Ta olevat hertsogi käsul ka täitnud mitmeid ohtlikke diplomaatilise missioone. Tänu sellele õnnestus tal aga käia 1428-1429 Itaalias ja Portugalis, kus ta olevat püüdnud 1428.aastal Lissabonis Isabella kätt paluda. Et te lõunamaid tundis, sellest tunnistab lõunamaa taimestiku esinemine Talle kummardamise pildil. 1429. aastal tõmbus ta tagasi õukondlikust elust ja asus elama ning töötama Saksamaale Brüggesse. Eyck sai kuulsaks juba oma eluajal, ta oli otsitud meister bürgerite seas. Tema loomingut hinnati ka väljaspool Madalmaid, sealhulgas ka Itaalias. Ta oli abielus Margaretiga ja neil oli kaks last. Ta oli üks Madalmaade teenekaim ja andekaim kunstnik 15.sajandil ning ühtlasi ka maailma maalikunsti suurmeister, kelle loominguperiood jääb aastatesse 1422-1441. Eyck oli ka silmapaistev portretist ning teda võib pidada üheks portreekunsti kui iseseisva kunstizanri rajajaks. Portreed oli
Edaspidi on teda aga mainitud juba 1420ndatel Hollandi krahvi Baieri Johannese õukonnast, kus ta oli kunstnikuks. 1425. aastast kuni oma surmani(1441) oli ta Burgundia hertsogi Philippe Hea õuemaalija ning kammerhärra. Ta olevat hertsogi käsul ka täitnud mitmeid ohtlikke diplomaatilise missioone. Tänu sellele õnnestus tal aga käia Itaalias ja Portugalis, kus ta olevat püüdnud Isabella kätt paluda. 1429. aastal tõmbus ta tagasi õukondlikust elust ja asus elama-töötama Brüggesse. Eyck sai kuulsaks juba oma eluajal, ta oli otsitud meister bürgerite seas. Tema loomingut hinnati ka väljaspool Madalmaid, sealhulgas ka Itaalias. 3. Loomingust Jan van Eyck oli üks Madalmaade teenekaim ja andekaim kunstnik 15.sajandil ning ühtlasi ka maailma maalikunsti suurmeister, kelle loominguperiood jääb aastatesse 1422-1441. Tema tähtsaimaks teoseks on peetud Genti altarit, mille ta tegi koos oma venna Hubert van Eyckiga ja mis koosneb 24st pilditahvlist.
Audentese Spordigümnaasium Nimi Madalmaade kunst 15. Sajandil Referaat Juhendaja: Nimi Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. HUBERT van EYCK ja JAN van EYCK 3. JAN van EYCK 4. ROGIER van der WEYDEN 5. HANS MEMLING 6. HIERONYMUS BOSCH 7. PIETER BRUEGEL Kasutatud kirjandus: Pealkiri: Madalmaade maalikunst XV-XVII sajandini Autor(id): Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak Kujundaja: Marje Üksine, Rein Mägar http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/15saj_madalmaade_kunst_leilalille.htm http://www.annaabi.com/materjal-53555-kunst-15-sajandil-ja-17-sajandi- %C3%BCldiseloomustus http://www.slideshare.net/jpg12b/madalmaade-kunst-15 Sissejuhatus: 15
läbi kogemuse. Seetõttu jõuti realismini kiiremini, õhuperspektiivi kasutamine professionaalsem kui Itaalias. Kokkuvõtvalt on madalmaade maalikunst peen, realistlikku laadi käsitluse, meisterliku maalitehnika, värvide sulavuse ja toonide intensiivsusega. Suurimad saavutused on just maalikunstis, arhitektuur ja skulptuur jäävad tahaplaanile. 2 vennad HUBERT van EYCK (u.1370-1426) JAN van EYCK (u. 1390-1441) Madalmaade maalikoolkonna loojad Nende ühine töö on suur altar Sint-Baafsi katedraalis Gentis, nn Genti altar (1420-1432). See on madalmaade maalikunsti esimene ja suurim meistriteos. Iseloomulik Genti altarile: - suur ühe paari tiibadega altar; - figuurid elusuurused; - ruumikujutus pisut abitus; pildil puudub perspektiiviline ühtsus; õhuperspektiiv samuti puudulik tagaplaanil olevad objektid on sama teravalt kujutatud kui esiplaanilgi;
TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL MADALMAADE KUNSTI LÄTTED. BURGUNDIA, PARIIS, WESTFAAL, REINIMAA, TŠEHHIMAA Referaat Juhendaja: Juhan Maiste Tartu 2015 SISUKORD Sissejuhatus 3 Madalmaade kunst 5 Prantsusmaa kunst 7 Saksamaa kunst 10 Böömimaa kunst 12 Kokkuvõte 15 Kirjanduse loetelu 16 2 SISSEJUHATUS Nii Itaalias kui ka riikides põhja pool Alpe taandub XV sajandil gooti kunstilaad realismi ees. Ometigi võib öelda, et realism arenes Euroopa põhjapoolsetes riikides välja hoopis teistsuguses suunas ja Itaaliast täiesti iseseisvalt. Kui renessansina võtta antiigist mõjustatud kunstilaadi, tuleb see ühes gootika taandum
Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia: Skandinaavia ristiusustamine toimus rahumeelselt 11.saj alguseks on kõik maad võtnud vastu ristiusu vabatahtlikult Skandinaavia romaanikirikutest olulisim LUNDi kirik Lõuna-Rootsis. Skane. Igipõline Taani
Võeti kasutusele tahvelmaal ja õlivärvid (laiem värvigamma). Domineerisid religioosse sisuga maalid, tähtsal kohal portreekunst, olustiku maal, omaette maastiku-ja meremaal. Kunsti kasutati oma pereliikmete jäädvustamiseks ja kodu kaunistamiseks. Hinnati realismi, mitte ilusat realismi. Vennad Van Eyckid. Elust on vähe teada, on kaheldud vanema venna Huberti olemasolus. Kindlalt oli JAN van EYCK (1390-1441). Kuulsaim töö Genti altar, mille tellijaks oli linnakodanik Vyett. Peetakse üheks renes. tähtteoseks. Rööviti enne I ms, leiti üles, kui osad tahvliosad on siiani leidmata. On tegemist tiibaltariga. Kinnine: alumises osas kujutati tellijat ja tema naist põlvitamas Ristija Johannese ja evangelist Johannese ees. Ülemises reas on kujutatud Maarja kuulutust. Lahtine: alumises osas keskne Talle kummardamine, esiplaanil müstiline elukaev ja
Väliseltki pole maalid nii suurejoonelised ja monumentaalsed nagu Itaalias, kus tehti palju suuremõõtmelisi freskosid. Madalmaadel seevastu telliti rohkem tahvelmaale. Seal harrastati tollal nn. peenmaali, kus ühtki pisiasja kahe silma vahele ei jäeta. Selline pilt pakub vaatajale palju, sest mida kauem teda uurida, seda enam võib sealt leida. Peenmaal tekkis seoses õlivärvidega, mille Madalmaade kunstnikud esimesena tarvitusele võtsid. Madalmaade maalikoolkonna rajasid vennad Jan van Eyck (u. 1380-1441) ning Hubert van Eyck (u. 1366/70-1426). Nende ühiseks suurtööks on praeguses Belgias Genti linnas asuv nn. Genti altar, mis näitab uudset maailma nägemist ja kujutamist. Kui avada altari tiivad, tuleb nähtavale 12 maali. Eriti huvitavad on viis alumist, mis kokku moodustavad ühtse terviku. Neid täidab avar, mitmekesise taimestikuga maastik, mille keskosas asuva allika poole suundub suur hulk inimesi. Maali lähemal vaatlemisel leitakse üha uusi ja uusi üksikasju
Kõik kommentaarid