Johan Laidoner (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

doc

Vabadussõja uurimistöö

Nii jätsid Eesti väed maha Rakvere, Tapa, Tartu, Võru ja Valga. 1919. aasta jaanuari algul jäi rinne pidama Tallinna, Paide, Põltsamaa, Viljandi ja Pärnu lähistele. Murrang Murrangu põhjusi oli mitu. Neist peamine oli sõjavägede ülemjuhatajaks määratud kindral J. Laidoneri tegevus. Enne Laidoneri saabumist valitses sõjaväe juhtimisel peataolek. Laidoneri juhtimisel loodi otstarbekas sõjaväe juhtimise struktuur. Laidoner ei hoolinud ohvitseride tsaariaegsest auastmest. Tihti määras ta kõrgetele kohtadele noori ja andekaid, kuid madala auastmega mehi. Tekkis väike kuid löögijõuline kaitsevägi, vabatahtlikud aga koondas Laidoner eriväeosadesse. Nii sündisid kuulsad löögiüksused nagu Kuperjanovi partisanide pataljon, Sakala partisanide pataljon, Kalevlaste Malev ja Skautpataljon. Erilise tähtsuse omandasid raudteed: kelle käes olid raudteeliinid, see valitses kogu olukorda.

Ajalugu

14

odp

Eesti Vabadussõda

eest · Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. ­ 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu.  Sõja osapooled ja jõudude vahekord · Eesti Rahvavägi ­ ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner · Soome vabatahtlikud ­ 4000 meest · Vene valged ­ 50 000 · Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400  Vabadussõja käik, olulisemad lahingud · 28. nov. 1918 ­ Nõukogude väed ründasid Narvat ­ Vabadussõja algus Rünnak Narvale lõppes Narva langemisega Punaarmee kätte · 28. nov. ­ toimus Vabadussõja esimene lahing Joala küla põldudel - Joala lahing · 29. nov

Ajalugu

28

pptx

Eesti Vabadussõda

punavägede eest • Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. – 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu.  Sõja osapooled ja jõudude vahekord • Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner • Soome vabatahtlikud – 4000 meest • Vene valged – 50 000 • Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400 • Nõukogude Punaarmee – 160 000 meest Jukums Vacietis • Saksa Landeswehr – 20 000 meest Rüdiger von der Goltz  Vabadussõja käik, olulisemad lahingud • 28. nov. 1918 – Nõukogude väed ründasid Narvat – Vabadussõja algus Rünnak Narvale lõppes Narva langemisega Punaarmee kätte • 28. nov

Eesti ajalugu

7

doc

VABADUSSÕDA

klass / õp. Veinika Lemsalu 2 Sõja alguses ei uskunud paljud eestlased, et Eesti suudab suure Venemaaga edukalt võidelda. Eesti võitu uskusid peamiselt noored, kes astusid vabatahtlikena Eesti kaitseväkke. Vabatahtlikest moodustati hiljem Vabdussõjas kuulsaks saanud väeüksused, nagu Kuperjanovi pataljon ja Sakala pataljon. Esialgu Eesti väed siiski taganesid. Olukord sõjaväes paranes alles siis, kui sõjavägede ülemjuhatajaks sai JOHAN LAIDONER. Laidoner kehtestas vägedes kindla korra ja juhtimise. Moodustati soomusrongid. Eesti vägede vastupanu vaenlase vastu kasvas iga päevaga. VÄLISMAINE ABI - Inglismaa, Soome, Rootsi, Taani Palju vajalikku andsid Eestile Vabadussõja ajal ka mitmed välisriigid. Inglismaa saatis Läänemerele oma sõjalaevad. Need vallustasid mitu Vene sõjalaeva, mis anti üle Eestile. JOHAN PITKA alagatusel moodustati nende baasil Eesti sõjalaevastik. Inglastelt saadi veel relvi ja varustsust maaväele

Ajalugu

20

pdf

Vabadussõda ja Tartu rahuleping

Aegviidu Põhja-Eestis ning Võru, Valga, Tartu, Tõrva ja Mõisaküla Lõuna-Eestis. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast vaid 40 km kaugusel. Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Vabadussõja alguses oli sõjaväe kõrgeim juht peaminister ja ühtlasi sõjaminister K. Päts, kellele allusid Peastaap (ülem kindralmajor Andres Larka), operatiivstaap (polkovnik Johan Laidoner) ja sisekaitse ülem (kindralmajor Ernst Põdder). 23. detsembril 1918. a moodustati Sõjavägede Ülemjuhataja institutsioon Johan Laidoneri isikus, kes allus otse Ajutisele Valitsusele. Aastavahetusel hakkas olukord paranema. Läbiviidud mobilisatsioon tõi 5. jaanuariks 1919. a kokku 14 000 meest ning Eesti väed asusid vastupealetungile. Eriti silmapaistvat edu saavutasid Tallinn-Narva raudteel tegutsevad soomusrongid. Paanikat enamlaste tagalas

Ajalugu

20

doc

Eesti Vabadussõda uurimustöö

novembril löödi sakslaste poolt tagasi, ent ühtlasi kiirendas see Saksa vägede lahkumist Eestist. Paar päeva hiljem loovutasid sakslased punavägedele Pihkva, mistõttu kasvas oht Eesti lõunapiiridele. Valitsus saatis Narva alla kõik käepärast olevad sõjalised jõud: ohvitsere, vabatahtlikke, sealhulgas Tallinna koolipoisse, kes, tundmata sõjakunsti, olid valmis oma elu Eesti iseseisvuse nimel ohvriks tooma. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner. 28. novembril 1918. aastal algas Eesti Vabadussõda. Mitme tunni vältel löödi enamlaste rünnakud Narvale edukalt tagasi, ent kui sakslased hakkasid positsioonidelt lahkuma, siis olid ka Eesti üksused sunnitud ülekaalukate jõudude eest taganema. Järgmisel päeval marssis Punaarmee Narva. Narva all toimunud lahingu järel ilmusid Narva-Jõesuu kohale Inglise lipu all sõitvad venelaste laevad ja saatsid seal maale dessandi. Neile astus vastu

Ajalugu

5

docx

Eesti iseseisvumine ja iseseisvumise eeldused

ja suunama kõik oma reservid (ca 80 000 meest) Eesti vastu. Kuni maini käisid ägedad lahingud Lõuna-Eestis ja Petserimaal, kuid eestlastel õnnestus need tagasi lüüa ja alustada ise vastupealetungi. Eestlaste edu põhjused: 1) vabatahtlike väeosade loomine (N: koolipoisid, spordiselts Kalevi liikmed, Kuperjanovi partisanid) 2) soomusrongide efektiivne kasutamine 3) Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine > vägede ülemjuhatajaks Johan Laidoner 4) eestlastel tekkis motivatsioon sõdida oma maa eest (13 000 meest)> valitsuse lubadus teostada maareform (maa jagamine maata talupoegadele teostus 1919); enamlaste poliitika pööras rahva nende vastu 5) välisabi saabumine > Briti laevastikueskaader Tallinnas, Soome vabatahtlikud 6) paranes vägede varustamine (annetused, rekvireerimised, abi Soomest ja Inglismaalt) Suurriikide - Inglismaa ja Prantsusmaa - toetuse saamiseks Eesti riiklikule iseseisvusele pidid eestlased sõjaliselt

Ajalugu

9

doc

Eesti iseseisvumine

relvastuse ja varustuse ebapiisavus, otstarbeka juhtimissüsteemi puudumine, meeste madal võitlusmoraal. · Murrang 1919.a alguses: - rindele jõudsid soomusrongid, - suurenes sõdurite arv, - tõusis võitlusmoraal, - korraldati ümber vägede juhtimine 4  - sõjavägede ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner - paranes sõjaväe varustatus - saabus välisabi (inglise laevastikueskaader Tallinnas, Soome, Taani ja Rootsi vabatahtlikud) · samal ajal halvenes Punaarmee olukord: baasidest kaugenedes muutus varustamine järjest raskemaks, pidevates lahingutes olevad väeosad väsisid, suurenes sõjatüdimus · 6. jaanuaril 1919 toimus Eesti vägede vastupealetung. Vabastati Rakvere, Tartu, Narva, Valga, Võru, Petseri

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)