Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuhu Kreeka kuulub?
Vasakule Paremale
KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE #1 KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE #2 KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE #3 KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE #4 KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE #5 KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE #6 KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE #7 KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE #8 KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE #9 KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE #10 KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE #11 KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE #12 KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE #13 KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE #14 KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE #15 KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE #16 KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE #17 KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE #18 KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE #19 KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE #20 KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE #21 KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE #22 KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE #23 KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE #24 KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE #25 KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE #26 KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE #27 KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE #28 KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE #29 KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE #30 KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE #31
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-06-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ndrez Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
29
doc

Maailma ühiskonnageograafia

MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS Kasutatud materjalid: Ülle Liiberi eksamimaterjalid. 10.kl. ühiskonnageograafia õpik 38. Iseloomusta üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ­ ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e.

Geograafia
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
thumbnail
28
doc

Jamaica majandusgeograafiline ülevaade.

Jamaica Üldiseloomustus Jamaica kuulub Kariibi mere regiooni, ning on suurim saar Kariibi meres. Jamaica piirneb läänest Haiti saarega ja põhjast Kuubaga. Jamaica rannajoon on 1022km pikk ja 1,5% pindalast on vesi ning ülejäänud maismaa. Riigi suurus on 10991 ruutkilomeetrit ning seal elab 2804332 (2008) inimest keskmiselt tihedusega 245,3 inimest/km². 1. Pilt: Jamaica kaart. 2. Pilt: Jamaica paiknemine. Jamaicas ametlik rahatäht on Jamaica dollar (JMD). Ametlikuks riigikeeleks on Inglise keel. Kingston on Jamaica pealinn kus 2001a. seisuga elab 651880 inimest. Suuremad linnad on veel: Kingston, Portmore, Spanish Town, Mandeville, Ocho Ros, Port Antonio ja Montego Bay. Enamus linnasid paiknevad rannikualal. Jamaica asub troopilises kliimavöötmes ehk kuuma ja niiske õhuga kohas. Atlandi ookeani orkaanidevööse kuulub ka Jamaica. Saar on enamasti mägine, kujult pikklik ja sakilise rannajoonega. Jamaica kõrgeim koht on Blue

Geograafia
thumbnail
14
doc

Jaapani ühiskonnageograafia

............................. Jaapan Uurimustöö ................... ................... Jõhvi 2009 Sisukord: 3................................................................................................Riigi üldiseloomustus 4.........................................................................................................Riigi arengutase 4....................................................... Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 5...................................................................................................................Rahvastik 6..................................................................... Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis 7.............................................................................................................Linnastumine 8...........................................................................................

Geograafia
thumbnail
15
docx

Kreeka

KREEKA referaat 2014 Geograafiline asend Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas ­ Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid 170 on asustatud. Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi. Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri ning seetõttu pole Kreeka kaldad igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeklased võisid siit rannikult varakult teostada kaugeid merereise. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Põhja- Kreeka just nagu lõigataks Pindose mäe seljandikuga kaheks suureks piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mäge

Geograafia
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................

Geograafia
thumbnail
27
odt

Kreeka Majandus geograafia

Sisukord Poliitiline süsteem ................................................................................................................................. 4 President............................................................................................................................................. 4 Parlament............................................................................................................................................ 5 Poliitilised parteid............................................................................................................................... 6 Valitsus............................................................................................................................................... 6 Kreeka suhted Eestiga........................................................................................................................ 6 Kahepoolsed suhted.................................................

Geograafia
thumbnail
61
doc

Geograafia eksam

1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä

Geograafia



Lisainfo

Põhjalik Kreeka majandusgeograafiline analüüs 31lk pdf formaadis. Sisaldab tabeleid, pilte ja graafikuid. Esindatud on sellised valdkonnad nagu majandus, rahvastik, transport, energia, turism jne. Referaadi lõpus on palju linke, kust on võimalik informatsiooni juurde ammutada.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun