................................................................................................ 9 2 Tänapäeva probleemid ja lahendused Inimesed ei ole enam kehaliselt nii aktiivsed, kui peaksid. Seda on põhjustanud tehnika areng ja uute mugavuste tekkimine. Näiteks kõndimise asemel sõidetakse autoga ja vaba aega sisustatakse teleka vaatamisega. Kehaline passiivsus on neljas suremuse riskifaktor maailmas. Paljud terviseprobleemid on tingitud vähesest kehalisest aktiivsusest ja oluliselt langenud kehalisest võimekusest. Põhilised probleemid on: · Ülekaalulisus · Südame- ja veresoonkonna haigused · Kõrge vererõhk · Valud liigestes ja alaseljas · Stress · Depressioon ja ärevus · II tüübi diabeet · Luude hõrenemine · Mõned vähiliigid
Kuna kehakaalu kohta on väga raske saada üldist ja täpset infot, siis põimisin kehakaalu kehalise aktiivsuse sisse. Keskendusin rohkem kehalisele aktiivsusele ja mitmetele kehalistele tegevustele. Mis on kehaline aktiivsus? Kehaline aktiivsus on täiesti tavalise päeva liigutuste hulk, mida mõõdetakse kulutatud energiahulga kaudu. Samas on kehaline aktiivsus väga oluline ka siis, kui inimene soovib tõesti olla terve. Miks on kehaline aktiivsus kasulik ja vajalik? Nagu eespool mainitud,siis kehaline aktiivsus omab tähtsat rolli inimese hea tervisliku seisundi juures. Piisaval kogusel kehalisel aktiivsusel on mõjutoime järgnevatele: · Kõrgenenud vererõhk · Liigne kehakaal, rasvumine · Mõne vähitüübi risk · Depressioon Kuidas mõjutab kehaline aktiivsus organismi? Mõju südamele ja veresoonkonnale Suur toime on südamele ja veresoonkonnale. Kehalise aktiivsusega paraneb
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja (kõrvalerialaga) EKL 2kõ kaugõpe LASTE LIIKUMISAKTIIVSUS KOOLIS Referaat Juhendaja: MA, Marion Piisang Tallinn 2009 SISUKORD # SISSEJUHATUS............................................................................................................................2 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS.....................................................................2 1.1. Laste kehaline aktiivsus...................................................................................................2 1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid.........................................................................2 1.3. Tervislik toitumine...............................................................................................................2 2
Uuringud näitavad, et see tuleneb mitmetest faktoritest, nagu teadmiste puudumine õigest toitumisest, ebamugavustunne (okendamine ja iiveldamine) ja arsti ebakompetentsus. Rasedad on välja toonud ka selle, et arstidel puuduvad piisavad teadmised toitumisest ning, et neil pole piisavalt aega, et arutada toitumisega seotud küsimusi (Jones jt., 2010). 1.1 Energiavajadus raseduse ajal Raseduse ajal on olulised kaks faktorid, mis määravad ära raseda naise energiavajaduse. Nendeks on ema kehaline aktiivsus ja põhiainevahetusele kuluva energiavajaduse tõus, et toetada loote kasvu ning kudede arengut. Uuringute järgi vajavad naised 300 kcal päevas lisaks oma PAV-le (Worthington, 1977). Esimese kolme raseduskuu jooksul võiks raseda kaal suureneda kokku 900-1800 grammi. Edaspidi on soovitatav juurde mitte võtta rohkem kui 1,2-1,8 kilo kuus. Rase vajab täiendavaid toitaineid enda ja oma lapse tervise kindlustamiseks, mis ei tähenda aga, et ta peaks sööma kahe eest.
eesmärk (sportlik treening, igapäevane kehalist pingutust nõudev töö jne) pikem ajaperiood (näiteks aasta), mille vältel eelnevalt kirjeldatud ühekordseid tegevusi harrastatakse. Kehaliseks treeninguks nimetatakse korduvaid planeeritud ja struktureeritud kehalisi harjutusi, mille eesmärgiks on suurendada või säilitada üht või mitut kehalise võimekuse liiki. Tervisele soodne kehaline aktiivsus on sellise kestuse, intensiivsuse ja sagedusega liikumine, mida seostatakse tervise tugevnemise ning haiguste ärahoidmisega. Mõõduka intensiivsusega kehaline aktiivsus vastab energiakulule, mida nõuab hoogne kõndimine. Sellise tegevusega kaasub tavaliselt kerge hingeldus ning soojatunde tekkimine. Suure intensiivsusega kehaline aktiivsus vastab energiakulule, mida nõuab aeglane sörkjooks. Sellise tegevusega kaasub hingeldamine ja higistamine.
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö ja täiendusõppe osakond Kehaline aktiivsus täiskasvanutel Nadezda Vassiljeva NT13 Õppejõud: I.Glaase Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 lk Parimad harjutused................................................................................................4 lk Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid.
Vaid meie, täiskasvanud, saame olla need, kes talle sellise keskkonna võimaldavad(Pajo). 3 Kehaline aktiivsus ning selle vajalikkus Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energiakulu üle rahuloleku taseme. Kogu ööpäevane energiakulu jaotub energiaks, mis on vajalik põhiainevahetuseks- südame, aju, kopsude ja teiste elundite tööks. Kehaline aktiivsus on tegevused, mis mõjutavad kogu organismi. Kehalise tegevuse tagajärjel muutub keha tugevamaks ja elujõulisemaks. Tegevuseta organism jääb loiuks, lõdvaks ja nõrgaks(Maiste, 1999). Regulaarsete kehaliste harjutustega on võimalik ennetada paljusid kroonilisi haigusi, näiteks südame-veresoonkonnahaigusi, suhkruhaigust ning isegi mõningaid vähivorme. Kehaline liikumine tugevdab luustikku ja parandab naha verevarustust, soodustab sirgete jalgade
enda päästmiseks kehalist võitlust, käitub meie keha siiski endiselt. 2 Ilmselt on seda tundnud igaüks, kuidas tema keha reageerib ootamatule ärritajale, sama tekib ka pingelises seisundis näiteks eksamil (tõuseb südame löögisagedus, sageneb hingamine, käed higistavad, suu muutub kuivaks jne.). Keha on valmis tegevuseks, ta on stressisituatsioonis, kuid harva järgneb sellele kehaline tegevus. Stress inimese kehas jääb enamal juhtudel lahendamata, mis põhjustabki tervisehäireid. Kehaline aktiivsus on ideaalne vahend vabanemaks igapäevastest pingetest ja saavutamaks lõõgastust ja head meeleolu. Eestis naiste hulgas läbiviidud uurimuses selgus, et naised, kes on nädalas vähemalt 2 korda kehaliselt aktiivsed, tunnevad oluliselt vähem psühholoogilist häiritust ja püsiärevust. Kehaliselt aktiivsed naised olid vähem tujukad, nad tundsid enam mõnu
Kõik kommentaarid