50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 25 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-09-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
301 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
oonimetu
Õppematerjali autor
annavad kohtule juhiseid asja lahendamiseks menetluse seisukohast. Järgnevalt on esitatud loetelu põhilistest õigusaktidest, mis reguleerivad tsiviilmenetlust: Põhiseadus, rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid, tava, õigusteooria e. õiguse üldpõhimõtted, kohtute seadus, tsiviilkohtumenetluse seadustik, pankrotiseadus, täitemenetluse seadustik, riigilõivuseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus, perekonnaseadus, pärimisseadus, kõik intellektuaalset omandit puudutavad seadused, äriseadustik, advokatuuri ja notariaadi seadus jne. Esmajoones tuleb lähtuda menetluse läbiviimisel seadusest. See võimaldab kohtulahendite kontrollitavust, kohtupraktika ühetaolisust, suvaotsustuste vähenemist ja kõigi isikute ühetaolist kohtlemist. Saab lähtuda ka välislepingutest ning riigikohtu lahenditest, kuigi pretsedendi õigus kui selline ei ole Eesti õiguskorrale omane. Õiguse allikaks on ka tava, kuid
tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. Seaduse mõtte kohaselt ei saa ilma menetlustoimingut tegemata taotleda selle toimingu tegemise tähtaja ennistamist. Kohus ei ennista tähtaegu menetlustoiminguteks, mille kohta pole teada, kas neid üldse kunagi tehakse (kas üldse kunagi nt määruskaebust esitatakse). Teatud juhtudel peab kohus tähtaja ennistamise küsimuse lahendamiseks pidama kohtuistungi. Tähtaja ennistamise taotluse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagi aegumise tähtaega ei saa kohus ennistada. 10. menetluskulu koosseis Menetluskulud Menetluskulud jaotuvad kohtukuludeks ja kohtuvälisteks kuludeks. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv on menetlustoimingu eest tasutav rahasumma, mille suuruse määrab ära riigilõivu seadus. Kautsjoni eesmärgiks on hoida ära põhjendamatute toimingute tegemine. Kautsjon tasutakse
menetlusökonoomia. 5. Kohtu koosseis erinevates kohtuastmetes Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Ringkonnakohtu esimehel on õigus apellatsiooni korras asja arutamisele kaasata kohtukoosseisu sama kohturingkonna maakohtunik tema nõusolekul. Kaasatud kohtunik ei või olla asjas eesistuja ega ettekandja. Riigikohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Kui Riigikohtus asja lahendavas kohtukoosseisus tekivad põhimõttelist laadi eriarvamused seaduse kohaldamisel, antakse asi lahendada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule. Kohtukoosseis võib anda tsiviilasja tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule ka juhul, kui see on kohtukoosseisu arvates vajalik kohtupraktika ühtlustamiseks ja edasiarendamiseks või kui
............7 Kompromissi soodustamise põhimõte, dispositiivsuse põhimõte.......................................8 Kohtumenetluse isiklikkuse põhimõte, võistlevuse põhimõte............................................9 Poolte võrdsuse printsiip................................................................................................... 10 Uurimisprintsiip, hea usu põhimõte, suulisuse ja avalikkuse põhimõte............................11 Riikliku õigusmõistmise põhimõte, hagimenetlus, hagita menetlus..................................12 Ausa kohtumenetluse põhimõte, menetlusese....................................................................13 Kohtumenetluse subjektid, menetlustoiming......................................................................14 Ütlus, seletus, tunnistaja, ärakuulamine, eeltõendamismenetlus, põhistamine...................15 Nõustaja, tõkendid ja muud menetlust tagavad sunnivahendid, menetluskulud,
I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3
Koostaja: Teneli Onkel Pärnu 2008 1. Karl Kask lõhkus linnahaigla lukustatud garaaziukse ja ärandas sealt haigla sõiduauto. Suurel kiirusel ei suutnud ta autot juhtida ja sõitis sisse AS-le Levi kuuluvale ajalehekioskile. Kioskimüüja Laine Vee sai vigastada. Ta viibis 2 nädalat haiguslehel, selle aja eest hüvitati talle 80% töötasust. Sõiduauto kahju hinnati eksperdi poolt 14380 kroonile. Kes kelle vastu võib hagi esitada ja millises nõudes? Hagi esitamise võimalusi on mitmeid: Linnahaigla hagi Karl Kase vastu varalise kahju summas 14380 krooni nõudes (hageja sõiduki rikkumisega tekitatud kahju.) AS Levi hagi Karl Kase vastu määramata summas varalise kahju nõudes ( seoses kioski remondi, kioskis olnud vara hävimise või müügikõlbmatuks muutumisega tekitatud kahju). Eesti Haigekassa hagi Karl Kase vastu kannatanule hüvitatud ravikindlustuse regeress-ehk
Kaasaaitavad isikud on kohtuid abistavad subjektid. Neil puudub asja vastu isiklik huvi, oma tegudega ei mõjuta menetluse käiku. Neid kutsutakse kohtu või menetlusosalise algatusel, ise nad ei oma õigust protsessi astuda. Pooled on ts.kohtumenetlusõigussuhte subjektid ning nendel on isiklik materaalõiguslik huvi asja vastu tsiviilmenetluses. Tegemist on isikutega, kelle materiaalõiguste selgitamise ja kaitsmise huvides menetlus käib. Hagi korras lahendatakse pooltevaheline vaidlus. Hageja on vaieldava materiaalõigussuhte eeldatav õigustatud subjekt, kostja on vaieldava materiaalõigussuhte eeldatav kohustatud subjekt. Protsessi tulemusena saab öelda, kas poolte vahel oli materiaalõigussuhe või mitte, seega ei kattu alati õigustatud subjekt materiaalõigussuhtes hagejaga. Hagi esitatakse kohtu kaudu kostja vastu. Hageja on isik, kes on esitanud hagi ja kostja on isik, kelle vastu on hagi esitatud
Kas ja millised on õiguslikud võimalused A-le juurdepääsu saamiseks? A saab tugineda Aõs §155-le millega ei tohi C takistada tee kasutamist A-le. §156 kohaselt kui tasu osas kokkuleppele ei saada siis määrab selle kohus. Pöörduda kohtu poole. PS §15 Omaabi -erandlikel olukordadel. Esitan avalduse kohtule. Meenutab negatoorhagi. Maakohus- tsiviil , kriminaal Hagita menetlus §477 Avalduses- Probleem, miks, mida ma saada tahan, hagi avamine §618 prim 3 §377 kiiremas korras läbivaatamine §477 prim 1 Kaasatakse kõik kohalikud elanikud menetlusse. Hagi tagamise nõue §384 lg 1 Hinnatakse hüvesid Esialgne õiguskaitse - määrus Kas A võib menetlusliiki kohtus valida? Jah? Kas midagi muutub, kui C on välisriigi konsul Eestis? TsKms §10 lõige 1 kohtute pädevus ei laiene diplomaatidele. Ei muutu 2. A on töövõtjana sõlminud kohaliku omavalitsuse B kui tellijaga lepingu koolimaja rajamiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid