HARKU VALD (0)

Sarnased õppematerjalid

62

docx

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine

.........................................29 9. Kokkuvõte ja lõppjäreldus................................................................................. 30 10. Kasutatud materjalid...................................................................................... 31 3 1. Sissejuhatus: Kavandatava tegevuse eesmärk on arendajal "Harku Veepark" projekteerida ja ehitada Harku järve ida kaldale krundile hotell ning vabaaja veekeskus brutopindalaga 15 316 m². Esimese etappi uusehituse osast koosneb hotellist ja saab olema 7 korrust ning teise etappi uusehitisena rajataval spaa hooneosal 4 korrust ning neid hakkab ühendama kahekorruseline galerii. Hoontesse on planeeritud kokku 100 numbrituba koos retseptsiooni ja lobby baariga, konverentsikeskus, restoran, bowling, vee- ja saunakeskus, ravihoolduste ala, ilu-, laste- ja spordikeskus.

Keskkonna kaitse

34

doc

Soome lahe rannikumadalik

Selja j, Kunda j, Purtse j ja Valgejõgi jt). Laiema sängiga on vaid Jägala j, Pirita j ja Keila j. Soome lahe vesikonna jõgedel on rannikumadalikul üldiselt suur lang ja astmeline pikiprofiil, mille astangulistes ja rändkivirohketes lõikudes on kärestikud (Selja, Valgejõgi, Loobu, Vääna j). (Arold 2005, Linkrus 1998) Järvi on rannikumadalikul pigem vähe. Suuremad järved on Harku, Lohja ja Käsmu järv. Harku järv on pindalalt suurim (164 ha) ning asub mattunud ürgoru kohal. Lohja metsajärve elustikku on negatiivselt mõjutanud mürgitamine ja põlevkivituha lisamine. Käsmu järv on tekkinud endisest laguunist (Arold 2005). Järved on merest eraldunud hinnanguliselt 1000-2000 aastat tagasi. Järvedele on iseloomulik nõrk läbivool, tugev eutrofeerumine, üsna kiire kinnikasvamine ning muda settimine. Esineb ka

Eesti loodusgeograafia

21

doc

Eesti ühiskonnageograafia

Fazer Eesti 745 185 251 362 Tallinn Leibur AS 357 254 264 293 371 Tallinn Baltic Pulp&Paper 544 602 572 545 Kehra, raskustes Smead Eesti 464 397 372 470 Kohila, uus nimi Atlanta Balti Spoon 600 195 388 297 Kuusalu vald Balcas Eesti 196 244 257 285 Vaida, saeveski Baltic Panel Grupp 130 254 160 Kohila, vineer, pankrott Standard AS 209 125 156 209 271 Tallinn, mööbel Aegviidu Puit 64 139 109 Neiseri Grupp 120 85 127 138 Laagri, diivanid Tarmel AS 146 74 101 106 94 Tallinn ABB AS 521 754 1376 Tallinn, soojus

Keskkond

80

doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,

Euroopa

57

doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa ­ põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa ­ maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine ­ 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned s

Eesti loodusgeograafia

26

pdf

Konspekt

talvise aja soojemas punktis, Ristnas, on lumikatte püsimise periood keskmiselt 20 päeva Kliima aastas. Mikrokliima Kliima ­ ilmastu, mingi paiga ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas Asend põhjapoolkeral paraskliimavööndis, mere lähedus, ilmade suur sesonne ja ööpäevane ajavahemikus. Mingi piirkonna temperatuuri ja sademete reziim. Pika aja vältel ei ole kliima kõikumine ühelt poolt ja maastike kirjusus teiselt poolt on põhjuseks, miks mitmed tuntud püsiv: selles on kliimakõikumisi ja kliimamuutusi. Maa on jaotatud kliimavöötmeiks. vene klimatoloogid on Eestit nimetanud "mikrokliima varaaidaks". Vöötmete piires eristatakse merelist kl

Eesti mullastik

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng

226

doc

Portugali põhjalik referaat

3% 1940 7,722,152 13.1% 2001 10,355,824 5.0% Suurlinnad Alates 2001 aastast oli Portugalis kaks suuremat linnastut: Lissaboni pealinn (3,34 miljonit elanikku) ja Põhja-Littoral linna-pealinn (või Porto Metropolitan Linnastu) on 2.99 miljonit inimest. Koos omavad 58% kogu elanikkonnast. Lissabon 34 Linnastu: 3.34 million Pealinna piirkond: 2,641,006 Core vald: 564,657 35 Porto Linnastu:2.99 million Pealinna piirkond: 1,551,950 Core vald: 238,954 Suurimad linnapiirkonnad Kümme suurimat linnapiirkonda: 36 1.Lissabon ja tema ümbrus Lissaboni Pealinna piirkond 2.Porto ja tema ümbrus 37 3.Braga 38 4.Coimbra 39 5.Funchal 40 6.Setúbal 41 7.Póvoa de Varzim-Vila

Geograafia

Kommentaarid (0)