Keemia 8
ja 9 klass. Alused & Happed
Alused :
Alused on
ained mis koosnevad metallist ja OH rühmast. Aluseid on 2 liiki : leelised ja väga vähe lahustuvad alused. Leelised on söövitavad
ja kui panna indikaator alusesse näitab see sinist värvi mis
tähendab et tema pH on 7(KÕIK ALUSED). Leelised on IA ja II A
alates kaltsiumist. Need ained on söövitavad ja kui nendega teha
katseid tuleb olla väga ettevaatlik.
Neutralisatsioonireaktsioon
Põhikoolile: Happed, alused ja soolad Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinik ioone. Happed koosnevad vesinikioonist e. prootonist ja happejääk-ioonist (Arrheniuse klassikalise definitsiooni järgi). Happejääk ioon on võrdne prootonite arvuga molekulis · HCl - vesinikkloriidhape e. soolhape, oks. aste -1 · H2S - divesiniksulfiidhape, oks. aste -2 · H2SO3 - väävlishape, oks. aste -2 · H2SO4 - väävelhape, oks. aste -2 · H2CO3 - süsihape, oks. aste -2 · H3PO4 - fosforhape (ortofosfor), oks. aste -3 · HNO3 - lämmastikhape, oks. aste -1
KEEMIA KONTROLLTÖÖ 1. HAPPED HAPPE-AINE MIS ANNAB VESILAHUSESSE VESINIKIOONE. (RCOOH) ENAMASTI MOODUSTAVAD HAPPED MITTEMETALLID! vesinikfluoriidhape – HF vesinikkloriidhape ehk soolhape – HCl vesinikbromiidhape – HBr vesinikjodiidhape – HI divesiniksulfiidhape – H2S väävelhape – H2SO4 väävlishape – H2SO3 lämmastikhape – HNO3 lämmastikushape – HNO2 fosforhape – H3PO4 süsihape – H2CO3 ränihape – H2SiO3
H2S - divesiniksulfiidhape ( mädamuna lõhn) HNO3 - lämmastikhape H2SO4 - väävelhape H2SO3 - väävlishape H2CO3 - süsihape H3PO4 - fosforhape Kõik + = katioonid (+laeng) Kõik - = anioonid (-laeng) H on alati katioon ehk + laenguga. Teised on kõik - ( nr. vastavalt H indeksi järgi ) Hapete liigid. Hapnikku sisaldavad: HNO3, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H3PO4 Ei sisalda: HCl, H2S Üheprootoniline: HCl, HNO3 Mitmeprootoniline: H1SO4,H2SO3,H2CO3,H3PO4,H2S Nõrgad happed: H2CO3, H2SO3,H2PO4,H2S Tugevad happed: H2SO4, HCl, HNO3 Ohutusnõuded: · Veega nahalt maha pesta · Raputada peale söögisoodat ( NaOH ) · NB! Hapet alati enne vette valada. Hapete reageerimine metallidega: metall + hape -> sool + vesinik H esineb alati ainult H2-na, üles näitava märgiga. 2Na + H2SO4 -> NA2SO4 + H2 2Al + 6HCl -> 2AlCl3 +3H2 Hapete omadused ja kasutamine. 1) HCl - soolhape · maohape 0,5 % lahus · gaasiline HCl +H2O -> HCl
kristalliks Kovalentne side ühiste elektronpaaride abil aatomite vahele moodustuv side Lagunemisreaktsioon keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks Lahus ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja selles lahustunud ainest Lahuse pH väljendab vesinikioonide (H+) sisaldust lahuses Lahustuvus suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses kindlal temperatuuril Leelis - vees lahustuv tugev alus Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest Liitaine e. keemiline ühend on aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest Molekul aine väikseim osake, koosneb aatomitest Molekulmass molekuli mass aatommassiühikutes Neutraalne keskkond sisaldab võrdselt vesinikioone (H+ ja hüdroksiidioone (OH-) pH=7 Neutralisatsioonireaktsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon, moodustub sool ja vesi
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone
sisaldavad ioone vesilahused ei sisalda ioone Tugevad elektrolüüdid- Nõrgad elektrolüüdid- Lahuses on ainult molekulid lahuses on peamiselt ioonid, lahuses on nii molekulid kui Praktiliselt ei juhi juhivad hästi elektrivoolu ioonid. elektrivoolu. Juhivad halvasti elektrivoolu. Tugevad happed (H2SO4, Nõrgad happed Paljud orgaanilised ained, HNO3, HCl), leelised (I ja II- (H3PO4,H2SO3, äädikhape, lihtained, oksiidid. A r. metallide hüdroksiidid), sipelghape, H2S, H2CO3); soolad nõrgad alused (NH3·H2O) Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse ained. kovalentse sidemega ained.
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon
Kõik kommentaarid