Kas hindamine on koolis vajalik? (0)

Sarnased õppematerjalid

25

doc

Nimetu

.............................. 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS......................................................................................................... 4 2 KOOLIELU, SELLE PAREMAKS MUUTMINE.....................................................................5 3 KOOLITÖÖD, ISESEISVAD TÖÖD, NENDE ESITAMINE...................................................7 4 HINDAMINE....................................................................................................................... 10 5 JÄRELEVASTAMINE.........................................................................................................14 6 PUUDUMINE..................................................................................................................... 16 7 STIPENDIUM............................................................................................................

Kategoriseerimata

19

doc

KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE

Muidugi saab iga laps käia iseseisvalt väljas jooksmas ja teha muid füüsilisi harjutusi näiteks kõhulihaseid, kätekõverdusi jne. Selleks, et lapsel kujuneks välja harjumus ise aktiivselt ennast liigutada, tuleb teda meie arvates selleks suunata ja õpetada. Liikumisharjumuse tekitamiseks ei piisa pelgalt rääkimisest, kuidas toimida, vaid asjaga tuleb regulaarselt tegeleda. Kuna selle aasta loovtöö üldteema on ,,Oma kool", hakkasime mõtlema probleemidele meie koolis. Uurisime asja lähemalt ning leidsime, et suureks probleemiks on Eesti laste vähene liikumisaktiivsus. Arutlesime, kuidas saaks praeguseid kehalise kasvatuse tunde läbi viia nii, et need oleksid meeldivad kõigile ja kuidas muuta laste liikumisaktiivsust tõusu suunas. Me koostasime küsimustiku ,,Kehalise kasvatuse tunnid läbi õpilaste silmade", mis oli suunatud 7.­ 9. klasside õpilastele (vt Lisa 1). Küsitluse eesmärgiks oli

Kehaline Kasvatus ja ujumine

76

ppt

Õppimine

Oskama saab inimene harjutades, katsetades... Arusaamiseks on vaja aimata seoste-sõltuvuste tähendust. Tõlgendamise võimalus kujuneb kontekstis (süsteemi metasüsteemis ja metasüsteemide süsteemis ehk supersüsteemis. Arusaamist näitab AHAA!-efektide tekkimine. Arusaamine on subjekti arengutaseme funktsioon (objektiivne kaassõltuvus).  Kahetsusväärselt palju on Eestis õpetajaid, lapsevanemaid, valitsus- ja omavalitsustegelasi, kelle kujutluses on kogu koolis toimuv tegevus üks suur õppimine (õppetöö) Meie käsitluses on esmatähtsaks tegevusteks produktiivne (mitte reproduktiivne) tegevus, mis on rajatud subjekti kreatiivsusele, huvile, eneseteostusele.  Õpetaja põhiliseks ülesandeks peetakse seejuures õpetamist ja kontrollimist-hindamist Meie käsitluses peetakse õpilast SUBJEKTIKS (mitte manipuleerimise objektiks!), kellele kool on kasvukeskkonnaks. Selle keskkonna keskseks komponendiks on

Erinevad koolitused

9

doc

Kirjandiartikklid

nii: me ei ela reaalses, vaid omaloodud ammendamatu energiaga tähenduste maailmas. Seega ümbritsevaid. See kõik võib õpetaja kannatuse pole kunagi ülearune uurida, mis tähendusi tõsiselt proovile panna." mingile tugevale kujundile, sümbolile või sambale on antud, sest selline Miks tunnevad paljud õpilased ja õpetajadki koolis analüüs aitab kaitsta end manipuleerimise tüdimust? Sest praeguses koolis on eest, jääda vabaks. vähe loovust. Rohkem loovust annaks kõigile uut Põgenemine vabaduse eest energiat ja elurõõmu. Erich Fromm kirjutab oma raamatus ,,Põgenemine vabaduse eest", et vaid väike Subjektiivse heaolu ehk õnnelikkuse

Kirjandus

19

doc

Pedagoogilise psühholoogia kokkuvõte

Assots. seose kujunemiseks on vaja kahe seostatava stiimuli korduv koosesinemist (korrutustabel vastustega) meh. harjutamisse lülitada mängulisi, võistlus võtteid. Operantne tingitus. Stiimul ­ reaktsioon (R-S) Suutlikkus meelde jätta saadud kogemust. (E. L.Thorndike) kinnitamine- tasustamine (kass sai toidu kätte nupule vajutades). Harjutamise seadus ­ kordamine tugevdab stiimuli ja reaktsiooni seost. Efekti seadus- käitumine mis toob kaasa meeldivaid elamusi hakkab korduma. Vajalik on tagasiside. suur osa õpingutest toimub operantsuse tingituse vahendusel. tasustuse ja kinnitusena toimib see,mis on õpilasele meeldiv ja ihaldatav. Üleõppimine ja jaotatud praktika. Üleõppimine (kordamine) aitab materjali paremini meeles pidada. Pikem kordamine ei õigusta nähtud vaeva. kokkusurutud ajas õppimine ­ õppimine toimub vahetpidamata pikema aja jooksul (huvi korral annab häid

Pedagoogiline psuhholoogia

76

pdf

Nimetu

2017) Olulistemaks stressoriteks on kodused ülesanded, hindelised tööd, pikad koolipäevad ja halvad hinded. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks: tülid sõpradega, raske tulla toime esitavate nõuetega, rahulolematus oma välimusega, haigused, pidev kritiseerimine mitme osapoole poolt nagu näiteks vanemad ja õpetajad, elukohavahetus, konfliktid perega ühiskonna väärtuste vahel, pinged perekonnas, rahapuudus, soov olla parem kui teised, vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus, mure oma tuleviku pärast jne. Ka arengut võib pidada üheks suuremaks stressiallikaks. Tuleb ette, et pinged, mida õpilane peab taluma, on tema jaoks ülejõu käivad ning kergest meeleolulangusest kasvab välja depressioon - haigusliku sügavusega kurvameelsus. Suhete tasandil on hea läbisaamine klassikaaslastega olulisem, kui suhted õppejõududega. Kõige rohkem on stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud õpilaste ja õpetajate vaimse vägivallaga.

Psühholoogia

24

docx

Pedagoogiline psühholoogia põhimõisted II

5. Mis on olulisemaks subjektiivseks tingimuseks, et kunagi meelde jäetud käitumismall rakenduks? Käitumismalli õige tasustamine. See tähendab, et kui õppija teab, millist käitumist tasustatakse. 6. Millist kolme tasandit saab eristada õpetaja toimes õpilastele mudelina? Õpetaja toime mudel: 1) Esiteks on õpetajad pidevalt õpilastele eeskujuks, kuidas millessegi suhtuda ja mida üldse arvata õppimisest koolis. 2) Teiseks annavad õpetajad õpilastele pidevalt eeskuju, demonstreerides, kuidas nad suhtuvad õpetatavasse ainesse ja lahendavad mitmesuguseid ainealaseid probleeme ning ülesandeid nii tunnis kui väljaspool tundi. 3) Kolmandaks annavad õpetajad õpilastele pidevalt eeskuju, kuidas toimida mitmesugustes konkreetsetes olukordades. 7. Millisel õpilasel on kaasõpilasele, keda tahetakse mõjutada, mudelina (eeskujuna) suurim mõju?

Kategoriseerimata

9

docx

Koolistress

stressoriteks kontrolltööd, arvestused, eksamid ja kodused tööd. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks pettumine sõbras, võimetus toime tulla esitatavate nõudmistega, rahulolematus oma välimusega, haigused ja õnnetusjuhtumid, pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt, elukoha vahetus, konflikt perekonna ja ühiskonna väärtuste vahel, pinged perekonnas, rahapuudus, soov olla üliedukas, vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus, mure oma tuleviku pärast jne. Ka areng ise võib olla stressi allikaks Tuleb ette, et pinged, mida noor peab taluma, on tema jaoks ülejõu käivad ning kergest meeleolulangusest kasvab välja depressioon - haigusliku sügavusega kurvameelsus. Suhete osas on läbisaamine klassikaaslastega olulisem, kui suhted õpetajatega. Kõige tugevamad on siin stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud kaasõpilaste ja õpetajate vaimse vägivallaga.

Psühholoogia

Kommentaarid (0)