Arthut Honegger, Dariud Milhaid, Francis Poulenc, Loius Durey, Georges Auric ja Germaine Tailleferre. Nimi Henri Collet artiklist" Viis venelast, kuus prantslast ja Erika Satie. Neoklassitsitlikud lähtekohad muusikas ning impressionismivastane hoiak. Põhimõte: vältida liigset komplitseeritust nii kuntsniku siseelus kui ka tema loomingus. Ideaaliks energiline primitiivi. Kirjutasid ühiselt tantsulis-pantomiimilise farsi ,,Pruutpaar Eiffeli tornis" Artur Honegger(1892-1955) Arthur Honegger on kahe rahvuskultuuri esindaja. Ta on sveitsi päritolu, sündinud Põhja- Prantsusmaa sadamalinnas Havre`is (Normandias), hiljem elas Pariisis. Honegger sai tuntuks prantsuse "kuuiku" (Groupe des Six) tegutsemise ajal. Tema muusikas on tuntavad nii prantsuse kui austria-saksa kultuuri mõjutused. Helilooja saavutuseks võib pidada : oratooriumizanri taastamist Prantsusmaal ja prantsuse sümfoonia maailmatasemele viimist.
Koorimuusika on tal ka väga hästi õnnestunud. Teadis, kuidas kirjutada seda huvitavalt ja leidis põnevaid värve ja faktuure. Aga on tunda, et vaimulik koorimuusika on rohkem eksperimenteerivam. Prantsuse kriitik Claude Rostand on ütelnud: ,,Poulencis elavad koos kaks hinge- munga ja poisijõmpsika oma". See näitab, et tal on loomingus kaks isiksust. Üks pool on vaimulik muusika ja teine instrumentaalmuusika ja filmimuusika. Poulenc kuulus ka rühmitusse ,,Six". Sinna kuulusid veel nt. Milhaud, Honegger, Auric, Durey, Tailleferre. See viis teda eemale impressionistist, aga tõi loomingusse jazzilike ja tsirkusmuusika elemente. Samas tugines ka prantuse muusika suurtele traditsioonidele. Kõige tuntum ja väga ilus Poulenci koorilaul on kindlasti ,,Ave verum corpus". Seda on väga palju ka esitatud. Ka tema Orelisonaati peetakse üheks ilusamaks selles zanris. Samuti Flöödisonaati. On kirjutanud üldse palju teoseid puhkpillidele, mis on prantslastele üldiselt omane joon. Sonaat
*selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia (impressionistidel piirid kaovad; hilisromantikutel palju tundeid) *harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad *teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus (heliloojad kasutasid vormiskeeme, idee jäi paika) Kunstis olid samasugused liikumised kubismis. Muusikas ei tasu neoklassitsismis kõigile ühiseid jooni otsida. MK: ,,Kuningas Oidiphus" ooper-oratoorium, Stravinski; klaverisonaat nr. 13 (1924) Stravinski Igor Stravinski (1882-1971) Venelane, kes lahkus Venemaalt New Yorki, kus ta ka suri. Peamised zanrid: lavateosed (balletid, ooperid, oratooriumid, vaimulik muusika) 1) Balletid: ,,Tulilend", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõduri lugu", ,,Petruska", ,,Bulcinella" 2) Ooper-oratoorium ,,Kuningas Oidipus" ehk ,,Oidipus-Rex" 3) Täispikk ooper ,,Elupõletaja tähelend" 4) Orkestrimuusika ,,Sümfoonia kolmes osas"; ,,Sümfoonia in C" (C-duur); ,,Psalmide sümfoonia";
PÕLTSAMAA MUUSIKAKOOL Igor Stravinski Referaat Ergas-Ever Kask 12/9/2014 Pilt võetud: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/33/Igor_Stravinsky_LOC_32392u.jpg/220px- Igor_Stravinsky_LOC_32392u.jpg Sisukord Elulugu .......................................................................................................................
Igor Stravinski (Igor Stravinsky, Igor Strawinsky, Игорь Фёдорович Стравинский) oli vene, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide helilooja, dirigent ja pianist. Igor Stravinski sündis 17. juuni 1882. aastal Oranienbaumis ning suri 6. aprill 1971 Los Angeleses. VENEMAA Igor Stravinski sündis 17. juunil 1882 Oranienbaumis Peterburi lähedal. Tema isa Fjodor Stravinski oli Poola päritolu laulja, Maria teatri solist (bass), Igori ema Anna Holodovskaja mängis väga hästi klaverit. Igor Stravinski oli neljalapselise pere kolmas laps. Tema lapsepõlv möödus Peterburis Krjukovi kanali naabruses. Üheksa-aastaselt hakkas Igor võtma klaveritunde. Kuigi tema vanemad oli tihedalt seotud muusikaga, lootsid nad, et pojast saab advokaat. Seepärast õppis Igor Stravinski aastail 1901-1905 Peterburi ülikoolis juurat, samal ajal õppides ka muusikat.
Ballett "Daphnis ja Chloe", "Boolero". Raveli ja Debussy vrdlus: D armastas vrvikllaseid klasid, R oli vga selge ja konkteetne meloodia. R pras erilist thelepanu rtmile, otsis vrve ja psis nendega mngida. D oli pigem maalija, R graafik(tpne, erksad ja keerl rtmid). Neoklassitsism- klassitsismi vormi ja rtmi juurde tagasipdumine. Tekkis I ms jrgses Euroopas. Neoklassitsitidel huvi taastada vanu vorme ja stiile: barokk, renessanss, klassitsism. Prokofjev, Stravinski, Poulenc. Hoiduti rmuslikest emotsioonidest, lakooniline ja lhike meloodia, harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad, teoste klassikaliselt vljapeetud lesehitus. Igor Stravisnski (1882- 1971) vene helilooja, sai aadlikasvatuse ja mitmeklgse hariduse. Lpetas Peterburi igusteaduskonna. 1905 kohtus Rimski-Korsakoviga, sai tema erapilaseks. Hakkas elama maailmarnduri elu, 1939 kolis USAsse. 1962 klastas Venemaad. Looming: I vene periood( vene klassikalised
„Ballett Bolero“ (tuntuim teos) MK „Miroirs“ MK Debussy „Fauni pärastlõuna“ Debussy „Kuuvalgus“ Neoklassitsism Vastandumine impressionismile Eeskujuks Viini klassikud Klassitsismi traditsioone elustav suund Iseloomustavad: täpsed, selged jooned ja stiilipuhtus kunstis Harmoonia, lihtsustatus, lühikesed meloodiad ja teema lakoonilisus muusikas Neoklassitsim arhitektuuris Carl Alexander Engel Saksa päritolu soome arhitekt Igor Stravinski (1882-1971) „Tulilind“ „Petrušhka“ „Kevadpühitsus“ – ballettid Sündis Oranienbaumis, Peterburi lähedal Poola päritolu Mitmekülgne haridus Hakkas lapsepõlve mõjutusel ise muusikat kirjutama 1902 tutvus Rimski Korsakoviga, kellest sai ta õpetaja Sümfoonia Es-duur (1907) Ta looming jaotatakse Vene ja neoklassitsistlikusse ning seeriatehniku perioodi Vene periood : lähtumine vene rahvuslikest traditsioonidest, temaatika „Sõduri lugu“
Hauaplat s Arthur Honegger (1892- 1955) Honegger veetis lapsepõlve Sveitsis, algul olid tema muusikaõpingud küllalt lünklikud. Süsteemse muusikahariduse sai ta Pariisi konservatooriumis (1911- 1914). Seal kohtus ta ka Kuuiku teiste liikmetega. Õpingujärgsetel aastatel pühendus Honegger kammermuusikale, kirjutades esimese keelpillikvarteti (1917), kaks sonaati viiulile ja klaverile (vastavalt 1918 ja 1919) ning mitmeid klaveri- ja oreliteoseid. Juba sel ajal avaldas Honeggeri võime töötada korraga mitme teose kallal, millest kujunes hiljem välja harjumus. Looming Oratooriumid Esimese tunnustuseni jõudis helilooja dramaatilise oratooriumiga "Kuningas Taavet" ("Le roi David", 1921, teine redaktsioon 1923), milles on tunda Händeli suurte oratooriumide mõju.
Kõik kommentaarid