Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Geograafia kordamine 8.klass (7)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • MILLEGA TEGELEB INIMENE MÄGEDES?
Vasakule Paremale
Geograafia kordamine 8 klass #1 Geograafia kordamine 8 klass #2 Geograafia kordamine 8 klass #3 Geograafia kordamine 8 klass #4 Geograafia kordamine 8 klass #5 Geograafia kordamine 8 klass #6 Geograafia kordamine 8 klass #7 Geograafia kordamine 8 klass #8 Geograafia kordamine 8 klass #9 Geograafia kordamine 8 klass #10 Geograafia kordamine 8 klass #11 Geograafia kordamine 8 klass #12 Geograafia kordamine 8 klass #13 Geograafia kordamine 8 klass #14 Geograafia kordamine 8 klass #15 Geograafia kordamine 8 klass #16 Geograafia kordamine 8 klass #17 Geograafia kordamine 8 klass #18 Geograafia kordamine 8 klass #19 Geograafia kordamine 8 klass #20 Geograafia kordamine 8 klass #21 Geograafia kordamine 8 klass #22 Geograafia kordamine 8 klass #23 Geograafia kordamine 8 klass #24 Geograafia kordamine 8 klass #25
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 400 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kessu090 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
61
doc

Geograafia eksam

järsul vabanemisel. Maavärinaid esineb laamade piirialadel, vulkaanilise tegevuse piirkondades. Kurrutus tekib laamade põrkumisel, tekivad kurdmäestikud (nt Himaalaja, Alpid). Murrang tekib murranguplokkide erisuunalisel liikumisel: ülang, alang, küljetsi; tekivad pangasmäestikud (nt Draakonimäestik). * Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard- ehk magma-, moonde- ja settekivimid. *Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid ­ süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookeanipõhja

Geograafia
thumbnail
23
doc

Geograafia eksamimaterjal

ookeaniääreks. · Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik; · Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik · Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; · Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. B

Geograafia
thumbnail
20
docx

Geograafia koolieksam 2013

Moondekivimid võivad tekkida nii tardkivimitest, kui ka settekivimitest. Moone toimub alati enam-vähem tahkes kivimis. Moondekivimites võib tihti märgata nii kristalle, kui ka vöödilist kihilisustMoondekivimid on näiteks kiltkivi (kihiline hall kivi, mis lõheneb kergesti plaadikesteks), gneiss (vöödiliste kristallkihtidega), päevakivid, kvarts. Settekivim-moondekivim: savi-kiltkivi, lubjakivi-marmor, graniit- gneiss, liivakivi-kvartsiit. Kivimiringe. Kivimid võivad muutuda (kuumuse, rõhu, murenemise) toimel teisteks kivimiteks. Seda nimetatakse kivimiringeks. 2. Kalandus. Vormid ja levik. Maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad - Kalarikkad on piirkonnad, kus on toitaineid ja õhku. Kalanduse vormid: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus 1. Hajali rannikupüük on levinud levinud Norras ja Ida- ning Kagu-Aasia rannakulades. Merel käiakse paadiga, püütavad kogused on väikesed. Enamasti müüakse saak kohe rannas või töödeldakse 2

Geograafia
thumbnail
14
odt

Geograafia, kordamine eksamiks

· Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik; · Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik · Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; · Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. B. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding)

Geograafia
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

Murrangud- maakoores esinevad tektoonilised liikumised põhjustavad pingeid, mille lahenemisel tekivad murrangud. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. Murrang on rike- kivimikehade nihkumine üksteise suhtes mööda mingit pinda Kivimite teke- laamade liikumise tõttu pääseb magma, mille jahtumisel tekivad tardkivimid, pinnale. Samuti liiguvad kivimid laamade põrkumisel sügavamale, kus on kõrgem rõhk ja temperatuur, põhjustades moondekivimite teket. Peale nimetatud kivimitekkeviiside on veel settekivimid, mis tekivad lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumise ja kivistumise teel. 11

Geograafia
thumbnail
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

litosfäärist. - Maakoor on Maa välimine tahke kest,mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. a)mandriline-asub 0-70km sügavusel,olek tahke,kivim graniit,temperatuur 0-600*C b)ookeaniline-asub 0-20km sügavusel,olek tahke,kivim basalt,temperatuur 0-600*C - Astenosfäär on vahevöö ülaosas ookeanide all umbes 50km ja mandrite all umbes 200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond,milles triivivad litosfääri laamad,plastiline olek, peamised kivimid peridotiidid,sügavus 50-400km,temperatuur 1300*C - Litosfäär on astenosfääri peale jääv Maa kivimikest,mis on liigendunud laamadeks. - Vahevöö on maakoore ja tuuma vahele jääv kivimikest,laiub kuni 2900km sügavuseni,olek tahke,peamised kivimid periotiidid,temperatuur 1200-2500*C. - Maa tuum on nikkelraua koostisega,paikneb 2900-6378km sügavusel ja jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. a)välistuum-kivim raud,olek vedel,temperatuur 3000*C

Geograafia
thumbnail
34
docx

Biogeograafia

Biogeograafia olemus. Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia: teadus, mis kirjeldab ja seletab eluslooduse mitmekesisust ruumis ja ajas. o Teadus on uute teadmiste saamise protsess. Biogeograafilisi küsimusi · Kus elab mingi liik? · Miks seda liiki mujal ei esine? · Kas liikide levimisel on piirajaks keskkond, halb levimisvõime või liikidevahelised suhted? · Millal mingi liik Eestisse levis? · Miks on troopikas rohkem liike kui meil? · Kas see ökoloogiline seos, mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ö

Geograafia
thumbnail
37
doc

Geograafia riigieksami materjal

5. 4. 2. Maa siseehitus Sfäär Alajaotus Sügavus Keskmine Peamised Temp. °C Aine olek maapinnalt km tihedus g/cm3 kivimid Maakoor Mandriline 0-70 2,7 graniit 0-600 tahke ookeaniline 0-20 3,0 basalt 0-600 Vahevöö astenosfäär 50-400 5,5 peridotiidid 1300 plastiline 27/70-2900 1200-2500 tahke

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (7)

AParvelo profiilipilt
AParvelo: Aitab kõvasti eksamiks valmistuda ja on suht kokkuvõtlik
17:57 10-02-2009
Moderaator profiilipilt
Eikko Rekand: Sain Hea töö. hinne tuleb varsti
22:48 05-12-2010
mariliisja profiilipilt
Mariliis Pärt: Väga hea asi!:)
21:38 19-01-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun