Ilves (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

odt

ILVES

RAKVERE GÜMNAASIUM ILVES Referaat  Ilves ehk Lynx lynx on kaslaste sugukonna ilvese perekonda kuuluv loomaliik. Ilvese ladinakeelses nimes Lynx lynx viitab esimene Lynx perekonnale ning teine täpsustab, millise liigiga on tegemist. Eestis tegutsevat ilvese liiki nimetatakse Lynx lynx lynx'iks. Osa uurijaid arvab ilvese kassi perekonda. Sel juhul on ilvese nimi Felis lynx. Looduses elab ilves keskmiselt kümneaastaseks, 14-17 aastat juba harva. Ilves on kõige aktiivsem õhtuti ja hommikuti ning ta puhkab peamiselt keskpäeva ja kesköö paiku. Eestis mahalastud ilvestel avastatakse kõige sagedamini sügelislestadest Sarcoptes ja soolenugilistest põhjustatud haigusi. Keeritsuss avastatakse 20­40% jahitud ilvestest. Ilvese levila saared asuvad Itaalia, Austria, Sveitsi ja Tsehhi mägimetsades, Balkanil ja Slovakkia, Ukraina ja Rumeenia Karpaatides, Poola Bialowiezas ja Valgevene Belovezas.

Bioloogia

2

doc

Ilves

Jürgen Koll 2s klass Ilves ( Lynx lynx ) Ilves on kaslaste sugukonna ilvese perekonda kuuluv loomaliik. Eestis elab euroopa ilves ehk Felis lynx lynx (,,eriti ilves", ,,kõige ilveslikum ilves"). Vahel nimetatakse teda koguni Lynx lynx lynx. Kolmekordne nimi tõi neile ilvestele õnne: nad on ikka veel laialt levinud. Inimene on ilvesed välja tõrjunud enamikust nende põliselupaikadest kogu Euroopas. Euroopa on enamasti metsavaba ja seega ilvestest tühi. Eesti on ilvese koduks olnud viimased 8 tuhat aastat. Välimus Euraasia ilves on ilvestest kõige suurem

Loodusõpetus

1

docx

Ilves

Ilves Ilves ehk harilik ilves on kaslaste sugukonna ilvese või kassi perekonda kuuluv loomaliik. Ilves kaalub kuni 30 kg ning võib kasvada kuni 110 cm pikkuseks. Päkad on laiad ja karvased, võimaldades kõndida kohevas lumes. Igale käpa ruutsentimeetrile rõhub isegi suuremõõdulise isase puhul ainult 40 grammi. Talvel on käpaalune karvkate väga tihe. Ilvesel on 18 küünist: kummalgi tagakäpal 4 ja esikäpal 5 küünega varustatud varvast. Küüned on ilvesel enamasti sisse tõmmatud. Ilvestele on ülihea kuulmine

Bioloogia

7

docx

Ilves

Üldiseloomustus Harilik ilves (Felis lynx) on pikajalgne, tugeva kehaehitusega kaslane. Karvkate on varieeruv, suvel kollakaspruun, talvel kahvatuhall. Ilvese jalad on tihedalt täpilised, selg aga hõredamalt. Täpid võivad olla kahvatud ja sulandunud peaaegu roosimustriks, seetõttu võivad need tunduda palju suuremad.

Ökoloogia

14

doc

Ilves

ILVES Referaat 1 Sissejuhatus Mina räägin oma referaadis ilveste välimusest , elupaigast ja ka pereelust . Valisin kiskjatest ilvese , sest ilves elab Eestis ning ta on meile metsade ilusamaid loomi . Samuti tuleb juttu ka ilveste söömisharjumistest ning toidueelistustest . Referaat räägib ka ilveste jahipidamisest ning ilveste küttimisest . Lõpus on ka mõned huvitavad faktid ilveste kohta . 2 Sisukord Tiitelleht .................................................................................................................. ..... lk 1 Sisukord ..

Bioloogia

30

doc

Eesti imetajad

Üksikutel juhtudel ulatuvad hundikarjade ränded tuhandete kilomeetrite taha. Suviti piisab väiksemast maa-alast, talvel võib see oluliselt suureneda, sõltudes saakloomade paiknemisest ja nende rännetest. Kindlasti on tuttav selline mõte, et hunt on metsa sanitar, kes kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust. ILVES (Lynx lynx) kaslaste sugukond ilvese perekond. Välimus: Ilves on kõrgete jalgadega ja ümara peaga. Kõrvade otsas on tal musta otsaga karvatutid. Käppadel on tal sissetõmmatavad küünised. Talvel on käpad täiesti karvadega kaetud muutes niimoodi kergemaks lumes liikumise. Ilves on suur loom, kes kaalub kuni 25 kilo. Karvastik on tal tihe ja moodustab näol omapärase helehalli põskhabeme. Värvus võib ilvestel varieeruda punakaspruunist helehallini, mille peal on tumedad tähnid. Kõhupoolt on ilvesed tavaliselt valged

Loodus

31

doc

Koeratõud

KOERATÕUGUDE RAAMAT Liisa Lotta Tomp 2007 1/31 Sisukord Bernhardiin........................................................................................................................................3 Puudel................................................................................................................................................3 Taks...................................................................................................................................................4 Kollid.................................................................................................................................................5 Inglise mastiff....................................................................................................................................7 Setter......................................................................................................................................

Loodusõpetus

72

docx

SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND

Kuressaare Ametikool SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND Referaat, Giidiõppe eriala Autor: Maris Valgma, Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2018 1  Sisukord Sissejuhatus 1. Taimeriik lk 4 2. Loomariik lk 37 3. Kokkuvõte lk 68 Kasutatud allikad lk 68 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada looduskeskkonda Saare golfiväljakute piirkonnas, et õppida tundma põhjalikumalt erinevaid liike ja nende iseärasusi. 1. Taimeriik lk 3 Tutvustan seal kasvavaid: - puu- ja põõsaliike (10 liiki); - rohttaimi (10 liiki); - samblaid (3 liiki); - samblikke (3 liiki) -

Loodus õpetus

Kommentaarid (0)