on piirkonniti väga erinevad. Usundi teadmine ja tunnetamine avardab silmaringi. See kõik on meie ümber ning kujundab meid. Kuid see toimub ka vastupidiselt. Meie ise oleme loonud usundi ning muudame seda enda jaoks nii kuidas tahame. Kindlasti ait...
DORIAN GRAY PORTREE Oscar Wilde Seda, et romaani kavandamisel hakkab kaasautoriks tulevik, on juhtunud küll väga harva. Üheks niisuguseks mõistatuslikuks erandiks oli iiri luuletaja, draamakirjanik ja elukunstnik Oscar Wilde. "Dorian Gray portrees" esitleb ta meile täiuslikult kaunist noort dzentelmeni. Napilt kahekümnene Dorian on "kuldsete juuste" ja "kaunilt kaarduvate punaste huultega" Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Dorian...
Audentese erakool, e-gümnaasium Raamat, mis on mind aidanud Ave Altvälja 10 klass Häid raamatuid on palju. On häid romaane, häid õpikuid ja on ka häid kriminulle ja reisikirjeldusi. Iga inimene arvaks kindlasti erinevalt. Kindlasti on pea kõigist raamatutest mingit abi. Kas või reaalsusest põgenemiseks. Minu jaoks on, aga teistest üle ainult üks raamat. Raamat mida ma ikka ja jälle üle lehitsen ja leian sealt alati midagi uut ja õpetlikku, mis sobib just praegusesse hetke. Anatoli Nekrassovi "Perekond-tarkuse algus" sattus minu kätte, kui ma ootasin oma teist poega. Seda soovitas mulle minu mehe ema. Suhtusin sellesse alguses kerge üleolekuga, kuna ma eriti ei usu sellistesse raamatutesse. Kui ma, aga korra selle raamatu lahti tegin, siis ei suutnud ma enam seda käest panna. Tundus, et seal raamatus on olemas vastused kõikidele minu küsimustele ja rohkemgi veel. Kuna perre oli sündimas teine laps, ...
K. Jaaks Peterson sünd: 14.märtsil 1801 riias.omandas keskhariduse Riia Kubermangugümnaasiumis,tundis huvi keelte vastu,õppis ÜT's algul usu- , hiljem filosoofiateaduskonnas.Fr. Robert Haehlmann sündis 31.dets 1798 Mõisa valitseja 2. Pojana.Õppis Rakvere kreisikoolis,Tartu gümnaasiumis,ÜT's,Õpetatud Eesti Selts,Pidas seal 1839 saksakeelse ettekande Kalevipojast.Lydia Koidula sündios 24.dets 1843 vändras,kihelkonnakooli J.V Janseni perekonnas,1862 sooritas Tartu koduõpetaja eksami,kirikumeelne hoiak.Juhatas Vanemuise lauluseltsi.August von Kotzebue:saksa näitekirjank,sündis Weimaris.Tallinnas kirjutas,lavastas ja mängis ise kaasa.August Wiera juhtis vanemuise tegevust 25a. Lavale toodi 1613 etendust tema ajal.Karl Menning(1879-1941).1. teatrikunsti õppinud näitejuht.Vanemuise suunamisel õppis teatrikunsti Saksamaal.Tema juhtimisel kujunes Vanemuisel kunstiteater.13.aug1906 sai vanemuise seltsist 1. Eesti kutseline teater.2. kutseline tea...
Oskar Wilde ,,Dorian Gray portree" Kunstniku ja Gray tutvumine. Kunstniku tunded Gray vastu ning Gray ja kunsti seos. 2. (21-36) Lord ja Gray kohtuvad. Kui Basil Doriani maalib, räägib Henry Dorianile noorusest ja Gray´st. Maal valmib (juunis). Gray ja Henry lähevad teatrisse. 3. (36-49) Henry uurib onu juurest Doriani vanemate tausta (lk.40) ja pärast läheb tädi Agatha juurde, kus on palju külalisi ning räägib oma filosoofilisi arvamusi nooruse, krutskite... kohta. Dorian palub luba koos Henryga ära minna. 4. 49-64) Kuu aega hiljem. Gray ootab Henry`t kodus ning lobiseb Henry`ga. naisega muusikast. Pärast seda, kui Henry hoiatab mitte abielluda, räägib Dorian Henry-le, et on Sibyl Vane´i armunud, kuidas nad teatris kokku said ja palub, et ka Harry ja Basil Sibylit vaataksid. Peale mõtisklusi ja sööki leiab H telegrammi, et Dorian on kihlunud. 5. (64-77) Sibyl teatab, kui õnnelik ta on, ja räägib armumisest ka jässakale vennale, kellele...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Agne Vasmann 12 k Kirjanik Arvo Valton 14.12.1935- Referaat Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus : lk 1 : Elulugu lk 2 : Looming lk 3 : Filmid, näidendid lk 4 : Teised teosed lk 4 : Kasutatud materjal lk 5 1 Elulugu: Arvo Valton, kodanikunimega Vallikivi, sündis 14-ndal detsembril 1935 aastal Märjamaal. Arvo Valton on tuntud, kui proosa- ja näitekirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija ja publitsist. Sündis Märjamaa alevis ettevõtja pojana, õppis 1943-1949 Märjamaa algkoolis. Koos vanematega väljasaadetuna jätkas õpinguid 1949-1951 Novosibirski oblasti Tsanovski...
Raha võim on suur ja igavene (,,Kauka jumal") Nagu me teame on tänapäeval rahal suurem võim kui kunagi varem. Kihk saada rikkaks on paljude unistus, sest tahetakse lubada endale kõike head ja paremat. Inimesed arvavad, et kui neil on olemas majanduslik heaolu siis nad kindlustavad endale ka üleüldise õnne. Minu arvates õnn ei peitu rahas. Raha oli 19. sajandi viimastel aastakümmetel vähe ning valitses vaesus, kuid leidus ka rikkaid. Üheks sarnaseks persooniks oli Mogri Märt Kitzbergi ,,Kauka jumalas", kes oli ahne ja ta ei hoolinud peale raha maailmas mitte millestki. Isegi oma lapsi ta ei aidanud, vaid saatis nad hukatusse. Selline käitumine näitas Märdi tegelikku palet ning demonstreeris, mida võib rahahullus inimesega teha. Mogri Märt oli oma loomult omakasupüüdlik, kraapides raha kokku, kust vähegi sai. Kuna tavalised inimesed pangast laenu ei saanud kasu...
Milleks meile emakeelepäev? Keel on suhtlusvahend, ilma milleta me ei suudaks oma liigikaaslastega mõtteid vahetada ega informatsiooni saada. Nagu me teame kasutavad loomad kõikvõimalikke häälistsusi ja kehakeelt, et anda või saada teavet ümbritseva keskkonna kohta. Inimesed kasutavad teistega kommunikeerimiseks keelt suhtlustasandil, mis annab meile loomade ees eelised, sest me saame informatsiooni kiiremini kätte kui nemad ja me suudame laskuda oma kõnes pisidetailidesse, kui loomad suudavad edastada teavet vaid pinnapealselt. Keel on kui kultuur, mis käib rahvaga kaasas. Tihtipeale räägivad tänapäeval lapsed sageli seosetut ja arusaamatut juttu kasutades emakeele asemel slängi. See paneb paljud eakamad inimesed muretsema, mis saab vanadest kommetest, keelest ja kultuurist, mida meie esivanemad austasid, tulevikus. Laps õpib maailma mõistma ja mõtestama just emakeele najal. Seega on vajalik teha selgitus...
Libahunt August Kitzberg Esimene vaatus Rehetaru ja tegelaste iseloomustus. Mann õpib lugema, perenaine vuristab vokki, peremees ja Jaanus tulevad kirikust, kuulevad ukse kraapimist ja ust avades tuleb sisse tapetud Libahundi tütar, kellele antakse süüa ja magamisase. Teine vaatus 10 aastat hiljem, tegelaste iseloomustus. Tiina ja Mari (Mann) on metsas maasikal. Tiina naudib loodust, Mari korjab marju. Koju minema hakates jääb Tiina metsa ja Mari jääb luurama Margust-Tiinat ning pahvatab Tiinale näkku, et too varastas Kaarli varsa. Kolmas vaatus Tehakse jaanituli, hakatakse nukku mängima kui Tammarud jõuavad, saadetakse Mari-Tiina sisse. Margus püüab Tiinat, Mari vihastub ja sõimab Tiinat avalikult libahundiks Tiina jookseb metsa. Neljas vaatus Margus norutab toas ja vanaema räägib Tammarude puhtast verest. Hunt olla talle ära viinud. Tiina tuleb tagasi, ku...
Carl Robert Jakobson 26. Juuli 1841 19. märts 1882 Jakobsoni elu · Lapsepõlv möödus Tormas · Oskas saksa, eesti ja ladina keelt · Tal oli palju hobisid · Abiellus Julie Emiliega, neil oli 3 tütart · Suri omas kodus, külmetuse tõttu Tegevus · Võttis osa aktiivselt rahvuslikust liikumisest · Andis välja kooliõpikuid · 3 isamaalist kõnet · EKmS · Põllumeeste selts · Ajaleht "Sakala" Sakala · 11. märts 1878 ilmus esimene number · Propageeris lihtrahvast, kritiseeris majandusja kooliolusid · Populaarne leht, 1880. alguseks tiraazikaim ajaleht Eestis Carl Robert Jakobson Tänan tähelepanu eest!
· "Keha kannatab ainult oleviku pärast; hing kannatab · "Rännatakse kogu maailm läbi, et midagi otsida ja mineviku, oleviku ja tuleviku pärast." (Epikuros) leitakse see tagasi tulles kodunt." (George Moore) · "Kirjanduslik meistriteos pole midagi muud kui · "Räägi tõtt ja sul ei ole vaja midagi meeles pidada!" segiaetud sõnaraamat." (J. Cocteau) (Mark Twain) · "Klassika on kirjandus, mida igaüks tahab olla lugenud, · "Sa lood ise oma universumi, edasi kõndides." aga keegi ei taha lugeda." (Mark Twain) (Winston Churchill) · "Kriitik on jalutu, kes õpetab teisi jooksma." (Channing · "Saladus on vastuseks kõigele, mis on olnud, kõigele, Pollock) mis on, ja kõigele, mis iial olema saab." (Ralph Waldo · "Kui ihkad rahu, siis valmistu sõjaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
