Sisekaitseakadeemia Kulturism ja jõu arendamine Sven Veek RS-130 Tallinn 2014 2 Jõu arendamine Jõud Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Jõuvõimete tasemest sõltuvad saavutused praktiliselt kõikidel spordialadel. Jõudu on vaja igapäevaste toimetusteks, kasvõi vähesel määral. Lihasjõu abil hoiame oma käsi paigal või tõstame asju. Näiteks koolikotti maast lauale ja nii edasi. Jõu arendamine Jõuharjutuste mõju osas organismile on kaks vastandlikku seisukohta. Varasematel aastatel
tegevusega seotud elamused. Sportliku saavutusvõime treening: On mitme aastane, aasta ringne süstemaatiline protsess, mis on suunatud kehalise täiuslikkuse ja kõrgete sportlike tulemuste saavutamiseks sportlase kasvatamise, õpetamine ja funktsionaalsete võimete tõstmise teel. Eesmärgid- kõrgete sportlike tulemuste saavutamine ja mitmekülgne kehaline areng selleks, et saavutada kõrgeid tulemusi. Sportlase kui isiksuse arendamine. Treeningu ülesanded: Kehaline ettevalmistus- põhiliste liigutuslike võimete arendamine (jõud, kiirus, vastupidavus, painduvus). Üldine kehaline ettevalmistus ÜKE- jooksmine, suusatamine, sõudmine, rattasõit Erialane kehaline ettevalmistus EKE- aeroobsed treeningud. Tehniline ettevalmistus- nt.iluuisutamine (tehnikate treeningud). Taktikaline ettevalmistus- kuidas läbin raja, mida teha teatud olukordades jne.
rõhksidet ja verevalumi punktsiooni; · Sidemete vigastused tunnusteks on valu, verevalum, turse ja liigutuspiirang. Esmaabiks kasutatakse külma, rõhksidet ja verevalumi punktsiooni. Liigesesidemete rebendeid 15 põhjustavad liigutused, mis ületavad ligamentide elastsuse ja venitatavuse piirid. Rebendi ulatus sõltub sideme elastsusest, sidemele toimiva jõu suurusest ja kestusest; · Lihaste vigastused tunnuseks lisaks valule, verevalumile ja liigutuspiirangule ka lihase väliskuju muutumine. Esmaabiks kasutatakse samuti külma, rõhksidet ja verevalumi punktsiooni. Lihasspasmide korral kasutatakse ka lisaks passiivset venitamist. Lihasrebendid tekivad mitmesuguste mehhanismidega. Sagedasem on nn ekstsentrilise kontraktsiooni tõttu. Sel juhul tekib lihase venitamise, pikenemise tingimustes järsk lihase kontraktsioon
Kiutüüpide varieeruvus lihastes tekitab omakorda suure varieeruvuse funktsionaalses võimekuses. Lihaskiud (rakud) ei ole staatilised struktuurid, vaid kohanevad suurtes piirides muutunud funktsionaalsete seisunditega, hormonaalsete ja neuraalsete mõjustustega. Lihaskiu tüüpide erinev rekruteeritus sõltuvalt koormusest: kiirus-jõualad kiired; vastupidavusalad aeglased. Kiutüüpide vähene muutumine ei tähenda, et lihas ei paranda oma kiiruse, jõu ja vastupidavusealast võimekust muutused toimuvad kiutüüpide sees (muutused mõõtmetes). Olenemata kiirete ja aeglaste lihaskiudude omavahelisest jagunemisest on kiirete kiudude kas täiel määral või enamuses IIA tüüpi lihaskiud. Treeningu lõppedes võib see vahekord omakorda muutuda lihaskiudude transformatsioon ühest kiutüübist teise on mõjustuse (treening) lõppedes pöörduva iseloomuga.
...................................................................................................................2 2.2.1. Aktiivne painduvus...............................................................................................5 2.2.2 Passiivne painduvus..............................................................................................6 2.2.3. Anatoomiline maksimaalne liikuvuse ulatus........................................................7 3. PAINDUVUSE ARENDAMINE.......................................................................................8 4. OSAVUS............................................................................................................................9 4.1 Osavuse mõiste ja näitajad.........................................................................................10 4.2 Osavuse komponendid................................................................................................11 5. OSAVUSE ARENDAMINE....
SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin käesoleva referaadi teema sellel põhjusel, et minu õemees tegeleb regulaarselt tõstespordiga. Sellest inspireeritult mõtlesingi kohe, et teen oma referaadi jõust ja selle arendamisest. Referaadi eesmärk on välja selgitada kuidas alustada jõu arendamist, kuidas jõud areneb ning kuidas arendada jõudu kiiresti. Tugevaks ei sünnita, tugevaks saadakse regulaarse ja õige harjutamisega. Lihasjõud aitab suurendada sportlikku saavutusvõimet, ennetada vigastusi ning säilitada eluks olulist õiget rühti. Jõudu on vaja igasuguste liigutuste sooritamisel. 2 1. KUIDAS ALUSTADA JÕU ARENDAMIST? Jõu arendamise aluseks on lihaste töölerakendamismehhanismi arendamine ja täiustamine.
teistsugune kui vastupidavusharjutustel. Nende sooritamise tulemusena saavutatakse närviregulatsiooni täiustumine, kesknärvisüsteemi funktsioonide ja seega ka vaimse tegevuse toniseerimine, lihaskonna hea toonus, korrektne kehahoiak, hea rüht ja välimus ning mis kõige olulisem, ulatuslik mehhaaniline antisklerootiline efekt. (Noormets 1999: 11) 3. Jõuharjutustest saadav spetsiifiline kasu Peamine jõuharjutuste efekt on lihaste jõu ja ümbermõõdu suurendamine. Kuid jõutreening mõjutab ka luid, sidemeid, kõõluseid ja südameveresoonkonda. Regulaarne jõuharjutuste sooritamine aitab ära hoida mitmesuguste vigastuste teket ja haigusi. Lisaks lihasjõule, lihasmassile, lihasvastupidavusele ja südameveresoonkonnale on jõuharjutustest kasu ka teistele teguritele, mida järgnevalt vaatleme. Liigeste liikuvus. On väidetud, et jõuharjutused vähendavad liigeste liikuvust, kuid paljud
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Stefani Kask XII A KEHALISE VÕIMETE ARENDAMINE: AEROOBNE JA ANAEROOBNE TÖÖ Referaat Juhendaja: Õpetaja Katre Tekkel Tallinn 2013 Sissejuhatus Kirjutatav teema on aktuaalne ning tähtis, kuna sellega puutuvad kõik inimesed maailmas iga päev kokku
Kõik kommentaarid