Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KLIIMAMUUTUSED loeng (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
KLIIMAMUUTUSED loeng #1 KLIIMAMUUTUSED loeng #2 KLIIMAMUUTUSED loeng #3 KLIIMAMUUTUSED loeng #4 KLIIMAMUUTUSED loeng #5 KLIIMAMUUTUSED loeng #6 KLIIMAMUUTUSED loeng #7 KLIIMAMUUTUSED loeng #8 KLIIMAMUUTUSED loeng #9 KLIIMAMUUTUSED loeng #10 KLIIMAMUUTUSED loeng #11 KLIIMAMUUTUSED loeng #12 KLIIMAMUUTUSED loeng #13 KLIIMAMUUTUSED loeng #14 KLIIMAMUUTUSED loeng #15 KLIIMAMUUTUSED loeng #16 KLIIMAMUUTUSED loeng #17 KLIIMAMUUTUSED loeng #18 KLIIMAMUUTUSED loeng #19 KLIIMAMUUTUSED loeng #20 KLIIMAMUUTUSED loeng #21 KLIIMAMUUTUSED loeng #22 KLIIMAMUUTUSED loeng #23 KLIIMAMUUTUSED loeng #24 KLIIMAMUUTUSED loeng #25 KLIIMAMUUTUSED loeng #26 KLIIMAMUUTUSED loeng #27 KLIIMAMUUTUSED loeng #28 KLIIMAMUUTUSED loeng #29 KLIIMAMUUTUSED loeng #30 KLIIMAMUUTUSED loeng #31 KLIIMAMUUTUSED loeng #32 KLIIMAMUUTUSED loeng #33 KLIIMAMUUTUSED loeng #34 KLIIMAMUUTUSED loeng #35 KLIIMAMUUTUSED loeng #36 KLIIMAMUUTUSED loeng #37 KLIIMAMUUTUSED loeng #38 KLIIMAMUUTUSED loeng #39 KLIIMAMUUTUSED loeng #40 KLIIMAMUUTUSED loeng #41 KLIIMAMUUTUSED loeng #42 KLIIMAMUUTUSED loeng #43 KLIIMAMUUTUSED loeng #44 KLIIMAMUUTUSED loeng #45 KLIIMAMUUTUSED loeng #46 KLIIMAMUUTUSED loeng #47 KLIIMAMUUTUSED loeng #48 KLIIMAMUUTUSED loeng #49 KLIIMAMUUTUSED loeng #50 KLIIMAMUUTUSED loeng #51 KLIIMAMUUTUSED loeng #52 KLIIMAMUUTUSED loeng #53 KLIIMAMUUTUSED loeng #54 KLIIMAMUUTUSED loeng #55 KLIIMAMUUTUSED loeng #56 KLIIMAMUUTUSED loeng #57 KLIIMAMUUTUSED loeng #58 KLIIMAMUUTUSED loeng #59 KLIIMAMUUTUSED loeng #60 KLIIMAMUUTUSED loeng #61 KLIIMAMUUTUSED loeng #62 KLIIMAMUUTUSED loeng #63 KLIIMAMUUTUSED loeng #64 KLIIMAMUUTUSED loeng #65 KLIIMAMUUTUSED loeng #66 KLIIMAMUUTUSED loeng #67 KLIIMAMUUTUSED loeng #68 KLIIMAMUUTUSED loeng #69 KLIIMAMUUTUSED loeng #70 KLIIMAMUUTUSED loeng #71 KLIIMAMUUTUSED loeng #72 KLIIMAMUUTUSED loeng #73 KLIIMAMUUTUSED loeng #74 KLIIMAMUUTUSED loeng #75 KLIIMAMUUTUSED loeng #76 KLIIMAMUUTUSED loeng #77 KLIIMAMUUTUSED loeng #78 KLIIMAMUUTUSED loeng #79 KLIIMAMUUTUSED loeng #80
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 80 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tarass Õppematerjali autor
Kokku on 80lk. Selles on toodu välja nii mõisted kui muu vajalik tekst kliimamuutuste kohta, lisaks kõigele muule on lisatud ka pildid.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
66
docx

Globaalne kliima soojenemine

.....17 Kliimamuutuse mõjud:.................................................................................................18 Kliimamuutused Eestis....................................................................................................20 Eesti kliima tulevikus......................................................................................................22 Loodusseadused ja inimtegevus...................................................................................22 Kliimamuutused...........................................................................................................22 Mis võiks toimuda Eestis ?...........................................................................................23 Soojenemine ja tagajärjed................................................................................................25 Ekvatoriaalsed protsessid................................................................................................26

Keemia
thumbnail
18
doc

GLOBAALPROBLEEMID

GLOBAALPROBLEEMID 1. Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ­ ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta ­ palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India ­ Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (

Globaliseeruv maailm
thumbnail
18
doc

Põhilised globaalprobleemid

GLOBAALPROBLEEMID 1. Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ­ ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta ­ palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India ­ Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (

Geograafia
thumbnail
8
odt

GLOBAALNE SOOJENEMINE JA SELLE TAGAJÄRJED

Kogu maakera oleks sel juhuhul kaetud jääga ja elu siin oleks võimatu. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,30,7C. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahe kümnendi jooksul. Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad ei suuda sellega kohastuda, seetõttu muutuvad paljude liikide levialad ja kliimamuutused ohustavad bioloogilist mitmekesisust ning ökosüsteeme. Liike, mis küllalt kiiresti ei levi (näiteks puud), võib sel juhul tabada väljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed. Temperatuuri tõusuga võivad kaasned suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses. Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind

Geograafia
thumbnail
74
docx

Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid

Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid Erkki Eeessaar Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I 1 Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I Sissejuhatus..........................................................................................................................................................................2 1Osoonikiht................................................................

Bioloogia
thumbnail
14
docx

Osooni augud - Referaat

Tallinna Ülikool Robert Ginter Osooni augud Referaat Juhendaja: Kalle Truus Tallinn 2015 Sissejuhatus Maailmas süvenevad globaalprobleemid. Need ei mõjuta enam üksikuid inimgruppe ja ökosüsteeme, vaid hõlmavad kogu maakera. Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk. Kuigi nende sisaldus õhus on suhteliselt väike, mõjutavad need oluliselt atmosfääris toimuvaid protsesse. üheks globaalprobleemiks on kujunenud atmosfääri saastatusest tingitud osoonikihi õhenemine. Osoonikiht on kaitseekraan, mis neelab suure osa elusloodusele ohtlikust ultraviolettkiirgusest. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga vastuoluline ja tähtis gaas. Stratosfääris moodustavad osooni molekulid osoonikihi, mis kaitseb elusloodust surmava annuse ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Seepärast on väga oluline saada võimalikult palju infot osoonikihi olukorra ja se

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
thumbnail
10
docx

Referaat: Globaalne soojenemine

Üldiselt orkaanide sagedus on tõusnud peaaegu 40% ja need orkaanid nüüd põhjustavad rannikualadel peaaegu 10% rohkem sademeid kui orkaanid enne 1970. Globaalse soojenemise tõttu orkaanid on tugevamad, niiskemad ja neid on rohkem. Suurem vihmasadu. Temperatuuri suurenemisel õhk on võimeline rohkem niiskust veeauru kujul vastu võtma. See suurendatud sademete hulk põhjustab erosiooni järsult tõstmist. Tuleb rõhutada, et kliimamuutused mõnedes piirkondades võivad sageli põhjustada plusspoolele muutmine: soodsamad tingimused taimkattele nendel piirkondadel, kus praegu nende jaoks on ebasoodsad tingimusted ja kuiv. Happelised Ookeanid. Meie Ookeanid on Maa suurim atmosfääri CO2 kogujad. Üritades ökosüsteemid tasakaalule viia, ookeanid muutusid CO2 küllastutud, mis kahjustab korallid. Korallrifid aga on koduks enamikule veealusele elustikule. Põud.

Keskkonnageoloogia
thumbnail
12
doc

Mis on globaalne soojenemine?

Tallinna Kalamaja Põhikool Globaalne Soojenemine Referaat Tallinn 2011 1 SISUKORD 1. Mis on globaalne soojenemine? 2. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoognegaasid - Põhilistest kasvuhoognegaasidest 3. Loodus ja süsihappegaas 4. Temperatuuri mõõtmine 5. Temperatuur ja sademed 6. Tormid ja ekstreemne ilm 7. Maailmamere veetaseme tõus 8. Liustikud ja polaaralad 9. Ökosüsteemid ja põllumajandus 10. Amazonase vihmametsad 2 1. Mis on globaalne soojenemine? Globaalne soojenemine on atmosfääri ning ookeni keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul. Sellest räägitakse aina rohkem ja rohkem, kuna praeguse inimkonna kiire tööstusliku arengu tõttu on kasvuhoonegaaside saaste kiiresti suurenenud ja kasvuhoonenähtus tugevnenud. Globaalne soojenemine on tõsine protsess, millel on vägagi tõsised tagajärjed. Globaalne soojenemine tähenda

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (1)

m1a1n1n1u profiilipilt
m1a1n1n1u: Sellest oli palju kasu!
16:05 15-12-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun