- Õigusaktides kehtestatud kohustuslikud nõuded - Ehitusgeoloogiliste- ja geodeetiliste uurimistööde andmed - Rekonstrueerimine: olemasoleva ehitise mõõdistusprojekt, geodeesia ekspertiisid, varasemad projektid Ehituskonstruktsioonide osa põhiprojekt joonised 1:50...1:200 - Kandekonstruktsioonide üldjoonised - Karkassi, konstruktsioonide ja toodete paiknemise joonised - Lammutatavad konstruktsioonid - Vundamentide plaan ja lõiked (taldmikud, tugiseinad, vundamendid, postid, talad, põrandad, kanalid põrandas, näidates liitumise ülalpool asuvate konstruktsioonidega) - Suureavaliste kandekonstruktsioonide koormusskeemid; sõlmede, detailide, elementide ja deformatsioonivuukide asukohad Ehituskonstruktsioonide osa põhiprojekt joonised 1:5...1:20
Väline veeäravool võib olla: korraldatud (vesi juhitakse katuse pinnalt pü püst- st- või ripprenni abil vihmaveetorude kaudu maapinnale, sillutisele või vastuvõtutarindisse (nä (näiteks vastuvõtukaevu)); korraldamata (vesi juhitakse katuse pinnalt vaba langemisega vahetult üle räästa äästa maapinnale või sillutisele). Üle 15 m kõrguste hoonete puhul ei ole välise veeäravoolu kasutamine soovitav. 13 Välimine vee äravool Katuselt langev vesi ei tohi voolata: seinale, katusekonstruktsiooni, rõdudele, keldriakende ees olevatesse süvenditesse, sissepää sissepääsude sude ette, treppidele. Vihmavee rennidega räästa puhul peab räästas üleulatus seina
Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatele osadele sedavõrd, et oskaks projekteerida väikemaju (eramu, suvila, saun, ja elamu abihooned). Koos alljärgneva konspektiga tuleks tutvuda eesti ehitusteabe kataloogis ET-2 esitatud vundamentide, seinte, vahelagede, põrandate, katuste ja katuslagede tarinditega alates ET-2 0501 kuni ET-2 0506.
Eksamiküsimused EI-21, KEI-21 1. Hoonetele esitatavad põhinõuded. Hoonete põhiosad. Põhinõueteks on: 1) otstarbekus 2) nägusus 3) tugevus ja püsivus 4) kestvus ja tööiga 5) tulekindlus 6) tervisekaitse 7) keskkonnakaitse 8) majanduslikkus Kõik hooned koosnevad osadest ja elementidest, mida võib liigitada kolme põhimõtte järgi: a) ruumilised hooneosad - korrused, sektsioonid, üksikud ruumid, trepikojad jne; b) konstruktsioonielemendid - vundamendid, seinad, katus, trepid jne:
*välisõhu niiskusest. ● Milline on evakuatsiooni trepina kasutatava trepi minimaalne laius? Trepi laiuse arvutuse aluseks on: esimese 120 inimese jaoks on evakuatsioonipääsude summaarne minimaallaius 1200 mm. Laiust suurendatakse 400 mm võrra iga järgneva 60 inimese kohta. Evakuatsioonialalt, kus inimeste arv on kuni 60, võib ühe evakuatsioonipääsu laius olla 900mm. Trepimademe laius ei või olla väiksem trepimarsi laiusest. ● Milline on hoonete jaotus kandeskeemi alusel? Kandvate pikiseintega hooned (tellis- ja plokkseinad), Kandvate põikseintega hooned (paneel-, plokk- ja tellishooned. Ruumide laius on seotud põikseinte asukohaga) Kandvate piki- ja põikiseintega hooned (paneelhooned, ruumide planeering on piiratud) Mittetäieliku karkassiga hoonetes - on kandvad piki ja põiksiseseinad asendatud postidest ja taladest karkassiga. Vahelaepaneelid võivad olla asetatud kas piki või
Katusekonstruktsioonid Katuseks nimetatakse ehitise osa, mille ülesandeks on katta kogu ehitist pealtpoolt ning ära juhtida ehitisele langevat vihmavett, rahet, lund jms. Katus koosneb kahest osast: Katusekattekonstruktsioonis ja katusekandekonstruktsioonist. Üldmõisted: Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalla rõhtpinna suhtes on 1:10 Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on 1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatuse kalle 1:80. Kalde määramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laekas kui ka katuseks) Käidev katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks (näiteks parkimisplats, vaateplatvorm, pesu kuivatusplats, päevitamiskatus, suvekohvik). Pööratud katus on katuselagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal. Muruka
fenoolformaldehüüd - vaikudega kuumalt pressimisel. Vineeri paksus on 4-30mm. Puuliikidest kasutatakse männi-, kuuse- ja kasepuitu. LIIMPUIT liimpuiduks nimetatakse vähemalt 4 lamellist pakettristlõikeks liimitud elementi. Lamellide kiudude suunad on paralleelsed. Valmistatakse põhiliselt kuusest ja männist. Liimpuidust võib teha nii sirgeid kui kõveraid detaile, millel on kas muutuv või ka konstantne ristlõige. Liimpuidust kandekonstruktsioone kasutatakse nii suurte avadega hoonete katusekonstruktsioonides, kui ka seinakarkasside ehitamiseks. Liimpuid valmistamise etapid on: puidu kuivatamine, tugevussortimine, lamellide jätkamine hammastapiga, lamellide hööveldamine, liimimine, talade hööveldamine, pinnatöötlus, pakkimine. SPOONLIIMPUIT Spoonliimpuit ehk vineerikihtpuit on kihiline materjal, mida valmistatakse spoonide kokku liimimise teel. Spoonide kiudude orientatsioon võib olla erinev. Väikesem põlevus kui saematerjalil või lamellliimpuit
Küsimuste sisukord 1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9
Kõik kommentaarid