Seened -1,5 miljonit liiki Teadus, mis tegeleb seentega on mükoloogia. Seened on eukareütsed (tuumaga) ja heterotroofsed (ainevahetusega): Evolutsioonliliselt vanematel seentel puuduvad rakuvaheseinad -> seenerakud ehk hüüfid (nad on niitjad). Ehitus: seenerakku ümbritseb membraan, mille peal on kitiinkest. Seenerakud ehk hüüfid hargnevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Osad seentel on mütseel nii tihe, et moodustab palja silmaga nähtava viljakeha (kübarseen). Võrdlus: Seened Taimed Loomad
seeneniitidest e hüüfidest. Seene keha koosneb üksteise otsa paigutatud rakkudest, mis moodustavad seeneinifid. Neid katab kest-kitiin. Noorematel seentel on inifid jagatud osadeks rakuvaheseintega, mille vahel on poorid, et rakutuumad saaksid ühest rakust teise liikuda. Soodsates tingimustes inifid harunevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seenerakk on kaetud membraaniga ja kitiinist kestaga. Rakk sisaldab mitokondreid, TPV, ribosoome ja vakuoole. PALJUNEMINE. Seened paljunevad eostega, kas sugulisel või mittesugulisel teel. *Sugulisel: eoste arenguks on vajalik viljakeha. Eosed on alati haploidsed. Uute viljakehade tekkeks on vaja eoste ühinemist. Viljakehadeks on kottseentel askused. *Mittesugulisel: eosed paljunevad kas koniididel (lülieosed) või sporangiumites (eostades). Eosed võivad olla nii haploidsed kui diploidsed. Kandseentel tekivad eosed erilistel kandadel. Igal eoskannal tekib 4 eost, eoskannad kokku moodustavad eoslava
rakkude vahel olevad kestad on suurte pooridega * evolutsiooniliselt vanematel seentel rakuvaheseinad puuduvad, seega moodustub üks suur paljurakne hüüf * hüüfide liitumisel = seeneniidistik ehk mütseel. * seenerakkudel puuduvad kloroplastid, pole taim. * kand- ja kottseentel moodustavad seeneniidid väga tiheda mütseeli (viljakeha), mis on palja silmaga nähtav Seene, taime, looma võrdlus. OMADUS seen taim loom LIIKUMINE - - üldjuhul KEST + (kitiin = loomne) + (ligniin + - (glükokaalüks tselluloos) ümbris) VÕIME piiramatult piiramatult piiratud PALJUNEDA GLÜKOOSI glükogeen tärklis glükogeen VARUAINE
Seened · päristuumsed organismid · nii ainu- kui hulkraksed · mikroskoopilised · heterotroofid ei tooda ise toitaineid · ei sisalda klorofülli => ei fotosünteesi · ~1,5 miljonit liiki · ei ole ei loomad ega taimed => eraldi liik: seened · mükoloogia teadusharu, mis uurib seeni Välisehitus: · koosnevad hüüfidest e. seeneniitidest (pikad torujad rakud) · mütseel e. seeneniidistik harunenud ja omavahel põimunud hüüfide kogum; headel kasvutingimustel tekib substraat (puu, muld...) · viljakeha tihedalt pakitud ja läbipõimunud hüüfide kogum sugulise paljunemise organ, kus asuvad eosed koosneb kübarast ja jalast
Mükoloogia eksam 18.mai 2015 1. Sissejuhatus mükoloogiasse. Mükoloogia seeneteadus on seeni uuriv teadusharu. Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi. Ta kasutas seeni: kasekäsn, tuletael. Keskaegsed teadmised seentest: - seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem taimede ja pinnase eritised - seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon - termini ,,mükoloogia" looja. Fries - laiahaardeline seente süsteem. Bary - eksperimentaalne mükoloogia. Seente ontogenees. Seente morfoloogia. Kniep - tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel. Flemming - penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 6000 liigi. 2. Seente iseloomustus.
õhku tagasi, küll aga saab väetada taimi). Teine rühm on lämmastikku siduvad bakterid (vabalt elavad ja sümbiontsed). Nemad on tingimata aeroobsed. Lämmastiku sidumine on väga energiamahukas protsess ja on võimalik ainult hapniku juuresolekul. Kui mullas ei ole õhku, siis loomulikku mulla lämmastikuga rikastamist ei toimu. Sümbiontsed lämmastikku siduvad bakterid on liblikõielistel ja näiteks lepal, astelpajul, porsal. SEENED 12/10/09 Seened on heterotroofsed päristuumsed organismid. Loomadest erinevad seedimise järgi seedimine on kehaväline. Bakteritest erinevad sellega, et suudavad tegeleda mitme asjaga korraga. Miks ei saa seen seedida kehasiseselt? Loom sööb kvaliteeti (vähesest kraamist kiirelt palju vajalike aineid), seen lepib madalakvaliteediga. Kuna seene toit on raskesti lagundatav ja võtab palju aega, siis ei saa seda sisse võtta. Sellega kaasneb parasitism. Umbes pool seente liikidest on parasiidid.
Tänapäeval jaotatakse kolme rühma (klassi): 1. Ürgkottseened ilma viljakehata. Luudikulaadsed (tuulepesad lehtpuudel) ja kääriseenelaadsed (õllekääriseen). 2. Pärmkottseened ilma viljakehata, punguvad. Pärmkottseenelaadsed (leivapärm, kevadpärmik). 3. Päriskottseened enamasti võib esineda viljakeha. Viljakeha üldlevinud tüübi põhjal seltsis saab neid omakorda rühmitada vanal, kunstlikul viisil nelja rühma: a. peiteoslaga seened (jahukastelaadsed, eurootsialaadsed, sitikaseenelaadsed, keratiiniseenelaadsed). b. Tungalseened - sulgeoslaga seened (helekottseenelaadsed (nt. tungaltera, punane komuseen), süsikulaadsed, musttäpptõvelaadsed) c. Kamberseened (lehtereosla stroomas) (Mustlaikpõletikulaadsed). d. Ketasseened lehtereoslaga seened (tiksikulaadsed, liudikulaadsed, Hirvepähklilaadsed, enamus samblikke)
Tänapäeval jaotatakse kolme rühma (klassi): 1. Ürgkottseened ilma viljakehata. Luudikulaadsed (tuulepesad lehtpuudel) ja kääriseenelaadsed (õllekääriseen). 2. Pärmkottseened ilma viljakehata, punguvad. Pärmkottseenelaadsed (leivapärm, kevadpärmik). 3. Päriskottseened enamasti võib esineda viljakeha. Viljakeha üldlevinud tüübi põhjal seltsis saab neid omakorda rühmitada vanal, kunstlikul viisil nelja rühma: a. peiteoslaga seened (jahukastelaadsed, eurootsialaadsed, sitikaseenelaadsed, keratiiniseenelaadsed). b. Tungalseened - sulgeoslaga seened (helekottseenelaadsed (nt. tungaltera, punane komuseen), süsikulaadsed, musttäpptõvelaadsed) c. Kamberseened (lehtereosla stroomas) (Mustlaikpõletikulaadsed). d. Ketasseened lehtereoslaga seened (tiksikulaadsed, liudikulaadsed, Hirvepähklilaadsed, enamus samblikke)
Kõik kommentaarid