Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Füüsika kordamisküsimused lk. 38-88 (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal aatom kiirgab ja millal neelab energiakvandi?
  • Millest koosneb aatom?
  • Mis määrab keemilise elemendi?
  • Mis määrab keemilise elemendi keemilised omadused?
  • Milles väljendub radioaktiivse kiirguse ohtlikkus?
Füüsika kordamisküsimused lk-38-88 #1 Füüsika kordamisküsimused lk-38-88 #2 Füüsika kordamisküsimused lk-38-88 #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 55 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eremofoobia Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Tuumafüüsika - kordamisküsimused

Kordamisküsimused ­ tuumafüüsika 1. Kirjelda järgmisi aatomimudeleid: a. Daltoni piljardipalli mudel ­ aatomid on tahked ja jagamatud b. Thomsoni ploomipudingi mudel - positiivselt laetud kera, mille sees paiknevad elektronid. c. Rutherfordi õhupallimudel - keskel on positiivse laenguga tuum ja selle ümber tiirlevad erinevatel orbiitidel elektronid d. Bohri planetaarne mudel ­ keskel tuum (+), elektronid (-) tiirlevad ümber tuuma erinevatel orbiitidel ühel ja samal tasapinnal, ühel orbiidil võib olla ka mitu elektroni e. Kaasaegne pilvemudel - Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev 2. Sõnasta Bohri 2 postulaati. 1. Elektron liigub aatomis teatud kindlatel lubatud orbiitidel. Lubatud orbiidil liikudes aatom ei kiirga. 2. Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite ­ kvantide kaupa. 3. Millistest osakestest koo

Füüsika
thumbnail
1
doc

Tuumafüüsika kordamisküsimused

FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED (1) Selgita mõisted: Isotoop ­ keemiline element mille prootonite arv on sama, aga neutronite arv on erinev. Looduslik radioaktiivsus ­ tuumade iseeneslik seesmine ümberkorraldumine, mille tagajärjel tuum paiskab välja ­ osakesi (heeliumi tuum), ­ osakesi (elektron) või - osakesi (suure energiaga valgus kvant), muutudes - ja ­ kiirguse puhul teiste keemiliste elementide tuumadeks. Tuumajõud ­ aatomituuma koos hoidvad lühikese mõjuraadiusega, tunduval tugevama elektrijõude või elektrilaenguvahelistest jõududest. Tuumareaktsioon ­ reaktsioon kus tuumad ühinevad, ümber korralduvad või lagunevad. Seoseenergia ­ liitosakese seosenergia on võrdne minimaalse tööga, mis kulub selle liitosakese lahutamiseks koostisosadeks. Ahelreaktsioon ­ tuumale mõjuv neutron poolitab tuuma, põrkudes tagasi ja poolitades uuesti omakorda tuumad jne. Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus (või kõrvaltulemus) käivitab uue

Füüsika
thumbnail
4
doc

12 kl. 3. KT TUUMAFÜÜSIKA kordamisküsimused

12 kl. 3. KT TUUMAFÜÜSIKA kordamisküsimused. tuumajõud – prootonite ja neutronite vahel mõjuv jõud tuumas, mis hoiab tuuma koos. Elektrilisest jõust oluliselt tugevam, mõjuulatus on väga väike ja ei sõltu tuumaosakese laengust. seoseenergia – näitab, kui suur energia tuleb tuumaosakesele anda, et ta eralduks tuumast. Laenguarv Z – näitab laetud osakeste (prootonite) arvu tuumas. (Aatomis ka elektronide arvu.) Võrdne perioodilisustabeli järjekorranumbriga. Massiarv A – näitab prootonite ja neutronite koguarvu aatomituumas. Neutronite arv N. (A=Z+N) Isotoop – on keemilise elemendi teisend, milles prootonite arv on sama kuid neutronite arv on erinev. Stabiilne ja radioaktiivne tuum – stabiilne tuum püsib muutumatu, radioaktiivne tuum muundub iseenesest. Radioaktiivsus – radioaktiivsest tuumast vabanevat kiirgust nimetatakse radioaktiivseks kiirguseks. α-kiirgus – heeliumi tuumade voog, tekib siis kui radioaktiivse tuuma mass on liiga suur ja seetõttu tu

Füüsika
thumbnail
83
doc

Füüsika eksami küsimuste vastused

Kordamisküsimused : TEST: Loeng 11 Elektriväli ja magnetväli. Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus ­ E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon ­ B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga. Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Loeng 12 Alalisvool.

Füüsika
thumbnail
14
doc

Füüsika eksami kordamisküsimused

tasakaal. Vedelikust väljunud molekulide arv saab võrdseks sama aja jooksul sinna tagasi pöörduvate molekulide arvuga. 59. Küllastunud auru omadused: 1) tihedus ei sõltu ruumalast. Ruumala vähendamisel osa aurust kondenseerub. 2) temperatuuri tõustes küllastunud auru rõhk suureneb kiiremini kui gaasidel. 60. Aine erisoojus – soojushulk, mis kulub 1 kg aine temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Tähis: c 61. Sulamissoojus – soojushulk, mis kulub 1 kg tahke aine muutmiseks vedelaks sulamistemperatuuril. Tähis: λ 62. Aurustumissoojus – soojushulk, mis kulub 1 kg vedeliku muutmiseks auruks antud rõhul jääval temperatuuril. Tähis: L 63. Kütuse kütteväärtus – teatud hulga kütuse täielikul ärapõlemisel eralduv soojushulk. Tähis: K 64. Keha soojusmahtuvus - soojushulk, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra.

Füüsika
thumbnail
37
docx

Füüsika II eksami kordamisküsimused

Füüsika II eksami kordamisküsimused 1. Elektrilaeng ja ­väli · Elektrilaeng (+ elementaarlaeng, omadused) ja laengu jäävuse seadus (+valem, näide, selgitamine) Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus (nii nagu masski), mis iseloomustab osakeste võimet avaldada erilist (elektrilist) mõju ja ka ise alluda sellele mõjule. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: § Positiivne (prooton) § Negatiivne (elektron) Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed Elementaarlaeng |q|=1,6 × 10-19 C Erimärgiliste laengute vahel mõjub tõmbejõud, samamärgiliste vahel aga tõukejõud Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata ja see ei sõltu taustsüsteemist Laengu jäävuse seadus: Elektriliselt isoleeritud süsteemis (s.o. süsteemis, kuhu ei tule elektrilaenguid juurde ja kust neid

Füüsika
thumbnail
1
doc

Füüsika küsimused

Füüsika küsimused. Aatomituum Missugune asjaolu torkab silma elementide aautommasse jälgides? Aatommassid on väga lähedased täisarvule. Mis on tuuma massiarv? Ümardatud aatommass. Miks ei saa tuumade universaalseks koostisosaks olla ainuüksi vesiniku tuum? Puudub neutron. Mida nimetatakse tuuma laenguarvuks, mida see väljendab? P. Arvu tuumas Mis on isotoobid? Keemilise elemendi teisend, prootonid samad, neutronid erinevad. Millest koosneb aatomituum? Prootonitest ja neutronitest. Millega võrdub tuuma massiarv? Pr. Ja N. Arv. Mis on looduslik radioaktiivsus? Aatomituumade iseenelik muundumine. Missugused on radioaktiivsuse põhiliigid (kiirgused)? a,b,y. Kuidas need kiirgused käituvad magnetväljas? a kaldub kõrvale, b kergelt, y ei muuda. Mis on alfaosake? Heeliumiaatomituum. Mis on beetaosake? Elektron. Mida kujutab endast gammakiirgus? Elektromagnet laine. Missugune on radioaktiivsete kiirguste erinevate liikide läbimisvõime? a halb, b keskmine, y hea. Mida kujutab e

Füüsika
thumbnail
14
docx

12. klassi kordamisküsimused füüsikas

12. klassi kordamisküsimused. 1.osa ,,Aatom, molekul, kristall" 1. Millega tegeleb mikrofüüsika? Millega tegeleb makrofüüsika Mikrofüüsika tegeleb mikromaailmas olevate seaduste ja seaduspärasustega (prootonid, elektronid). Makrofüüsika tegeleb makromaailma füüsikaga (aistingud ja tajud). 2. Kirjelda aatomi ehitust. Mis on elementaarlaeng? Aatom koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevatest negatiivse elektrilaenguga elektronidest. Elementaarlaeng on prootoni ja elektroni täpselt võrdne laeng, 1,6 * 10^-19 3. Mis on joonspekter? Joonspekter ehk aatomi spekter on kindla lainepikkusga valguskiir. 4. Kirjelda lühidalt kuidas aatom energiat omandab/loovutab. Aatom omandab ja loovutab energiat kindlate kvantumite kaupa, sest kiirgus- ja neeldumisspektrid on joonspektrid. 5. Mis on elektronvolt, selle arvuline väärtus? Elektronvolt (eV) on energia, mille omandab elektron, läbides elektriväljas potentsiaalide vahet 1 volt.

Füüsika



Lisainfo

1. Selgita mõisted: Sulamissoojus, aurustumissoojus, keemine, isotoop, looduslik radioaktiivsus, ahelreaktsioon.
2. Kirjelda ja võrdle: Thomsoni aatomimudel, planetaarne aatomimudel, Bohri aatomimudel.
3. Sõnasta Bohri postulaadid
4. Millal aatom kiirgab ja millal neelab energiakvandi?
5. Võrdle aatomi põhiolekut ergastatud olekuga.
6. Millest koosneb aatom?
7. Mis määrab keemilise elemendi?
8. Mis määrab keemilise elemendi keemilised omadused?
9. Kirjelda alfa, beeta ja gamma lagunemist
10. Võrdle tuumareaktsiooni termotuumareaktsiooniga.
11. Võrdle tuumareaktorit tuumapommiga.
12. Milles väljendub radioaktiivse kiirguse ohtlikkus?


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun