vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda . Ei ole sellist inimest, kes jäätmeid ei tekitaks. Tavainimese kokkupuude jäätmetega piirdub üldjuhul köögivalamu aluse prügikotiga ning võib-olla ka pudelite äraandmise problemaatikaga. Prügimäge, jäätmete sorteerimist või jäätmete ümbertöötlemist näevad oma silmaga vaid vähesed. Euroopa Liiduga liitumine on Eesti arengut mitmel viisil mõjutanud. Jäätmekäitlus on üks valdkondadest, kuhu niinimetatud euroopalikud põhimõtted on toonud uusi tuuli. Kuna töötan Sillamäel sellises asutuses kus peale segaolmeprügi ei koguta eraldi mingeid jäätmeid, siis vaatlen jäätmekäitlust üldiselt ning natuke ligemalt Sillamäe linna ja sadama jäätmekäitlust. 1. MIS ON MIS? (TERMINID) Jäätmed mis tahes "Jäätmeseaduse" § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv
nikkel, plii, tsink, elavhõbe ja kroom), kuivaine-, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosforisisaldus. Setteproove võetakse vastavalt reoveepuhasti jõudlusele 1- 12 korda aastas. Eestis on kehtestatud Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 mis jõustus 01.02.2003. Üldiselt on biolagunevate jäätmete käitlussaaduste kasutamine aregufaasis ning loodetavasti muutub see aastatega järjest efektiivsemaks ning keskkonnale kasutoovamaks. 6. Kokkuvõte Eesti jäätmekäitlus on alles arengujärgus. Selle planeerimisel ja tulevikusuundade määratlemisel on tehtud tänuväärne töö, kuid palju on veel teha. Biolagunevate jäätmete käitlemise tähtsus ei ole inimesteni jõudnud, seega on oluline suurendada sellealast teavitustööd. Eestis ei ole ka otsest orgaanilise aine rikaste jäätmete käitlemise kogemust, mistõttu tuleb vaadelda teiste riikide kogemusi antud valdkonnas. Euroopas on biokäitluse alal palju positiivseid ja ka negatiivseid kogemusi
kuivaine-, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosforisisaldus. Setteproove võetakse vastavalt reoveepuhasti jõudlusele 1- 12 korda aastas. Eestis on kehtestatud Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 mis jõustus 01.02.2003. Üldiselt on biolagunevate jäätmete käitlussaaduste kasutamine arengufaasis ning loodetavasti muutub see aastatega järjest efektiivsemaks ning keskkonnale kasutoovamaks. KOKKUVÕTE Eesti jäätmekäitlus on veel alguses ja arengu ruumi on küllaga. Inimesed pole veel mõistnud kui tähtis on biolagunevate jäätmete käitlemine ja ringlusesse saatmine. Eestis ei ole ka otsest orgaanilise aine rikaste jäätmete käitlemise kogemust, mistõttu tuleb vaadelda teiste riikide kogemusi antud valdkonnas. Euroopas on biokäitluse alal palju positiivseid ja ka negatiivseid kogemusi. Olulisim on teiste riikide progressiivsete kogemuste kiire levitamine ja kasutuselevõtt.
Jäätmekäitluse prioriteedid: jäätmetekke vältimine jäätmete taaskasutamine jäätmete põletamine sooja saamise eesmärgil jäätmete prügilasse ladestamine Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta Jäätmete sorteerimise eesmärk: olmejäätmetest eraldada taaskasutust leidvad jäätmed. Olmejäätmeid saab sorteerida: firma, kellel on selleks vajalik tehnika ja oskustega töölised või inimesed sorteerida kodus ise. Taaskasutuse liigid: Otsene taaskasutus- kui jäätmed lõhutakse ja siis kasutatakse uuesti. Kaudne taaskasutus- jäätmeid kasutatakse energia saamiseks Prügila liigid: Ohtilike jäätmete prügila. Tavajäätmeprügila. Püsijäätmeprügila.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat:Pakendid ja pakendiringluse korraldamine toitlustus ettevõttes K-11B Juhendaja:Aino Juurikas Kevin Luhthein Pärnu 2011 Sisukord · Sissejuhatus · Jäätme seadus · Tagatisrahaga pakendite kogumine · Pakendi jäätmete kogumis süsteemid · Jäätmete sorteerimine · Kokkuvõte · Kasutatud materjal Sissejuhatus Uuringud on näidanud, et pakendijäätmed moodustavad olmejäätmete massist ligikaudu 35% ja mahuliselt isegi kuni 70% . Pakendijäätmekoguste kasv on otseselt seotud tarbimise kasvuga . Tulemused näitavad, et enim on tõusnud plastpakendi osakaal . Pakendi seaduse kohaselt peavad pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldama ja seda finantseerima pakendi ettevõtjad ( ettevõtted, kes pakendatud kaupa Eesti turule
erinevate jäätmete ladustamisele. Uued jäätmekäitlusmeetodid erinevad gardinaalselt kunagistest NSV Liidu meetoditest, mistõttu on kohustuslik vanad prügilasud sulgeda. Sulgemine peab olema teostatud vastavalt projektile ja toimub keskkonnaspetsilistide range järelevalve all. Kuidas sulgeda prügilat kaasaegsete meetoditega? Millega tuleb prügila sulgemisel arvestada? 3 1. Jäätmekäitlus Jäätmekäitluse mõju keskkonnale võib käsitleda mitmest aspektist. Mõju võib olla nii otsene, näiteks inimese tervise ja heaolu kahjustamine, loodusliku keskkonna reostamine, kui ka kaudne, näiteks seniste prügilate ümbruse maa hinna langus, vanade prügilate nõuetekohase sulgemisega seotud kulud. Oma olemuselt on jäätmekäitluse mõju nii lokaalne, regionaalne kui ka globaalne. Säästliku arengu printsiipi järgides on oluline jäätmete vähendamine ja
Kooli nimi Sinu nimi Biojäätmete käitlemine Eestis Referaat Linn 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Biojäätmed.................................................................................................................................. 3 Biojäätmete eraldamine...............................................................................................................3 Biojäätmete konteinerid ja pakendid...........................................................................................4 Biojäätmete konteinerite kasutamine...................................................................................... 5 Konteinerite arv ja suurus, tühjendamise sagedus.................................................................. 5 100% biolagunev kilekott..................................
JÄÄTMEKÄITLUS · Igaühe arusaam asjast (mida teised räägivad, mida kajastab meedia) · Üldised kogemused ja parim praktika · Rahvusvahelised lepped · EU direktiivid Eesti seadused ja arengukavad, ministeeriumid KOV, kohalikud eeskirjad · Jäätmefirmad (kogujad, käitlejad) · ETTEVÕTTED- jäätmetekitajad · ERAISIKUD- jäätmetekitajad Eesmärk: säästa loodus säästa loodusressursse kaitsta tervist Jäätekäitlus on majandusharu (eesmärk: saada kasumit, vältida raiskamist) Kõik asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem kasutuks (jäätmeteks). Tavaliselt mõtleme prügist halvasti, sest see on inetu ja igal pool. · Elanike arvu suurenemise tõttu materjalide ja energia tarbimine kasvab (eelmise aasta seisuga juba 7 mld elanikku) · Loodusvarasid üha raskem kätte saada. TÄNAPÄEVA JÄÄTMEKÄITLUS MEENUTAB MITTE KESKKONNA KAITSMIST VAID ELLUJÄÄMISKURSUST. Jäätmeseadus (I
Kõik kommentaarid