Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Keemia - Referaat (1)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millega tegeleb keemia ?
  • Mis on setitamine ja nõrutamine ?
  • Millega tegeleb keemia?
Vasakule Paremale
Keemia - Referaat #1 Keemia - Referaat #2 Keemia - Referaat #3 Keemia - Referaat #4 Keemia - Referaat #5 Keemia - Referaat #6 Keemia - Referaat #7 Keemia - Referaat #8 Keemia - Referaat #9 Keemia - Referaat #10 Keemia - Referaat #11 Keemia - Referaat #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Specialfeatures Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
doc

Keemia - FOSFOR

Phosphate in soil - pinnases olev fosfaat Geological uplifting ­ geoloogiline kerkimine Weathering of phosphate from rocks ­ kivimite murenemisel vabanev fosfaat Leaching- välja imbumine Phosphate in solution ­ lahustunud fosfaat Chemical precipitation ­ keemilised reaktsioonid, sadestumised Detritus settling to bottom ­ sademete põhjasettimine Sedimentation ­ settimine New rock ­ uued kivimid Kasutatud kirjandus. 1) Hergi Karik, Kalle Truus ,,Elementide keemia," Ilo, 2003 2) Hergi Karik ,,Hämmastavad ained," Valgus, 1991 3) Erna Sepp ,,Joogivesi ja meie," Ilo, 2007 4) Sigmar Spauszus ,,Retk anorgaanilise keemia maailma," Valgus, 1971 5) Lembi Tamm ,,Üldine ja anorgaaniline keemia õpik X klaasile," Avita, 2005 6) http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/6_P_aat_keem.ht ml 7) http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/7_ol%FCmpkon spekt.htm#vesinikfosfaadid 8) http://staff.ttu.ee/~atrik/oppe/kky3153/loeng091.pdf

Keemia
thumbnail
7
doc

Keemia referaat mittemetallidest.

Tallina 32. Keskkool Mittemetallid referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus Mittemetallide omadusi ja erinevusi Mittemetallid on lihtained, millel ei ole metallidele iseloomulikke omadusi. Esinevad nii gaasi, vedeliku kui ka tahkisena. Nad on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Mittemetallid on kõik p-elemendid, mis pole metallid ega poolmetallid. Neid on kokku 22. Tavaliselt on välisel elektronkihil võrdlemisi palju elektrone ­ tavaliselt 4-8. Tahked mittemetallid on haprad ja ei ole sepistatavad, samuti puudub neil metalne läige (v.a jood). Mittemetallideks on näiteks vesinik, hapnik, boor, süsinik, lämmastik, fluor, räni, fosfor, väävel, kloor, selen, broom ja jood. Neid iseloomustab peamiselt see, et perioodilisustabelis asuvad nad pea-alarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub kõige esimese elemendina ülal vasakul. Traditsiooniliselt VIIIA rühma elemente ehk väärisgaase mittemet

Keemia
thumbnail
16
doc

Keemia - aatomi ehitus

Keemia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. klass 2010/2011 Aatomi ehitus * Aatom ­ aine osake, millest koosnevad molekulid. -) Aatom ise on neutraalne, ilma laenguta osake. * Aatom läheb kaheks ­ aatomituum ja elektronkatel. -) Aatomituum jahuneb tuumaosakesteks ehk nukleonideks ja need omakorda prootoniteks (+ laeng) ja neuroniteks (0 laeng). -) Elektronkate jaguneb elektronkihiks, mis omakorda jaguneb elektronideks (- laeng) * tuumalaeng Z = prootonite arv. -) Prootonite arv = elektronide arv * 1. Kihil kuni 2e; 2. Kihil kuni 8e; 3. Kihil kuni 18e. * Massiarv A = prootonite arv + neuronite arv. Osake Laeng Mass (aatommassiühikutes) (elementaarlaengutes) Prooton (p) +1 1 Neuron (n) 0 1 Elektron (e) -1 0,000

Keemia
thumbnail
18
docx

Keemia: lahused, metallid, gaasid

Maardu Gumnaasium Mittestatsionaarne osakond Kristina Kralle 9. a klass KEEMIA referaat Maardu 2014 Sisukord 1) Mis on keemia?..............................................................................................3 2) Lahused................................................................................4 3) Orgaanilised ja anorgaanilised ained...............................................6 4) Magneesium...........................................................................8 5) Allumiinium...........................................................................11 6) Süsivesinikud..........

Keemia
thumbnail
21
pdf

Keemia eksam

Keemia ja materjaliõpetus 1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus: Keemil elem ja nendest moodust liht-ja liitainete omad on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja

Keemia ja materjaliõpetus
thumbnail
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus

Keemia
thumbnail
12
doc

Lühikokkuvõte

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks ­aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga

Keemia
thumbnail
70
pdf

Rakenduskeemia kordamisküsimused

Teadlased avastasid hiljem, et värske uriiniga saab toota sama palju fosforit. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrand. 1766. aastal avastas inglise füüsik ja keemik Henry Cavendish vesiniku, lisades metalli (Zn) happesse. Nähes vedelikus tekkinud mulle, otsustas Cavendish isoleerida reaktsioonist tekkinud õhulaadse toote (divesiniku), mis põlema pannes plahvatas ( gaasi algne nimetus „põlev õhk“) Võrrand: 2H2 + O2 = 2H2O 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antonie Lavoisier, kes tõestas erinevate keemiliste elementide olemasolu (kummutas tol ajal kehtinud arusaama, et eksisteerivad vaid 4 põhielementi – maa, tuli, õhk ja vesi). Lavoisier' kõige kuulsamad ja tähtsamad tööd käsitlevad põlemisreaktsioone, mida ta uuris, kasutades hermeetiliselt suletavaid nõusid ning kaaludes reaktsiooni lähteained ja saadused. Nende abil näitas ta, et põlemine on ühinemine hapnikuga. Ta demonstreeris

Rakenduskeemia



Lisainfo

keemia, aine materjal

Sisukord


1.1 Millega tegeleb keemia? Lk. 2
1.2 Puhas aine ja segu Lk. 2
1.3 Aine ja materjal Lk. 3
1.4 Aine(materjali) omadused Lk. 3
1.5 Tahke, vedel ja gaasiline olek Lk. 5
1.6 Katsevahendid ja ohutusnõuded keemialaboris Lk. 6
1.7 Füüsikalised ja keemilised nähtused Lk. 7
1.8 Keemilise reaktsiooni toimumise tingimused ja tunnused Lk. 8
1.9 Lahused Lk. 9
1.10 Segude ja lahuste koostisosade eraldamine Lk. 9
1.11 Lahuste protsendilisus Lk. 11
1.12 Sisukord ja kasutatud allikad Lk. 12




Meedia

Kommentaarid (1)

asdwq profiilipilt
asdwq: Üsna kasulik.
18:58 03-02-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun