TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Sotsiaalteaduskond
Õiguse instituut
HALDUSKOHTUMENETLUS
Referaat
Tallinn 2009
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 20 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
119 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Annika Kukk
Õppematerjali autor
1. õiguskantsler (kõigi jõustunud üldaktide puhul); 2. kohtud (kui vastav norm on konkreetse kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv); 3. kohalik omavalitsus (kui ta leiab, et Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega). Küsimuse lahendab üldjuhul Riigikohtu juures asuv põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (5 liiget), erandjuhul üldkogu. 7.2. Halduskohtumenetlus Oluline norm põhiseaduse § 15 lg 1 lause 1: "Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse." Eestis on 3 halduskohtu astet: 1. 2 halduskohut: Tallinna ja Tartu (4 kohtumaja: Tallinn, Pärnu, Tartu, Jõhvi) – tavaliselt ainuisikuline kohtunik, kuid võib ka 3-liikmelise kolleegiumina; 2. 2 ringkonnakohut: Tallinn, Tartu – eraldi halduskolleegiumid; 3. Riigikohus asukohaga Tartu – halduskolleegium.
II peatükk. Kaebuse lubatavus Selleks, et halduskohtul oleks võimalik esitatud kaebus rahuldada peab see olema menetluslikult lubatav ja sisuliselt põhjendatud. Lubatavuse ja põhjendatuse eeldused peavad tulenema seadusest. Kui vähemalt üks lubatavuse eeldustest täidetud ei ole, ei lahenda kohus asja sisuliselt, st ei kontrolli vaidlustatud aktide ja toimingute õiguspärasust ega aruta kaebaja nõudeid. Menetluslikult toimub lubatavuse eelduste kontrollimine erinevates staadiumides ning nende puudumisel on erinevad tagajärjed: kaebuse tagastamine, menetluse lõpetamine või kaebuse rahuldamata jätmine. Halduskohtumenetluses kehtivad lubatavuse eeldused on täna halduskohtu pädevus, kaebuse nõude asjakohasus, kaebetähtaeg, kaebeõigus, kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine (kui selline on sätestatud), kohtualluvus, asja teistkordse arutamise keeld, kaebuse esitajaga seotud nõuded (õigus- ja teovõime, esindus), kaebuse vorminõuete järgmine ning riigilõivu tasum
isik kohtusse pöörduda enne, kui on vaidemenetluse läbinud (n-ö kohustuslik kohtueelne menetlus). Vaidemenetluse korras kontrollitakse haldusesiseselt (tavaliselt kõrgemalseisva haldusorgani poolt) antud haldusakti kooskõla õigusaktidega uuesti üle. Erisuseks halduskohtumenetlusest on see, et lisaks õiguspärasusele kontrollitakse ka otstarbekust. Eelduslikult peaks vaidemenetlus olema ka lihtsam (vähem formaalne), paindlikum, odavam, kiirem jne kui halduskohtumenetlus. Vaideorganiks on tavaliselt haldusorgan, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. Kui haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet teostavat organit ei ole või kui selleks oleks minister, lahendab vaide haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan ise. Vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul (kui eriseadus ei näe ette teisiti), arvates päevast, kui isik sai
Haldusõigus 29.01.2020 huvitav loeng Helen Kranich • Aine tutvustus • Kodutööd • Eksam • … Loeng, seminar, kollokvium Loengu algus – üliõpilased tutvustavad teemakohast kohtulahendit Loengu jätk – õppejõu jutt + teie head täiendused küsimuste esitamise ja oma mõtete jagamisega Loengu- ja lugemismaterjalid on moodles kättesaadavad Loengute teemad • Haldusõiguse mõiste ja ajalooline areng. EL haldusõigus • Haldusõiguse üld- ja eriosa. Haldusõiguse põhimõtted. • Haldusõiguse põhimõtted jätk. • Kaalutlusõigus. Määratlemata õigusmõisted. • Halduskorraldus: erinevad haldusekandjad, haldusorgan. • Halduse organisatsioonilised süsteemid. Haldusülesannete delegeerimine (halduskoostöö). • Haldustegevusvormid: haldusakt, määrus, haldusleping, toiming. • Haldusmenetlus I: menetlustähtajad, menetlusosalised, taotlus. Märgukiri, selgitustaotlus, teabenõue
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Õigusteaduse suund Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine Riigikohtu lahendites Referaat Õppeaine: AKJ6007.YK Haldusõigus ja -menetlus; Õppejõud: Kalle Liiv Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Haldusõiguse mõiste................................................................................................................4 2.Haldusmenetluse mõiste..........................................................................................................5 2.1Menetluse algus..................................................................................................................5
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia AKOM- 13 ERAELU PUUTUMATUS Ettekanne Üliõpilase nimi: Anastassia Malõseva Mari-Liis Reidi Õppeaine: Avaliku õiguse magistrikursus Õppejõud: Kalle Liiv Tallinn 2014 Asjassepuutuvad põhiseaduslikud normid Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 26, mille kohaselt igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. PS § 26 esimeses lauses sätestatu ei tähenda, et perekonnaelu ja eraelu riived ei ole üldse võimalikud. Perekonna- ja eraelu võib rii
1. Defineerige Eesti õiguskorra alusel mõiste „riigivastutusõigus” ning selgitage, mis on Eesti riigivastutusõiguse eesmärgid. Liis Riigivastutusõigus on riigi kehtestatud käitumisnormide kogum, mis sätestab avalik-õiguslikes suhetes avaliku võimu kandja poolt volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. (RVastS § 1 lg 1 ja lg 2). Riigivastutusõiguse eesmärkideks on õiguste kaitse, õiguste taastamine ja kahju hüvitamine. Riigivastutusõigus konkretiseerib PS § 25 sätestatud kahju hüvitamise põhiõigust. Riigivastutus kõige laiemas tähenduses on vastutus avaliku võimu teostamisel tekkinud ebaõigluse eest ja kohustus ebaõigluse kõrvaldamiseks. Ebaõigluse all mõistetakse igasuguseid üksikisiku seisukohalt ebasoovitavaid võimu teostamise tagajärgi. Subjekt on riik. Riigivastutus laiemas tähenduses on riigi ja teist
TALLINNA MAJANDUSKOOL Maksuarvestuse õppetool nimi rühm RIIGIKOHTU LAHENDI ANALÜÜS ainetöö Juhendaja: 1 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................... 2 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 2.SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA................................................................................... 4 3.ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK................................................................................ 5 3.1. Kaebus Tartu Halduskohtule............................................................................. 5 3.2. Kaebus Tartu ringkonnakohtule........................................................................6 3.3 Kassatsioonikaebus Riigikohtule........
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid