KLASSIKALINE GENEETIKA (1)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millisteks osadeks jaotub rakutsükkel?
Mis on mitoosi bioloogiliseks funktsiooniks?
Mis on meioosi bioloogiliseks funktsiooniks?
Miksa on mehed geneetiliselt kaitstud naised aga mitte?
Mis on krossingover?
Mis on geen genotüüp genofond genoom?
Mis on feen fenotüüp fenofond proteonoom?
Mis on alleelid ja kuidas nad tekivad?
Mis on telomeer tsentromeer kääviniit sünapsis mikrotuubulid kinetohoor?
Mis on eukromatiin ja heterokromatiin?
Mis on tinglikult letaalsed mutatsioonid?
Mis on eugeenika?
Mis on homosügoot hemisügoot ja heterosügoot?
Mis on analüüsiv ristamine?
Millised lahknemissuhted saadakse?
Mida ütleb gameetide puhtuse seadus?
Mis on pärilik e geneetiline eelsoodumus?
Kuidas testitakse mutatsioone allelismi suhtes?
Mida tähendab geenide diferentseeruv aktiveerumine?
Mis on sugupuu ja kuidas seda koostatakse?
Millised tunnused päranduvad mööda vertikaali ja millised mööda horisontaali?
Mis on domineerimise ja ko- ja semidomineerimise ning intermediaarsuse vahe?
Mis on mitmene allelism?
Mis on alleeliseeriad ja kuidas nad tekivad?
Mis on geeni penetrantsus ja ekspressiivsus?
Miks eluajal omandatud tunnused ei pärandu edasi järglastele?
Mis on modifikatsiooniline muutlikkus ja pärilik reaktsiooni norm?
Milles seisneb ühe- ja erimunakaksikute erinevus Mis on konkrodantsuskoefitsent?
Kuidas on sugu määratud inimesel?
Kuidas on sugu määratud äädikakärbsel ja mis on interseksid?
Mis on geneetilised mosaiigid ja günandromorfid?
Kuidas toimub X-kromosoomi inaktivatsioon?
Mis on testikulaarne fermentatsioon barri kehakesed ja frimartism?
Mis on Kleinfelteri ja Downi sündroomid mono- ja trisoomia-X?
Mis on Edwardsi ja Patau sündroomid?
Mis on X-liiteliste geenide doosi kompensatsioon?
Mis on aneuploidsus hüpo- ja hüperoloidsus?
Mis on euploidsus auto- ja allopolüploidsus?
Kuidas saada viljakaid allopolüploide?
Mis on suguliitelise pärandumise eripärad?
Mis on deletsioonid ja duplikatsioonid?
Mis on inversioonid ja translokatsioonid?
Mis on tasakaalustatud letaalsus ja paigalhoidjad kromosoomid?
Mis on Robertsoni translokatsioonid?
Mis on geenide komplementaarne toime ja millised lahknemissuhted tekivad?
Mis on geenide epistaatiline toime?
Mis on geenide duplikaatne toime ja millised lahknemissuhted tekivad?
Mis on geenide polümeerne toime ja millised lahknemissuhted tekivad?
Mis on IQ e intelligentsuskoefitsient?
Mis on geenide pleiotroopne efekt?
Mis on inbriiding ja autbriiding ning inbreedingu depressioon?
Mis on pärandumine kitsamas ja laiemas tähenduses?
Mida väljendab selektsioonikoeftsient?
Mis on geenide aheldumine?
Mis on Morganiid kokkulangevus ja interferentsi nähtus geneetikas?
Kuidas määrata geenide asukohta aheldusgrupis?
Mis on vanemtüüp mittevanemtüüp ja tetratüüp?
Milles seisneb DNA ahelate antiparalleelsus?
Mis takistab endast allavoolu tavaliselt?

Lõik failist

KLASSIKALINE GENEETIKA
1. Kas tütarkromatiidid on geneetiliselt identsed vôi ei ja miks?
On, sest nad tekkisid replikatsiooni tulemusel (samad geenid , samad alleelid ).
2. Kas homoloogilised kromosoomid on geneetiliselt identsed vôi ei ja miks?
Ei, sest üks on saadud isalt ja teine emalt.
3. Millisteks osadeks jaotub rakutsükkel?
Interfaas (G1, S, G2), profaas , metafaas, anafaas , telofaas (meioosi puhul jagunemisi 2).
4. Mis on mitoosi bioloogiliseks funktsiooniks?
Organismi kasv, mittesuguline paljunemine, hävitatud rakkude asendamine; geneetiliselt identsete tütarrakkude saamine.
5. Mis on meioosi bioloogiliseks funktsiooniks?
Geneetilise materjali ümberkombineerimine suguliselt sigivatel organismidel.
6.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

120 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mumm Õppematerjali autor

Klassikaline geneetika: kordamisküsimused ja vastused eksamiks

KLASSIKALINE GENEETIKA GENEETIKA

Sarnased õppematerjalid

docx

Geneetika I vastused

GENEETIKA I KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. MEDITSIIN Geneetilised uuringud on alati olnud suures ulatuses seotud meditsiiniga ja nende eesmärgiks on olnud meditsiiniprobleemide lahendamine. Need uuringud on võimaldanud leida viise võitluses nakkushaigustega ning kindlaks teha geene, mis on otsustavad pärilike haiguste tekkel. Geneetikute töö tulemuseks on ka efektiivselt töötavad vaktsiinid. 1

Geneetika

docx

Geneetika I kordamisküsimused 2016

1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. Meditsiinis: haiguste diagnoosimine, haiguste ravimine geeniteraapiaga, vähiuuringud, ravimite tootmine GM-organismide abil Kohtumeditsiinis: isiku tuvastamine, isadustest 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. Põllumajanduses rakendadakse geneetika teadmisi taimesortide ja loomatõugude aretuses. Transgeensed taimed on suuremad, viljakamad, vastupidavamad, säilivad paremini jne. Transgeenseid loomi on loodud ravimite tootmiseks – nt. kasvuhormooni tootev piimalehm. Transgeensed bakterid toodavad insuliini. Kloonimiseks võetakse somaatiline rakk ja siirdatakse see munarakku, millest on tuum eemaldatud. Tekib doonoriga geneetiliselt identne isend. Kloonimist rakendatakse lemmikloomade paljundamiseks – see on suur äri

Geneetika

doc

Geneetika I kordamisküsimused

Näiteks on seda üritatud rakendada tsüstilise fibroosi puhul. Molekulaarne diagnostika aitab organismist tuvastada haigusttekitavaid mutantseid geene, mis aitab otsustada täpsemalt, millist ravi ja hooldust patsient vajab. Samuti aitab sünnieelne diagnostika (eriti kui perekonnas on mõnele geneetilisele haigusele eelsoodumusi) ära hoida (vanematele antakse otsustada) muidu tugevate surmaga lõppevate mutatsioonidega laste sündi. 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. Põllumajanduses on geneetikal suur roll sordiaretuses. Geneetikal põhinev teadlik sordiaretus sai alguse küll alles 20- sajandil, kuid sordiaretuse kui sellisega on tegeletud juba ammu. Esimesed looduslikest erinenud nisusordid pärinevad juba 7000-10000 tagusest ajast. Ka karjaloomade tõuaretus on põllumajanduses väga levinud, nt et saada lihakamaid ja piima tootvamaid isendeid.

Geneetika

doc

Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013

ja tuvastamine Meditsiin Geeniteraapia haigust tekitav geen on isoleeritud, teatakse selle geeni poolt kodeeritud valkude biokeemilisi funktsioone organismis. Geenidefekt kompenseeritakse normaalse, funktsionaalse geeni viimisega haige rakkudesse. Molekulaarne diagnostika võimalik tuvastada haigust tekitavaid mutantseid geene, siis toimub ravi või hooldus selle põhjal. Eriti oluline on sünnieelne diagnostika. 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. Sordiaretus põllumajanduses mais(viljakam), nisu (stressikindel), tomatid (suurus, värvus, kuju), koduloomade tõuaretus (rohkem piima või liha). Kunstlik seemendamine. Transgeensed organismid: · soovitavate tunnuste lisamine või võimendamine taimedel ja loomadel nt Bacillus thuringiensis genoomis geen, mis kodeerib putukatele toksilist valku,

Geneetika

doc

Sissejuhatus geneetikasse

http://www.tymri.ut.ee Õppetöö Geneetika 1 1. Sissejuhatus geneetikasse. Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine. Geneetika tänapäeval: rekombinantse DNA tehnoloogia; genoomide sekveneerimine; globaalne geeniekspressiooni uurimine, geenikiibid. Kaasaegse geneetika rakendusalad; geneetika ja meditsiin (haigust põhjustavad mutatsioonid geenides, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika); geneetika kaasaegses põllumajanduses; organismide kloonimine. Geneetika väärkasutused: eugeenika; lõssenkism. 2. Reproduktsioon kui pärilikkuse alus. Rakk kui elusorganismi ehituskivi. Eukarüootne ja prokarüootne rakk Kromosoomid. Rakutsükkel, selle toimumist mõjutavad kontrollpunktid. Raku jagunemine mitoosi teel. Raku jagunemine meioosi teel. Meioosi häired. Meioosi evolutsiooniline tähtsus. Gameetide moodustumine erinevatel organismidel: oogenees; spermatogenees; sugurakkude moodustumine taimedel. 3

Geneetika

doc

Geneetika I kordamisküsimused

1. kasutatakse geneetikat isikute tuvastamisel (DNA sõrmejäljed) – mittekodeerivas DNA järjestuses on erinevused (kordusjärjestused), mis on igal inimesel erineva pikkusega. Lisaks leiab geneetika kasutust geenmutatsioonide uurimisel, mis põhjustavad haigusi – tsüstiline fibroos (kahjustab organite epideelrakkude ioonkanaleid ning tekib limakiht + põletik), Huntingtoni tõbi (neuronid hakavad surema liigutuste kehvenev koordineerimine), fragiilne X (tugev alaareng), Alzheimeri tõbi (ei ole alati seotud geenmutatsioonidega; ilmneb dementsus ja haige ei tunne enam inimesi ära), rinnavähk + südame veresoonkonna haigused (2 geeni –

Geneetika

doc

Geneetika I kordamisküsimused

1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. Isikute tuvastamine: DNA fingerprinting. Nt kurjategijate, aga ka katastroofiohvrite tuvastamine. Isadustestid. Meditsiinis: geenmutatsioonid, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika (ka nt Downi sündroomiga lapsest loobumine), vähialased uuringud. Tänu geneetika arengule on alus pandud ka geneetiliste haiguste diagnostikale (+ ravi arenenud). DNA analüüsimise tulemusel mutantsete geenide ja seega võimalike haiguste tõenäosuse tuvastamine. Nt Huntingtoni tõbi, Alzheimer, naistel rinnavähki soodustava BRCA1 ja BRCA2 analüüsid rinnavähi ennetamiseks. + vähirakkude uurimine tõhusama vähiravi väljatöötamiseks. Lisaks ravieesmärgid: diabeetikutele bakterirakkude kaudu insuliini tootmine.

Psühholoogia

doc

Klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal

1. Sissejuhatus: klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni rakkudest isoleeritud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid,

Geneetika

Rohkem sarnaseid